OÜ Eesti Pastatooted (pankrotis) pankrotihaldur Jüri Truutsi hagi LB Italia SRL vastu 3 000 000 euro saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 19. septembri 2013 otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
3 000 000 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Pankrotihaldur Jüri Truutsi apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: OÜ Eesti Pastatooted (pankrotis, registrikood 11339167) pankrotihaldur Jüri Truuts, lepingulised esindajad vandeadvokaat Carri Ginter ja vandeadvokaat Urmas Volens Kostja: LB Italia SRL (Itaalia registrikood 08466190157), lepingulised esindajad vandeadvokaat Aet Bergmann ja vandeadvokaat Margus Sorga
Kohtuistungi toimumise aeg
15. september 2015
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Harju Maakohtu 19. septembri 2013 otsus riigituludesse välja mõistetud riigilõivu suuruse osas, so osas, millega maakohus mõistis hagejalt riigilõivu riigituludesse välja 45 733,30 eurot ületavas osas. Muus osas jätta kohtuotsuse resolutsioon muutmata, kuid muuta otsuse põhjendusi.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
MENETLUSKULUD
3.Jätta kõik esimese astme kohtu ja apellatsioonimenetluse kulud hageja, OÜ Eesti Pastatooted (pankrotis) kanda.
4.Välja mõista OÜ-lt Eesti Pastatooted (pankrotis) hagiavalduse esitamisel tasumata riigilõiv 45 733,30 eurot ja apellatsioonkaebuse esitamisel tasumata riigilõiv 10 000 eurot, kokku 55 733,30 eurot riigituludesse.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.OÜ Eesti Pastatooted (pankrotis) pankrotihaldur Jüri Truuts esitas 06.07.2011 Harju Maakohtusse hagi LB Italia SRL vastu õiglase kahjuhüvitisena vähemalt 3 000 000 euro saamiseks, alternatiivselt kahju 436 993,77 euro hüvitamiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmis hageja 15.10.2007 AS-ga SEB Ühisliising liisingulepingu, millega liisinguandja kohustus omandama kostjalt kombineeritud pasta valmistamise seadme Futura Evolution 160 ja muud seadmed ning andma need kuni 15.01.2013 hageja kasutusse. Liisingulepingust tulenevate kohustuste täitmiseks sõlmis liisinguandja 18.10.2007 kostjaga müügilepingu, mille p-s 1 lepiti kokku müüdavas esemes. Müügilepingu p 5 kohaselt kohustus müüja lepingu esemeks olevad seadmed tarnima hagejale hiljemalt 31.12.2007 ning paigaldama 30 päeva jooksul pärast eseme tarnimist hageja tootmisruumidesse, mida ka tähtaegselt tehti.
3.Maakohtu 10.07.2009 määrusega kuulutati välja hageja pankrot. Hageja pankrotistumine on põhjustatud kostjapoolsest müügilepingu rikkumisest. Kostja esindaja paigaldas ostetud seadmed 2008. aasta jaanuari kolmandal nädalal, seadistamise käigus ei olnud hagejal võimalik seadmeid liinina töötamas katsetada, kuna puudus osa vajalikke detaile ning neid saadeti Itaaliast juurde. Paigaldamise käigus selgus, et seadmetega ei ole võimalik pastöriseerida lihtpastat ja kostja esindaja kinnituse kohaselt ei olegi see tarnitud seadmetega võimalik.
4.Hageja alustas pastatoodete tellimuste vastuvõtmist 2007. aasta lõpus. 2008. aasta jaanuari alguseks oli tal kokku lepitud tellimusi Heikki Harismaa OY kaudu 2008. aastaks vähemalt 72 200 kg ning 2009. aastaks 144 000 kg. 2008. aasta veebruari alguses, kui hageja alustas tootmist, selgus, et tarnitud seadmed ei tööta liinina.
5.Liisinguandja palus 02.07.2008 kirjas kostjal kõik liini puudused kõrvaldada hiljemalt 01.08.2008, samuti nõudis hageja 04.07.2008 kirjas kostjalt puuduste kõrvaldamist ja 138 000 euro suuruse kahju hüvitamist. 23.07.2008 toimus Tallinnas liisinguandja, hageja ja kostja kohtumine, kus lepiti kokku, et liini puuduste kõrvaldamiseks tarnitakse lisamasinad hiljemalt 20.10.2008. Parandatud seadmed saabusid Eestisse 26.11.2008 ja paigaldati 14.–17.12.2008, mille tulemusena töötas liin nii, nagu algne kokkulepe ette nägi. Hagejal olid aga tekkinud makseraskused, mis viisid ta pankrotini. 2008. ja 2009. aasta
jooksul pöördusid hageja poole mitmed toiduainete jaemüügiga tegelevad ettevõtjad Soomest ja Baltimaadest, kes olid huvitatud hageja toodete müüki võtmisest.
6.Kantud kahju väljendub saamata jäänud tulus, mida hageja oleks teeninud, kui kahju põhjustanud asjaolu ehk seadmete puudusi ei oleks esinenud. Hageja saamata jäänud tulu väljendab puhaskasumit, mis hagejal jäi teenimata, mille kindlaksmääramiseks tuleb selgitada välja hageja toodetud pasta toorme sisseostuhinna ja hagejale pasta tellijatega sõlmitud lepingute kohaselt makstava tasu vahe, millest on lahutatud muud hageja tootmisning turunduskulud. Sellise metoodika kohaselt on kahjuks vähemalt 3 000 000 eurot. Saamata jäänud tulu on hinnanud finantsteenustega tegelev ettevõtja OÜ ADEX Financial Solutions, kelle eksperdid järeldavad, et Heikki Harismaa OY-ga kokku lepitud tellimuse puhul on selleks 2010. aastal 3 000 000 kuni 3 800 000 eurot. Hageja loobus teistest pakkumistest, seega on tegelik kahju 3 000 000 eurost oluliselt suurem. Hageja palus lõpliku õiglase kahjusumma kindlaks määrata kohtul.
7.23.04.2012 esitas hageja alternatiivse kahjuarvestuse. Hageja kogu äritegevus seisnes pastatootmise käivitamises kostjalt hangitava liiniga. Hageja tegi jooksvalt kulutusi, milleks olid töötajatele makstud palgad, üür, pangalaenu intressid ja kulud turundusele äritegevuse käivitamise huvides. Pankrotivõlausaldajad on esitanud võlanõuded ja jaotusettepanekuga on kinnitatud 434 437,30 eurot. Osanikud on osakapitalina hageja tegevuse käivitamisesse panustanud 2556,47 eurot. Alternatiivselt palub hageja kostjalt välja mõista tekitatud kahju hüvitamiseks 436 993,77 eurot. Kuna müügilepingu ese oli keeruline tehaseseade, mille töölepanemiseks ei piisanud ostja teadmistest ja mida ostja tellis otse tootja käest, ei piisanud müügilepingu kohaseks täitmiseks üksnes kauba kohaletoomisest. Kostja vastuväited
8.Kostja vaidles hagile vastu.
9.Kostja täitis müügilepingut kohaselt. Seadmed anti hagejale üle 28.12.2007 ning need paigaldati ja seati töökorda 21.01.2008. Kostja esindaja korraldatud väljaõppe ajal tootsid seadmed täpselt nõutud mahtu, vajades vähesel määral manuaalset sekkumist. Müügilepingu esemel ei pidanud olema selliseid omadusi, nagu hageja väidab. Tegelikkuses tõdes tehnik, et kombineeritud masin ei pruugi vastata hageja vajadustele, kuna eelkõige toodeti ravioole. Seadmed olid korrektselt paigaldatud. Muudatusi tuli tootmises teha pidevalt, kuid need ei tulenenud seadmete puudustest, vaid on pasta tootmise protsessi loomulik osa. Kostja selgitas hagejale eelkuivatuse ja pastöriseerimise funktsioone ning elementaarseid pastatootmise põhitõdesid, erinevate pastade mõõte, retseptuuri, valmis pasta kvaliteeti ja värvust ning pakendamist, teavitas, et põhjamaadest pärinev jahu ei olnud sobilik pasta tootmiseks. Kostja tehnik määratles hagejat külastades erinevaid tootmisvigu, mis tulenesid hageja tegevusest. Kostja tarnitud pastöriseerija võimsus 100 kg/h oli õige, kuid tootmiskiirus sõltub nii ettesöödetud tootemahust kui ka lindi liikumiskiirusest.
10.Kostja otsustas juulis 2008 toimunud nõupidamisel kliendisuhte hoidmiseks asendada seadme tasuta teisega, mis vastas paremini hageja vajadustele, nagu need olid alates jaanuarist 2008 kujunenud. Turunduslikel kaalutlustel nõustus kostja tarnima uued seadmed tasuta tingimusel, et vanad seadmed tagastatakse. 21.11.2008 saatis kostja hagejale uued seadmed. Müügilepingu alusel müüdud seadmete võimsus oli igal juhul piisav eellepingus toodud mahtude saavutamiseks. Masinate koostöös saavutatav maht oli 80 kg tunnis, kui neid kasutada eesmärgipäraselt, õige jahu ja kvaliteetse täidisega. Tootemahu sõltuvus toorainetest ja masina käsitsemisest on kajastatud brošüüris, mis oli lisatud seadmetele.
Isegi kui toodangu mahtu vähendada 40% võrra, oleks toodang ületanud esitatud eellepingus ette nähtud koguseid mitu korda.
11.Hageja nõue on vastuolus tema enda väidete ja esitatud tõenditega. Hagiavalduse kohaselt oli 04.07.2008 hagejale tekkinud kahju suuruseks 138 000 eurot. Analüüsis on saamata jäänud tulu hinnatud ainult Heikki Harismaa OY ja hageja vahel novembris 2007 sõlmitud eellepingu põhjal. On eeldatud, et eellepingu põhjal oleks sõlmitud mõlemaid pooli õiguslikult kohustav põhileping, tootmine oleks käivitunud ette nähtud mahus, tootmine oleks jätkunud analüüsis toodud mahus järgneva kümne aasta jooksul. Tähelepanuta on jäänud tootmise käivitamise ja selle jätkamisega seotud võimalikud raskused alates kvalifitseeritud tööjõu puudumisest kuni ilmsete puudujääkideni oskusteabes juhtkonna tasandil.
12.Hageja tellis kombineeritud seadme ilmselgelt ootuses, et hakkabki tootma ja turustama erinevaid pastatooteid. Selgus aga, et turustada saab põhiliselt ravioole. Hageja tegemata töö turu hindamisel ja äriplaani koostamisel ei saa olla kostja risk.
13.Kui hageja soovib väita, et temale tekitati otsest kahju 434 437,30 eurot seetõttu, et just sellises summas on hageja vastu esitatud jaotusettepanekuga kinnitatud võlanõuded, siis kahju on hageja pankrotistumise järel tekkinud võlausaldajatele, mitte hagejale, ning ka võlausaldate kahju suurus ei ole ilmselt selge enne, kui pankrotiprotsess on lõppenud ja võlausaldajatele väljamaksed tehtud. Osakapitalina hageja tegevusse panustatud 2556,47 eurot ei saa samuti olla käsitatav hageja kahjuna, vaid sellest summast on ilma jäänud selle panustanud osanikud. Alternatiivses kahjuarvestuses on arvesse võetud ainult need kulutused, mis hageja kandis selleks, et äritegevus käima saada. Kulutuste all arvestatakse töötajatele makstud palkasid, makstud üüri, makstud pangalaenu intresse, turunduskulusid ja muid kulusid, mis olid äritegevuse käivitamise huvides. Juba kantud kulutused ei saa kuidagi sisalduda hageja vastu esitatud võlanõuetes, kuna võlausaldajad saavad esitada nõudeid ainult sellises suuruses, mis ei ole tasutud.
14.Hageja nõue on ka aegunud, sest seadmed anti üle 21.01.2008. Esimese astme kohtu otsus
15.Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda ning mõistis hagejalt riigituludesse välja riigilõivu 87 799,56 eurot.
16.Esitatud tõendite põhjal ei ole alust järeldada, et kostja oleks olulise lepingurikkumisega tekitanud hagejale kahju, mille tagajärjel viimane pankrotistus. Hageja ei tõendanud, et ostetud seadmed ei vastanud tellitule ja lepingule. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 219 lg 1 kohaselt on ostja kohustatud ostetud asja viivitamatult üle vaatama. Tõendid kinnitavad, et hageja komplekteeris ise seadmete kogumi, asudes tootmise käigus oma vajadusi ja võimalusi ümber hindama. Asjaolust, et seadmed tuli liinina tööks kokku sobitada, pidi hageja esindaja oma teadmiste põhjal aru saama. Seega ei olnud ka ootuspärane rajada äriplaani koguseid sisuliselt automaatliini toodangu tulemustele.
17.Põhjendatud ei ole hageja väide, et ostetud seadmed ei töötanudki ühtse liinina. Seadmete mittetöötamist ei kinnitanud tunnistajad ega kirjalikud tõendid. Tunnistajate ütlustest järeldub, et hageja alustas tootmist ja tekkinud probleemid ei olnud tingitud mitte seadmete ebakvaliteetsusest või võimatusest liinina toimida, vaid tootmise käigus ilmnenud pastatootmise iseärasustest ning muudest põhjustest.
18.Tõendid ei kinnita hageja väidet, et just kostja lepingurikkumise tõttu hilines tootmise käivitamine ligi aasta võrreldes esialgu planeerituga, mistõttu oli hageja kaotanud oma
lepingupartnerite usalduse ja jäänud ilma sõlmitud lepingutest ning seetõttu muutus maksejõuetuks. Põhjendatud ei ole müüja lepingurikkumisena käsitada asjaolu, et ostjale tarnitud seadmed pidanuks omavahel liinina sobituma hageja soovitud viisil, mida ta kohe tootmises vajalikul võimsusel kasutama oleks saanud hakata. Seadmed anti tähtaegselt üle ja üleandmis-vastuvõtmisaktis on kahepoolselt kinnitatud komplektsuse vastavust tellimusele. 21.01.2008 masinaid katsetati ja need kiideti heaks, ühiselt allkirjastatud akt ei kajasta ostetud seadmete mittetoimimist. Samuti nähtub hageja 04.02.2008 edastatud e-kirjast, et seadmed olid töökorras. Asja sisulise arutamise käigus küll selgus, et erinevatel põhjustel ei töötanud seadmed probleemideta ja hageja jaoks piisavas koguses toodangu saamiseks. Hinnates esile toodud põhjuseid, ei saanud seda aga pidada kostja süüliseks tegevuseks.
19.Kostja tarnis arvel ja pakkumises märgitud seadmed, mida hageja osta soovis ja mille hageja esindaja oli oma teadlikkusele tuginedes varem välja valinud. AS SEB Liising ja hageja pöördumised kostja poole 2008. aasta suvest piirduvad hagejalt saadud teabega väikese tootluse kohta, seal ei ole esile toodud, miks on tekkinud töö käigus probleemid. Tunnistajate ütlustest ilmnes, et probleem toodangu kogusega ilmnes tootmise käigus.
20.Hageja asjatundlik esindaja ei saanud seadmete ostmisel eeldada, et eraldi soetatavad masinad olid käsitatavad automaatliinina või automaatse tootmisliinina. Tekkinud probleemid olid tingitud pastatootmise eripärast ja tootmise käivitamisest. Samuti jõudis hageja juhtkond jaanuari kuni mai müügitulemuste põhjal järeldusele, et soovivad turustada vaid ravioole, mis oli ilmselgelt ka masinate vahetamise soovi aluseks. Hageja soovis läbirääkimiste ajal just kombineeritud pastatootmismasinat. Kostja ei saanud lepingueelsete läbirääkimiste ajal ja sõlmitud lepingu alusel eeldada, milline on hageja vajadus, arvestades viimase äriplaani. Heikki Harismaa OY-ga sõlmitud eelleping planeeritud tarnekoguste ja hindade kohta aastatel 2008–2009 reguleeriks hageja suhteid toodete turustamisel, kuid ei saaks olla siduvaks seadmete müüjale toodete müügi tagamisel. Ükski tõend ei kinnitanud, et hageja planeeritud tarnekogused oleks olnud kostjaga läbirääkimise osaks seadmete valikul. Hagiavalduse kohaselt sooviti universaalset kõiki kolme liiki pastat tootvat liini, kus esimene masin segab ja valmistab pasta, teine masin pastöriseerib ja kolmas kuivatab. On tuvastatud, et kokkupandud liini puhul absoluutset viga ei olnud, ostetud masinaid oli võimalik koos tööle seadistada, kuid muutus töö resultaat.
21.Hageja tugines kahju hüvitamise nõudes Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kaupade rahvusvahelise ostu-müügilepingute konventsiooni (edaspidi CISG) art 45 lg 1 p-le b ja VÕS § 365 lg-le 1. CISG art 35 lg 1 ja VÕS § 217 lg 2 p 2 käsitlevad olukordi, millal ei vasta asi lepingutingimustele. Antud juhul müüja ei rikkunud lepingut, kuna ei ole tõendatud, et kaup ei sobinud soovitud eesmärgiks, müüja oli lepingu sõlmimise ajal teadlik, millisel eesmärgil kaupa sooviti kasutada, kuid mitte äriplaanis soovitud kogustest. Ostjal oli alust toetuda müüja pädevusele ja arvamusele, kuid ostja kinnitas end olevat asjatundlik seadme soetaja. Kõik seadmeid puudutavad küsimused esitati pärast ostu-müügilepingu sõlmimist. Kostja tegevuse ja hagejale kahju tekkimise vahel ei ole põhjuslikku seost.
22.Kostjale ei saanud panna vastutust hinnata hageja äriplaani. Hageja pidi olema lepingu sõlmimise ajal teadlik võimalikest riskidest komplekteeritud liinina valitud tööprotsessi puhul. Hageja väide, et 12.03.2008 teatas kostja, et on valmis tegema vajalikud muudatused, et seadmed liinina tööle panna, ei tähendanud, et need liinina ei töötanud. Kostja e-kirjast nähtub, et ta valmistas ette lisaseadmesüsteemi, parandamaks sellega Futura ning pastöriseerija koos töötamist. Pärast seda muudatust paranes masina funktsionaalsus märkimisväärselt, kuid masin töötas ka enne seda. Tootmise vähene maht, sh probleem, et ravioolid jäid lindile kinni, võis olla põhjustatud teistest tingimustest, näiteks liigsest aurust. Hageja pankrotistumise põhjuseks ei olnud ostu-müügilepingu alusel tarnitud seadmed,
vaid eelõige asjaolu, et liisingulepingu täitmine ja muude äritegevusega kaasnevate kohustuste eest tasumine oligi sõltuvuses kohesest müügist ja seega toodangu mahust. Äriühingu omakapital muutus negatiivseks tegelikult juba 2007. aastal, seadmed tarniti aga 2008. aasta jaanuaris, seega ei olnudki tootmist varem võimalik alustada. Äriühingul olid tekkinud kohustused, kuid tal ei olnud tulu ja pidevat rahavoogu.
23.Kostja esitas hagi aegumise vastuväite, tuginedes tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 150 lg-le 1. Kuivõrd hagi esitati 06.07.2011, leidis kostja, et hagi oli aegunud osas, milles nõue oli muutunud sissenõutavaks enne 06.07.2008. Lepingutingimustele mittevastavusest tuleneva nõude aegumistähtaeg algab asja üleandmisest 21.01.2008. Ka hageja viitas põhjendatult VÕS §-le 227. Nimetatud normiga on sätestatud müügilepingule kohalduv erand üldreeglist, kuid praeguses vaidluses ei olnud põhjendatud lähtuda asja asendamise ajast. Asja sisulise arutamise käigus ei leidnud tõendamist ostu-müügilepingule mittevastava seadme asendamine. Vaidlusaluse ostu-müügilepingu alusel anti seadmed üle 21.01.2008. Seega tulnuks hagi esitades valida kohane õiguskaitseviis võimaliku lepingurikkumise korral, lähtudes VÕS § 227 esimeses lauses sätestatust. Apellatsioonkaebus
24.Hageja palub maakohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada ja menetluskulud jätta kostja kanda.
25.Kohus kohaldas valesti võlaõigusseaduse sätteid. Hageja nõuab kahju hüvitamist Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kaupade rahvusvahelise ostu-müügi lepingute konventsiooni (CISG) art 45 lg 1 punkti b ja VÕS § 365 lg 1 alusel. Kostja peab hagejale hüvitama müügilepingu rikkumise tõttu tekkinud kahju, kuna hageja ja liisinguandja vahel on sõlmitud liisinguleping, mille täitmiseks sõlmitud müügilepingut on kostja rikkunud, kuna ei ole hagejale kui liisinguvõtjale üle andnud müügilepinguga ettenähtud eset, kostjale on rikkumisest õigeaegselt teatatud ning kostja lepingurikkumise tõttu on hagejale tekkinud kahju, mille eest kostja vastutab.
26.Maakohus leidis ekslikult, et kokkulepe tootmiskoguste osas ei ole tõendatud või et kokkulepet ei olnudki, kuivõrd kohtule ei ole esitatud tõendeid, millest nähtuks, et hageja oleks kostjat teavitanud äriplaanist, kogustest ja tooteartiklist ja küsinud pakkumisi sellele tuginedes. Tunnistajate ütluste ja dokumentaalsete tõenditega on tõendatud, et pooled olid kokku leppinud, et toota saab 70-80 kg tunnis ehk suures koguses pastat. Koguste osas sõlmitud kokkuleppe tõendamiseks on maakohtule esitatud mitmeid tõendeid ja selgitusi, mis kohtuotsuses on jäänud arvestamata ja mille arvestamata jätmist ei ole kohus põhjendanud. Kui kostja sooviks väita, et tegelikkuses lepiti kokku väiksemates kogustes, kui saatelehed, infovoldikud ja pakkumused näitasid, oleks ta pidanud seda ka tõendama. Kohtu seisukoht, et hageja tegelikku ostusoovi saab tõendada ainult lepingueelsete läbirääkimiste aega jäävate tõenditega, on vastuolus seaduse ja Riigikohtu praktikaga.
27.Õige ja tõenditega kooskõlas ei ole kohtu hinnang, et hageja asjatundlik esindaja ei saanud seadmete ostmisel eeldada, et eraldi soetatavad masinad on käsitletavad automaatliinina või automaatse tootmisliinina. Kostja pidi lepingu sõlmimise ajal aru saama, et hageja soovis kasutada seadmeid liinina. Kohus jättis tähelepanuta, et masinad soetati koos ja nende vahele projekteeriti kostja poolt ühendusrihmad. Samuti jättis kohus hindamata hageja esitatud 02.07.2008 video, milles on näha seadmete paigutus liinina, tunnistaja ütlused, mille kohaselt seadmete paigaldus oli kostja ülesanne ja kostja istungil antud nõustumuse sellega, et masinad tegelikult töötasid tootmisliinina.
28.Kohus leidis valesti, et kostja ei otsustanud seadmete ega toodete valikut ja et hageja komplekteeris seadmete kogumi ise. Kohus ei ole selgitanud, kuidas ta sellele järeldusele jõudis. Tunnistaja ütluste ja dokumentaalsete tõenditega on tõendatud, et just kostja ise soovitas hagejale vastavaid seadmeid. Lisaks sellele ei pidanud hageja mingeid eelteadmisi omama, kuna seadmete hind sisaldas ka installeerimist ja väljaõpet. Kostja on pastamasinate tootmisele spetsialiseerunud ettevõte, kelle eriteadmistele võis hageja toetuda. Kui kostja projekteeris kolmest seadmest ja ühendusrihmadest liini, või hageja eeldada, et liinina asetatud seadmed suudavad liinina ka töötada. Kui hageja olekski seadmed ise komplekteerinud, oleks kostja pidanud juhtima tema tähelepanu sellele, et liinina seadmed sellisel kujul ei töötaks. Kohus on jätnud nende tõenditega arvestamata.
29.Seadmed ei sobinud eesmärgiks, milleks hageja nad muretsenud oli ning millest kostja lepingu sõlmimise ajal teadis. Tõenditel ei põhine kohtu järeldus, et seadmete mittetöötamist, sh liinina, ei kinnita asja sisulise arutamise käigus ülekuulatud tunnistajad ega muud kirjalikud tõendid. Kohus ei selgitanud, miks hageja poolt viidatud tõendid selles küsimuses tähtsust ei oma. Tegelikult kinnitasid probleeme kõik tunnistajad ja ka 26.06.2008 akt. Tunnistajate ütluste ja dokumentaalsete tõenditega on tõendatud, et seadmetel esines vigu ning ei üksikute seadmete ega ka liini võimsus ei vastanud kokkulepitule. Kostja ei avaldanud hagejale, et kaks liini seadet ei ole üldse tema toodang ega seda, et tal puudus endalgi pakkumust tehes korrektne ülevaade sellest, kuidas need seadmed peaksid koos liinis töötama. Tegelikult olid tehnilised probleemid süsteemil olemas algusest peale ja need on eelkõige tingitud sellest, et kostja poolt tarnitud kuivati ja pastörisaator ei olnud võimelised töötama liinis Futura 160 seadmega. On usutav, et Futura 160 seadet ei oleks tohtinud pakkuda ühendatuna sellise transportöörlindiga, kuivõrd tegemist on olemuselt autonoomse seadmega. Kostja müüs hagejale sellised masinad, mis polnud liinina kasutatavad ehk olid kõlbmatud konkreetseks eesmärgiks, mis pidi kostjale lepingu sõlmimise ajal teada olema. Kostja vahetas seadmed välja vastusena AS SEB Ühisliising lepingu rikkumise teatele ja hoiatusele, et puuduste mittekõrvaldamisel lepingust taganetakse. Seega on tõendatud, et seadmete vahetamine oli tingitud kostja lepingurikkumisest.
30.Kohus leidis ekslikult, et esile toodud põhjusi hinnates ei saa neid pidada kostja süüliseks tegevuseks. Antud vaidluses on tegu vastutusega lepingu rikkumise eest, mis ei eelda süü olemasolu. Sarnaselt VÕS §-ga 103 eeldatakse CISG art 79 kohaselt, et lepingut rikkunud pool vastutab rikkumise eest.
31.Põhistamata on kohtu järeldus, et asjas kogutud tõendid ei kinnita üheselt hageja väidet, et just kostjapoolse lepingurikkumise tõttu hilines hageja poolt tootmise käivitamine ca 1 aasta võrreldes algselt planeerituga, mistõttu oli hageja kaotanud oma lepingupartnerite hulgas usaldusväärsuse ja jäänud ilma algselt sõlmitud toodangu ostu lepingutest ja seetõttu muutus maksejõuetuks. Hageja on näidanud, et olid olemas lepingupartnerid, kes soovisid toodangut osta, samuti, et kokkulepitud mahus toota ei olnud võimalik, sest seadmete tootlikkus ei olnud piisav. Võimaluse, et tootmise väiksema mahu võisid kaasa tuua muud tegurid, on ümber lükatud tunnistajate ütlustega. Hageja on tõendanud nii kahju suuruse kui ka selle ettenähtavuse.
32.Kohus jättis hindamata tunnistajate TT ja HN ütlused. Samas ei märkinud kohus, et antud tunnistajate ütlused tuleb jätta arvestamata. Samuti jättis kohus analüüsimata tunnistaja VM ütlused, kus ta väitis, et masinad ei töötanud nii nagu pidid ja tunnistaja EF ütlused selle kohta, et seadmed pidid töötama liinina jm. Kohus leidis, et tunnistajate ütlustest järeldub, et tekkinud probleemid ei olnud seotud mitte seadmete ebakvaliteetsuse või võimatusega liinina töötada, vaid tootmise käigus tekkinud pastatootmise iseärasuste ning muude
põhjustega, kuid ei näita, milliste tunnistajate ütlustele ta tugineb. Tegelikult on kõik tunnistajad kinnitanud, et probleem oli mittetöötavates seadmetes.
33.RK ja AH ütlustele tugines kohus valikuliselt, jättes osaliselt ütlused tähelepanuta. AH ütluste hindamisel ei arvestanud kohus ka tunnistaja rahalist huvi koostööst kostjaga. Ka loetleb kohus valikuliselt tõendid, mis hageja on esitanud tõendamaks, et seadmed ei töötanud vastavalt kokkuleppele, samas jättis kohus mitmed hageja esitatud tõendid loetelust välja. Kohus jättis selgitamata, miks ta neid tõendeid ei arvesta ning miks mainitud tõendid ei tõenda, et seadmed vastavalt kokkuleppele ei töötanud.
34.Kohus tugines asjaoludele, mida ei ole menetluses arutatud ja jättis samas analüüsimata mitmed olulised hageja väited. Jääb arusaamatuks kuidas jõudis kohus järeldusele, et kuna puuduolevad osad paigaldati Eestisse jõudmisel viivitamatult, ei oma nad asjas tähtsust. Varuosasid saadeti selleks, et üritada liini kokkulepituga vastavusse viia. Lisaks mõjutas seadmete oluliste osade puudumine hageja võimalust alustada tootmist. Kohus leiab ekslikult, et hageja ei ole oma mõistekasutuses olnud järjepidev. Oluline ei ole liini nimetus, vaid see, kuidas liin pidi töötama. Kohus ei viita ühelegi tõendile, kui leiab, et tunnistajate ütlustest nähtub, et hageja jaoks oli oluline võimalikult soodne seade. Ilmselgelt ebaõige on kohtu järeldus, et kõik seadmeid puudutavad küsimused on esitatud pärast ostu-müügi lepingu sõlmimist. Hageja on korduvalt viidanud ka lepingueelsele kirjavahetusele, milles hageja uuris, kuidas seadmed liinina töötavad ja kostja teda nõustas. Samuti ei seleta kohus, miks ta välistab tõendite hulgast pooltevahelise hilisema kirjavahetuse, kuigi VÕS § 29 lg 5 p 3 kohaselt omab poolte tahte väljaselgitamisel tähtsust ka lepingupoolte käitumine pärast lepingu sõlmimist. Kohus jättis tuvastamata, milles pooled tegelikult kokku leppisid.
35.Kohus ei võtnud aegumise kohta selget seisukohta. VÕS § 227 teise lause kohaselt asja asendamisel müüja poolt algab aegumistähtaeg asendatud asja üleandmisest ostjale. Kohus ei selgita, miks ta sellest ei lähtu. Puudub vaidlus, et kostja asendas seadmed 2008. aasta lõpus-2009. aasta alguses. Esitatud tõendite kohaselt vahetati seadmed välja, kuna need ei töötanud ettenähtud viisil ja neid ei õnnestunud parandada. Seega algas aegumistähtaeg asendatud asja üleandmisest hagejale.
36.Kohus kohaldas valesti VÕS § 219 lg-t 1 ja jättis tähelepanuta, et ostja kohustuseks oli teatada müüjale vaid puudustest, mida oli võimalik asja tavapärasel ülevaatusel avastada. Hageja ei kasutanud masinat koos lindiga kostja lepingurikkumise tõttu, kes ei taganud ühenduslindi paigaldamist. Seega ei tekkinud hagejal ka võimalust testida seadet koos transportöörlindiga ja hageja ei saanud teadlikuks, et transportöörlindiga koos liin ei toimi. Ei ole mõistlik eeldada, et hageja alustab toote testimisel kohe täisvõimsusel tootmist. Väikeste koguste puhul probleemid ei avaldunud.
37.Hagejalt välja mõistetud riigilõivu määr on vastuolus põhiseadusega. Vastus apellatsioonkaebusele
38.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata. Menetluse edasine käik
39.Tallinna Ringkonnakohus tühistas 20.06.2014 otsusega maakohtu otsuse ja tegi uue otsuse, millega rahuldas hagi osaliselt. Kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitise 300 000 eurot ning jättis maakohtu ja apellatsioonimenetluse kulud 90% ulatuses hageja ja 10% ulatuses kostja kanda.
40.Riigikohus tühistas 08.04.2015 otsusega ringkonnakohtu otsuse ja saatis asja uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
41.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb osaliselt tühistada riigituludesse välja mõistetud riigilõivu suuruse osas. Muus osas tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel kohtuotsuse resolutsioon muutmata, kuid muuta otsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebuse jätab ringkonnakohus rahuldamata.
42.Tulenevalt Riigikohtu 08.04.2015 otsuses antud juhistest kontrollib ringkonnakohus kõigepealt hagi aegumise küsimust.
43.Kostja esitas maakohtus aegumise vastuväite, leides tuginedes TsÜS § 150 lg-le 1, et nõue on aegunud osas, mis oli muutunud sissenõutavaks enne 06.07.2008.
44.VÕS § 227 järgi algab müüdud asja lepingutingimustele mittevastavusest tuleneva nõude aegumistähtaeg asja üleandmisest ostjale. Asja asendamisel müüja poolt algab aegumistähtaeg asendatud asja üleandmisest ostjale. Asja parandamisel müüja poolt algab aegumistähtaeg kõrvaldatud puuduse suhtes uuesti parandamisest arvates. Riigikohus tõlgendas VÕS § 227 selliselt, et kui müüja asendab asja, aga algse puuduse tõttu on tekkinud kahju (nt saamata jäänud tulu), siis algab sellise kahju hüvitamise nõude aegumine puudustega asja üleandmisest, mitte asendatud asja üleandmisest.
45.Ringkonnakohtu hinnangul tuvastas maakohus õigesti, et seadmed anti üle 21.01.2008. Ringkonnakohus ei korda selles osas TsMS § 654 lg 6 alusel maakohtu otsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebuses ei vaidlustanud hageja eelnimetatud kohtu tuvastatud asjaolu. Esmakordselt vaidlustas ta sellele 05.05.2015 ringkonnakohtule esitatud menetlusdokumendis. Samuti leidis hageja, et hagi aegumine algas uute seadmete paigaldamisest 2008.a lõpus - 2009.a alguses. Ringkonnakohtu istungil täpsustas hageja tähtaega, millal algas tema arvates aegumine. Hageja leidis jätkuvalt, et see algas asendatud seadmete üleandmisest 17.12.2008. Selline seisukoht on vastuolus Riigikohtu poolt antud VÕS § 227 tõlgendusega.
46.05.05.2015 menetlusdokumendis esitas hageja esmakordselt ka alternatiivse vastuväite, mille kohaselt ka juhul, kui aegumine oleks alanud 21.01.2008, ei oleks nõue aegunud, sest see peatus seoses läbirääkimistega ajavahemikul 03.01.2008-23.07.2008. Ringkonnakohus sellise käsitlusega ei nõustu.
47.Aegumine on läbirääkimiste tõttu TsÜS § 167 lg 1 järgi peatunud eelkõige ajal, mil pooled püüavad omavahel välja selgitada nõude aluseks olevaid asjaolusid ja soovivad leida kokkuleppel lahendust. Läbirääkimised peatavad aegumise üksnes juhul, kui need sisuliselt ka toimuvad. Aegumist ei peata võlgnikule kirjade saatmine, kui võlgnik ei ole neile läbirääkimiste pidamise tahtega vastanud.
48.Ringkonnakohtu hinnangul ei tõenda kohtule esitatud e-kirjavahetus läbirääkimisi nõude või asjaolu üle, millest nõue võib tuleneda (IV kd lk 554-686). Viidatud kirjades ei arutleta hageja nõude ega kostja kohustuste täitmise üle. Kirjade sisust nähtub, et hageja esitas kostjale küsimusi ja väiteid seadmete tööprotsessi kohta ning küsis kostjalt nõu pastatootmise kohta. Kirjade tõttu on kostja tehnikud käinud kohapeal seadmeid
seadistamas ja andnud selgitusi nende töötamise kohta, kuid eeltoodut ei saa käsitleda läbirääkimistena TsÜS § 167 lg 1 tähenduses.
49.Konkreetne nõue esitati OÜ Eesti Pastatooted poolt kostjale esmakordselt 04.07.2008 pretensioonis (IV kd lk 666). Kostja vastas sellele 08.07.2008 e-kirjaga, milles märkis, et ta ei nõustu pretensioonis esitatud väidetega, kuid ta avaldas üldsõnaliselt soovi probleemid lahendada (IV kd lk 667). Kostja ei teinud avaldust, mis oleks andnud OÜ-le Eesti Pastatooted alust arvata, et kostja hakkab temaga arutlema nõude või selle aluseks olevate asjaolude õigsuse üle. Seega ei järgnenud ka pretensiooni esitamisele läbirääkimisi TsÜS § 167 lg 1 tähenduses.
50.Aegumisele tuginemine on kostja seadusest tulenev õigus (TsÜS § 143) ja sellise õiguse kasutamine ei ole vastuolus hea usu põhimõttega, nagu hageja 05.05.2015 menetlusdokumendis leiab.
51.Kuna aegumine algas 21.01.2008 ja tõendamata on asjaolu, et aegumine oleks olnud mingil perioodil TsÜS § 167 lg 1 järgi peatunud, aegus hageja nõue 21.01.2011. Hagi on esitatud 06.07.2011, s.o pärast aegumistähtaja möödumist ja see tuleb jätta aegumise tõttu rahuldamata. Seetõttu puudub vajadus hinnata hageja nõude ning kostja vastuväidete aluseks olevaid asjaolusid ja tõendeid, st lahendada vaidlus sisuliselt.
Menetluskulude jaotus
52.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Kuna maakohus jättis hagi lõppjärelduses õigesti rahuldamata, jättis kohus ka maakohtu menetluskulud õigesti hageja kanda. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad ka apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda.
53.Vastavalt TsMS § 177 lg 1 p-le 2 määrab menetluskulud peale lõpplahendi jõustumist summaarselt kindlaks asjas lahendi teinud maakohus TsMS §-s 177 sätestatud korras.
54.Hageja sai Harju Maakohtu 28.11.2011 määrusega menetlusabi riigilõivu tasumisel. Kohtuotsusega on hagejalt välja mõistetud riigituludesse riigilõiv 87 799,56 eurot põhjendusega, et riigilõivu suuruseks hagihinna puhul 3 000 000 eurot oli 90 000 eurot, millest hageja maksis 2200,44 eurot. Riigikohtu põhiseadusliku järelevalve kolleegiumi 20.06.2012 otsusega kohtuasjas nr 3-4-2-1-10-12 on tunnistatud põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks riigilõivuseaduse § 57 lg 1 koostoimes lisa 1 viimase lausega osas, milles tsiviilasjas hinna puhul üle 639 116 euro 48 sendi tuleb hagiavalduselt tasuda riigilõivu 3% tsiviilasja hinnast, kuid mitte rohkem kui 95 867 eurot 47 senti.
55.Eeltoodu tõttu tuleb maakohtu otsus riigituludesse väljamõistetud riigilõivu suuruse osas osaliselt tühistada. Kohtupraktika kohaselt tuleb käesolevas tsiviilasjas maakohtus maksta riigilõivu määras, mis kehtis riigilõivuseaduse järgi enne 01.01.2009. Enne 01.01.2009 tuli hagihinnalt 46 939 800 krooni (3 000 000 eurot) maksta riigilõivu 750 000 krooni, s.o 47 933,74 eurot. Kuna hageja on tasunud maakohtu menetluse ajal riigilõivu 2200,44 eurot, on maakohtus jäänud tasumata riigilõiv 45 733,30 eurot, mis tuleb hagejalt TsMS § 190 lg 4 alusel välja mõista.
56.Hageja vabastati ka 10 000 euro suuruse riigilõivu tasumisest apellatsioonkaebuse esitamisel. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb riigituludesse välja mõista
ka nimetatud riigilõiv. Kokku tuleb hagejalt välja mõista riigilõiv 45 733,30+10 000= 55 733,30 eurot.
Reet Allikvere /allkirjastatud digitaalselt/
Gaida Kivinurm /allkirjastatud digitaalselt/
Ande Tänav /allkirjastatud digitaalselt/
Tühistatud osaliselt Riigikohtu 03.05.2016 otsusega
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 13. oktoobri 2015 otsus tsiviilasjas nr 2-11-31261 osas, milles ringkonnakohus jättis maakohtu otsuse resolutsiooni muutmata hagi rahuldamata jätmise kohta, osas, milles ringkonnakohus mõistis hagejalt välja hagiavalduse esitamisel tasumata riigilõivu 45 733 eurot 30 senti ja apellatsioonkaebuse esitamisel tasumata riigilõivu 10 000 eurot, samuti menetluskulude jaotuse osas. Saata asi tühistatud osas uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.
2.Tallinna Ringkonnakohtu 13. oktoobri 2015 otsus tsiviilasjas nr 2-11-31261 on jõustunud osas, milles ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse osas, milles maakohus mõistis hagejalt riigilõivu riigituludesse välja 45 733 eurot 30 senti ületavas osas.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.