2.Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista XXX välja XXX kasuks menetluskulud summas 1 867 eurot.
3.Käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb XXX tasuda XXX hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1 867 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse ärakirja kättesaamisest kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise peale määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 50 eurot. Menetluse käik
1.Harju Maakohus jättis 09.10.2014.a otsusega XXX hagi XXX vastu kinnisasja, mis on kantud Harju Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr XXX, valduse rikkumise ja omavoli lõpetamise nõudes ning sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täitur Kaire Põltsi poolt menetletavas täiteasjas nr 025/2013/3335 rahuldamata. Ühtlasi jättis Harju Maakohus eelnimetatud otsusega XXX ja XXX menetluskulud XXX kanda. 20.11.2015.a kirjas palus kostja kohut teavitada, kas on õnnestunud hagejale otsuse kättetoimetamine ning märkis, et on valmis korraldama kättetoimetamise kohtutäituri vahendusel. 21.11.2014.a rahuldas kohus kostja taotluse ja lubas kostjal toimetada otsus käesolevas tsiviilasjas hagejale kätte kohtutäituri vahendusel. 04.12.2014.a edastas kostja kättesaamiskinnituse, millest nähtub, et hageja on Harju Maakohtu 09.10.2014.a otsuse kätte saanud 28.11.2014.a.
2.16.12.2014.a esitas hageja apellatsioonkaebuse Harju Maakohtu otsusele. Tallinna Ringkonnakohtu 24.03.2015.a otsusega jäeti Harju Maakohtu 09.10.2014.a otsus muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata. Lisaks, kõik maakohtus ja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud jäeti XXX kanda. Otsus jõustus 26.05.2015.a edasi kaebamata.
3.Kostja lepinguline esindaja esitas 28.05.2015.a XXX menetluskulude taotluse tsiviilasjas 215-9655 ning selle täpsustuse 01.07.2015.a. Menetluskulude nimekirja kohaselt soovib kostja riigilõivu summas 25 eurot, kohtutäituri tasu summas 72 eurot ja õigusabikulude summas 1 770 eurot hüvitamist hageja poolt. Kostja palub märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja märgib, et kõik menetluskulude nimekirjas esitatud kulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega ning et kostja ei ole käibemaksukohustuslane, millest tulenevalt taotleb kostja menetluskulude kindlaksmääramist koos käibemaksuga.
4.Harju Maakohus edastas 28.05.2015.a kirjaga hageja e-postile kostja 27.05.2015.a taotluse ja menetluskulude nimekirja. 12.06.2015.a edastas kostja taotluse menetluskulude nimekirja ja taotluse kättetoimetamiseks hagejale kohtutäituri vahendusel. 15.06.2015.a määrusega rahuldas kohus kostja taotluse ja lubas kostjal toimetada menetluskulude nimekiri ja kohtu nõue hagejale kätte kohtutäituri vahendusel. 01.07.2015.a edastas kostja kohtule kättesaamiskinnituse, mille kohaselt sai hageja kostja menetluskulude nimekirja ja taotluse kätte 26.06.2015.a. Lisaks, täpsustas XXX menetluskulude nimekirja. 03.07.2015.a edastas Harju Maakohus XXX kostja menetluskulude kindlaksmääramise taotluse täpsustuse hageja aadressile XXX, Tallinn ning palus hagejal vastata menetluskulude nimekirja täpsustusele 7 päeva jooksul alates kirja kättesaamisest.
5.06.07.2015.a edastas XXX Harju Maakohtule taotluse kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastamise tähtaja pikendamiseks. Kohus selgitas hagejale kohtu 10.08.2015.a kirjas TsMS § 176 lg 8, märkides et ei pea võimalikuks tähtaja pikendamist. Siiri Talul oli võimalik esitada enda seisukohad kostja menetluskulude nimekirjale kuni 03.07.2015.a, mida hageja ei teinud. Eelnimetatud kirjaga edastas kohus ühtlasi hagejale kostja 01.07.2015.a menetluskulude kindlaksmääramise taotluse täpsustuse. Kohus märkis, et vastavalt TsMS § 3141 lg 2, kui menetlusdokumendi saaja on avaldanud samas kohtumenetluses kohtule enda või oma esindaja aadressi või sidevahendi andmed, võib saata menetlusdokumendi või teabe selle kättesaadavaks tegemise kohta sama aadressi või sidevahendi andmeid kasutades ning menetlusdokument loetakse kolme tööpäeva möödumisel saajale kättetoimetatuks. 06.07.2015.a vastuse edastamisel Harju Maakohtule on XXX kinnitanud oma aadressi, milleks on XXX, Tallinn. 11.08.2015.a e-kirjas märkis kostja esindaja kohtule, et kostjale teadaolevalt on hageja uueks elukohaks alates 02.07.2015.a XXX. 10.09.2015.a kirjaga saatis kohus hagejale kostja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse täpsustuse eelnimetatud aadressile ning teatas, et loeb dokumendid kättetoimetatuks kolme tööpäeva jooksul kirja saatmisest ning palus hagejal ühtlasi esitada oma vastuväiteid esitatud avalduse täpsustusele 7 päeva jooksul kohtu kirja kättesaamisest. XXX vastuväiteid ei esitanud. Kohtumääruse põhjendused
6.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg 1 p 2 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. TsMS § 174 lg 8 sätestab, et kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades 5. jaos sätestatud erisusi.
7.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised
kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
8.Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (vt Riigikohtu 15.02.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-65-13 p 14). Kohus märgib, et kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise aluseks ei ole mitte lepingulise esindaja poolt esitatud arved, vaid kulude põhjendatus ja vajalikkus.
9.Menetluskulude kindlaksmääramise avaldusest nähtub, et kostja menetluskuluks on käesolevas tsiviilasjas õigusabiteenus summas 1 770 eurot, riigilõiv 25 eurot ning kulutused kohtutäituri teenustele 72 eurot, kokku 1 867 eurot. Kostjale on osutatud õigusabi tunnihinna määraga 120 eurot, mis sisaldab käibemaksu. Kostja palub märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
10.Kohus peab põhjendatuks kostja poolt riigilõivu summas 25 eurot ning kulutuste kandmist 72 euro ulatuses seoses dokumentide kättetoimetamisega hagejale kohtutäituri vahendusel. Järgnevalt kontrollib kohus kostja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust.
11.Kohus, kontrollinud kostja menetluskulude kindlaksmääramise avalduses märgitud kostja lepingulise esindaja õigusabitoimingute põhjendatust ja vajalikkust, lisaks esitatud dokumentide sisu ja mahtu, leiab, et kõik menetluskulude nimekirjas toodud toimingud on märgitud ulatuses põhjendatud ja vajalikud. Kulude koosseis on kooskõlas tsiviilasja materjalidega ja nendest ei nähtu, et õigusabi osutaja oleks kulutanud aega põhjendamatult. Samuti vastab õigusabi tunnihind asja keerukusele ega ole vastuolus Riigikohtu poolt aktsepteeritud põhjendatud ja mõistlike tunnihindadega.
12.Kokku loeb kohus kostja lepingulise esindaja kulusid seoses kohtumenetlusega põhjendatuks mahus 14 tundi 45 minutit summas 1 770 eurot. Kohus rahuldab kostja avalduse täies ulatuses ning mõistab tulenevalt menetluskulude jaotusest hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud summas 1 867 eurot (õigusabikulud, riigilõiv, kulutused kohtutäiturile).
13.TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on kostja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hagejal tasuda kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1 867 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
14.TsMS § 177 lg 3 kohaselt kohtulahend menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise kohta toimetatakse menetlusosalistele kätte. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS
§ 178 lg 4).
/allkirjastatud digitaalselt/ Mai Grauberg kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.