Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Reet Allikvere ja Tiit Kollom
Otsuse tegemise aeg ja koht
13.10.2015, Tallinn
Kohtuasja number
2-14-58457
Kohtuasi
MTÜ Saaremaa Rüütelkond hagi Eesti Vabariigi vastu maarendilepingu ülesütlemise kehtetuse tuvastamiseks ja kostjat maarendilepingu täitmise kohustamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 24.03.2015 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
MTÜ Saaremaa Rüütelkond apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
2,22 eurot
Menetlusosalised, nende esindajad
Hageja (apellatsioonimenetluses apellant): MTÜ Saaremaa Rüütelkond (registrikood 80300101, asukoht Männi, Laheküla küla, 94128 Pihla vald, Saare maakond), lepinguline esindaja vandeadvokaat Maksim Greinoman Kostja (apellatsioonimenetluses vastustaja): Eesti Vabariik (Riigimetsa Majandamise Keskuse kaudu, registrikood 70004459, asukoht Toompuiestee 24, 10149 Tallinn) lepinguline esindaja vandeadvokaat Indrek Lillo
Istungi toimumise aeg
22.09.2015
RESOLUTSIOON
Jätta Pärnu Maakohtu 24.03.2015 otsus hagi rahuldamata jätmiseks muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
1.Jätta maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud kostja kanda.
3.Välja mõista MTÜ-lt Saaremaa Rüütelkond Eesti Vabariigi (Riigimetsa Majandamise Keskuse kaudu) kasuks maakohtus kantud menetluskulude hüvitis
2820,17 eurot ja ringkonnakohtus kantud menetluskulude hüvitis 840 eurot, kokku 3660,17 eurot.
4.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb hagejal kostjale tasuda otsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord menetlusabi taotlemise selgitus Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluse käik ja hagi asjaolud
1.MTÜ Saaremaa Rüütelkond (hageja) esitas 03.10.2014 Harju Maakohtule hagiavalduse Eesti Vabariigi (Riigimetsa Majandamise Keskuse kaudu, kostja) vastu maarendilepingu ülesütlemise kehtetuse tuvastamiseks ja maarendilepingu täitmise kohustamiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 05.04.2013 maarendilepingu, mille alusel andis kostja hagejale tähtajaliseks kasutamiseks Saare maakonnas, Laimjala vallas, Rannakülas maaüksuse, 0,21 ha suuruse maatüki. Lepingu kohaselt oli kasutusotstarbeks poollooduslike koosluste hooldamine. Maa-ala oli võsastunud ning seal kasvasid poollooduslikku kooslusesse mittekuuluvad taimed, maatükk oli osaliselt kaetud sõnnikuga, mis tegi võimatuks rohttaimede kasvu. Hageja puhastas maatüki sõnnikust, roost, nõgestest ja ohakatest. Nüüdseks on poollooduslik kooslus taastatud. Kostja on maatüki olukorda kontrollinud ja rahule jäänud. Kogu maarendilepingu kehtivuse aja jooksul on hageja jooksvalt informeerinud kostjat oma tegevusest renditud maatükil.
3.09.09.2014 sai hageja kostjalt lepingu ülesütlemisavalduse, milles kostja heitis ette, et maatükil on ilma loata võetud maha puid, tehtud haljastustöid ja rajatud lõkkeplats. Samuti väitis kostja, et maatüki seisundist võib järeldada, et see ei ole võetud kasutusse rendilepingus määratud kasutusotstarbeks. Kostja vastustest ilmnes, et ta korraldas ülevaatuse anonüümse kaebuse põhjal ja tuvastas rikkumised. Ülevaatuse akti ei ole vormistatud blanketil, seda ei ole digitaalallkirjastatud ega kantud kostja dokumendiregistrisse. Samuti ei vasta akt haldusmenetluse seaduse nõuetele. Ühtegi pilti ega konkreetset etteheidet (nagu nt mis ja kui palju puid on maha võetud või millised haljastustööd oleksid tehtud ) kostjal esitada ei ole. Hagile lisatud fototabelist on näha, et puude arv ei ole muutunud. Hageja hinnangul on ilmne, et akt on koostatud tagantjärgi ülesütlemisavalduse põhjendamiseks ning ei kajasta tegelikke asjaolusid.
4.Täitmata on ülesütlemise materiaalõiguslikud eeldused. Ülesütlemisavalduses tugineb kostja maarendilepingu p-le 9.1, mille kohaselt võib rendileandja lepingu erakorraliselt
üles öelda juhul, kui rentnik kasutab maatükki vastuolus lepingus nimetatud otstarbega. Hageja ei ole kasutanud maad hooletult ja mittesihipäraselt. Kostja alusetu ja subjektiivne hinnang, et maatükki oleks pidanud teismoodi hooldama, ei põhine seadusel ega lepingul ning ei ole vaadeldav maarendilepingu rikkumisena.
5.Arusaamatu on viide haljastustööde ebaõigsusele, kuna hageja pidigi maa-ala korrastama. Niidetud roog põletati kohapeal, nagu nõuab Rannaniitude hoolduskava ning kuna 1/3 renditavast maatükist ei ole poollooduslik kooslus, siis toimus roo põletamine osas, kus poollooduslik kooslus ei asu. Hageja tegevus renditud maatükil oli kooskõlas seaduse, maarendilepingu ja ka kõikvõimalike soovitustega.
6.Enne lepingu ülesütlemist ei ole kostja kunagi nõudnud hagejalt lepingu rikkumisest hoidumist. Sellepärast ei ole kostjal õiguslikku alust üürilepingu ülesütlemiseks.
7.Täidetud ei ole ka ülesütlemise formaalsed eeldused, kuna kostja esindajana ülesütlemiseavaldusele allakirjutanud isikul ei ole kostja esindamise volitust. Kuivõrd hageja vaidleb ülesütlemisele vastu, siis ülesütlemine on tühine (tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) § 129).
8.Hageja vaidles vastu kostja poolt esitatud menetluskulude nimekirjale. Kohtus riigi esindamise ja kohtumenetlusega riigile kaasnevate kulude kandmise korra § 3 lg 2 sätestab, et riigi lepingulise esindaja kasutamise kasuks võib otsustada üldjuhul materiaalõiguslikult keerukates kohtuasjades, samuti kui seda liiki vaidlustes puudub väljakujunenud ühtne kohtupraktika või kui vaidluse ese väljub ametniku erialasest pädevusest. Praegune vaidlus ei ole keeruline ja on seotud RMK põhitegevusega. Sellepärast ei olnud riigil lepingulise esindaja võtmine vajalik ega õiguspärane. Samuti on hageja mittetulundusühing, kelle rahalised ressursid on piiratud. Kostja menetluskulud on põhjendatud maksimaalselt 250 euro ulatuses.
Kostja vastuväited
9.Kostja hagi ei tunnistanud, palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
10.Hageja on lepingut rikkunud ning seega oli kostjal maarendilepingu p-st 9.3.1 ja VÕS § 315 lg 1 p-st 2 ja § 276 lg-st 2 ning §-st 313 tulenevalt õigus leping üles öelda. Kostja rentis hagejale maaüksuse välja eesmärgil hooldada poolloodulikke kooslusi. Hageja on poollooduslike koosluste hooldamise asemel teinud maaüksusel lubamatuid haljastustöid ja kujundanud maaüksuse ümber lähtuvalt enda huvidest ning eesmärgist rajada kõrvalkinnistul asuva hageja esindajale kuuluva maja ümber hoov koos tiigi ja merevaatega. Oma tegevusega on hageja tekitanud pöördumatuid kahjustusi kostja maaüksusele ning loonud reaalse ohu poolloodusliku koosluse (rannaniit) hävimiseks.
11.Lahesopi ümberkujundamiseks on hageja mh võtnud maha puid, teinud kaevetöid ja muutnud tundmatuseni maaüksuse väljanägemist. Hageja ümberkujundamise eesmärgiks on olnud ka merevaate tekitamine. Lahesopi ümberkujundamisel on hageja n-ö ümber ehitanud ka maaüksusel asuva allika ja selle ümbruse. Samuti on hageja kaevanud ja paigaldanud sügava maa-aluse veetrassi allikast majani. Ka selle käigus teisaldas ja liigutas hageja mitmeid kuupmeetreid kaldapinnast.
12.Keskkonnaameti sõnul ei ole hageja kunagi taotlenud lahesopi, allika ning allika ümbruse ümberkujundamiseks luba. Samuti on Keskkonnaamet kinnitanud, et hageja tegevus ei ole poollooduslike koosluste hooldamine.
13.Hageja on teostanud renditud maa-alal lubamatut raiet. Hageja on õigusvastaselt sulgenud avalikus kasutuses oleva tee. Hageja on hävitanud kõrvalkinnistul poolloodusliku rohumaa ja tekitanud kahju naaberkinnistu omanikele.
14.Kõik eespool kirjeldatud rikkumised on 19.08.2014 läbiviidud kontrolli tulemusena tuvastanud ka kostja. Alusetud ja tõendamata on aga hageja alusetu väide selle kohta, nagu oleks kostja koostanud kontrollakti tagant järele.
15.Metsaülemal MT oli volitus hagejaga rendileping lõpetada.
16.04.03.2015 kohtuistungil esitas kostja menetluskulude nimekirja, milles palus hagejalt välja mõista menetluskulud summas 2342,56 eurot (ilma käibemaksuta) ja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja on kandnud õigusabikulusid 19 h 30 min eest summas 2340 eurot. See teeb õigusabi tunnitasu suuruseks 120 eurot. Sellele lisandub õigusabiga kaasnev kulu (tähtkirja saatmine) summas 2,56 eurot. Kostja kinnitas, et on kõik menetluskulud kandnud seoses käesoleva kohtumenetlusega ning kõik õigusabikulud on olnud täies mahus vajalikud ja põhjendatud. Kostjat esindava vandeadvokaadi poolt osutatud õigusteenus hõlmab esitatud arvete järgi järgmisi töid: 10.11.2014 hagi materjalidega (hagiavaldus + 30 lisa) tutvumine ja õigusliku positsiooni kujundamine, 2 h; 13.11.2014 täiendavate tõendite kogumine, 15 min; 14.11.2014 õigusliku hinnangu koostamine, 2 h; 18.11.2014 taotluse esitamine kohtule kostja vastuse esitamiseks antud tähtaja pikendamiseks, 15 min; 18.11.2014 tõendite kogumine, kliendi poolt saadetud tõendite ülevaatamine, 30 min; 28.11.2014 hagivastuse koostamine, 3 h 30 min; 01.12.2014 hagivastuse koostamise jätkamine, 2 h 15 min; 01.12.2014 hagivastuse koostamise jätkamine ning selle menetlusdokumendi koos 18 lisaga kohtule ja vastaspoolele saatmine, 30 min; 02.12.2014 hagivastusele lisatud 18 tõendi kohtule edastamine posti teel (koos vastava kaaskirjaga), 15 min; 16.12.2014 täiendavate tõendite kogumine, läbivaatamine ja analüüs, 10 min; 23.12.2014 hageja 22.12.2014 seisukoha ja täiendavate tõenditega tutvumine, 20 min; 23.02.2015 hageja taotluse ja lisadega tutvumine täiendavate tõendite esitamiseks, 15 min; 27.02.2015 vastuse koostamine hageja menetlusdokumentidele ja täiendavate tõendite esitamine, 2 h; 02.03.2015 kostja vastuse lõplik vormistamine ja koos lisadega kohtule esitamine, 15 min; 02.03.2015 nõupidamine kliendiga, 1 h; 03.03.2015 täiendavate tõendite kogumine, analüüs, 15 min; 03.03.2015 täiendavate tõendite esitamiseks taotluse koostamine kohtule, 45 min; 03.03.2015 kohtuistungiks ettevalmistamine, 2 h 30 min; 03.03.2015 menetluskulude nimekirja koostamine, 30 min. Lisaks õigusabiga kaasnevad kulud - 02.12.2014 tähtkirja saatmine 2,56 eurot.
17.06.03.2015 esitatud menetluskulude nimekirjas palus kostja hagejalt välja mõista menetluskulud, mis on seotud osalemisega kohtuistungil summas 797,61 eurot (ilma käibemaksuta) ning nimetatud kuludelt välja mõista ka viivis. Kostja on kandnud õigusabikulusid 9 h ja 55 min eest summas 643,33 eurot. Sellele lisanduvad õigusabiga kaasnevad kulud (sõidukulu ja praamipiletid) summas 154,28 eurot. Kostjat esindava vandeadvokaadi poolt osutatud õigusteenus hõlmab esitatud arve järgi töid: 04.03.2015 kohtuistungil esindamine, 2 h 35 min; 04.03.2015 ajakulu kohtuistungile sõitmiseks, 6 h 30 min; 04.03.2015 aruanne kliendile kohtuistungil toimunust, 20 min;
05.03.2015 kohtuistungi protokolliga tutvumine, 30 min. Õigusabiga kaasnevad kulud on 04.03.2015 sõidukulu kohtuistungile 137,60 eurot ja 04.03.2015 praamipiletid 16,67 eurot. Esimese astme kohtu otsus
18.Pärnu Maakohtu 24.03.2015 otsusega jäeti hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Maakohus rahuldas kostja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt. Maakohus jättis kostja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse 260 euro osas rahuldamata ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulude hüvitise 2880,17 eurot ning viivise menetluskulude hüvitiselt alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.
19.Maakohus leidis, et hageja on lepingut rikkunud ning kostjal oli 09.09.2014 tulenevalt maarendilepingu p-st 9.3.1 ja VÕS § 315 lg 1 p-st 2 ja § 276 lg-st 2 ning §-st 313 õigus leping üles öelda. Hageja on poollooduslike koosluste hooldamise asemel kujundanud renditud maaüksuse ümber lähtuvalt enda huvidest ning eesmärgist rajada kõrvalkinnistul asuva maja ümber hoov koos tiigi ja merevaatega. Sellega on hageja tekitanud pöördumatuid kahjustusi kostja maaüksusele ning loonud hoopis reaalse ohu poolloodusliku koosluse (rannaniit) hävimiseks.
20.Kostja esitatud fotolt (II kd lk 60) nähtub, milline oli eelnimetatud kinnistute ja tee seisukord enne hagejapoolset rannaala ümberkujundamist ning kostja esitatud 19.08.2014 metsaülema poolt tehtud foto näitab, milline näeb kõnealune lahesopp välja pärast hagejapoolsete tööde teostamist (II kd lk 61). Fotosid võrreldes nähtub, et lahesopi ümberkujundamiseks on mh võetud maha puid, tehtud kaevetöid, mille tulemusel on muutnud tundmatuseni renditud maaüksuse väljanägemine. Hageja poolt on ümber lükkamata kostja väide, et sellise ümberkujundamise eesmärgiks on olnud ka merevaate tekitamine OÜ-le Siluri Kaevandused kuuluvale majale. Selline tegevus ei ole kooskõlas maarendilepingu sisu ega eesmärgiga hooldada poollooduslikke kooslusi. Kostja väitel puudus hagejal selliseks tegevuseks luba ja hageja ei ole seda väidet ka ümber lükanud.
21.Naabrite SE ja RP 01.11.2013 kaebusest Saare maavanemale, kostja esitatud fotodest (II kd lk 63-66, 68-69), Keskkonnaameti 15.10.2013 vastusest SE-le, ajalehe Meie Maa 27.09.2013 artiklist ning Eesti Päevalehe 2.07.2014 artiklist, samuti kostja esitatud fotodest (II kd lk 140) ja tunnistaja SE ütlustest (II kd lk 156-157) nähtub, et lahesopi ümberkujundamisel on hageja n-ö ümber ehitanud ka maaüksusel asuva kaevuna kasutusel oleva allika ja selle ümbruse. Pärast maa rendile andmist hagejale, on hageja toonud allika/kaevu ümbrusesse üle meetri pinnast, tõstes allika/kaevu ümbruse meretasemest oluliselt kõrgemale. Hageja on kaevanud ja paigaldanud sügava maa-aluse veetrassi allikast/kaevust majani ning ka selle käigus teisaldas ja liigutas hageja mitmeid m3 kaldapinnast. Eelnimetatud tõendid kinnitavad, et sellise tegevuse tulemusena (sh pinnase tõstmine ja allika/kaevu ümberehitamine) on rannajoon tundmatuseni muutunud, mis on aga vastuolus poollooduslike koosluste hooldamise eesmärgiga. Ka keskkonnaamet on oma 15.10.2013 vastuses SE pöördumisele asunud seisukohale, et eelnimetatud kaevetööd, pinnasega täitmine, veetrassi rajamine ja kaevise ladustamine ei ole poollooduslike koosluste hooldamine. Puuduvad sellekohased tõendid, et hagejal olnuks lahesopi, allika ning allika ümbruse ümberkujundamiseks Keskkonnaameti luba.
22.Tõendatud on ka, et hageja on renditud maa-alal omavoliliselt raiunud puid. Kostja esitatud fotodelt on näha, milline oli vaade OÜ-le Siluri Kaevandused ja kostjale kuuluvatele kinnisasjadele ja seda läbivale teele enne hageja tegevust 2013 ja 2014.
aastatel. Fotodelt nähtub, et Kurdlaaru kinnistul olnud vana lambalauda juures on olnud tee (vt foto II kd lk 60) ning lauda juures olid tihedad puud ning vaade veekogule puudus. Fotodelt on näha raietööde tagajärjel alles jäänud kännud ning hiljem on maja ümber rajatud muruplats (II kd lk 61 foto).
23.Samuti on tõendatud, et hageja on rajanud kostjalt renditud maaüksusele lõkkeplatsi. Seda tõendab kostja esitatud 19.08.2014 tehtud foto lõkkeplatsist (II kd lk 69) ja maaameti kaardiserveri väljavõte (I kd lk 28). Fotolt on näha, et lõkkes (mis mh asub allika vahetus läheduses) põletatakse lisaks puidule ka pakkematerjale, mis lükkab ümber hageja väite, et maaüksusel olnud ajutisel lõkkeplatsil põletati vaid niidet.
24.Lisaks nähtub Saare Maavalitsuse poolt 04.11.2013 teostatud Saastna tee maaüksuse paikvaatluse protokollist, et Kurdlaaru kinnistu piiripunktide üle vaatlusel selgus, et kividega markeeritud kinnistu piir ei ühti tähistatud piiripunktidega ning et Kurdlaaru kinnistul asuva elamu terrass on ehitatud osaliselt üle kinnistu piiri ja selle nurk on ca 1 m ulatuses riigile kuuluval maal. Paljasõnaline on hageja väide selle kohta, et eelnimetatud tõend ei ole ehtne, kuna sellel puudub kuupäev, registreerimisnumber ja allkirjad. Protokollil on paikvaatluse läbi viimise kuupäevaks märgitud 04.11.2013 ja see on digitaalselt allkirjastatud maavanema ja maasekretäri poolt. Registreerimisnumbri ja allkirjade kinnistuslehe puudumine antud tsiviilasja toimikus, ei anna veel alust võltsituse kahtlusele, seda enam , et see dokument on kooskõlas ka muude tõenditega kostja maaüksusel toimunud rikkumiste kohta.
25.19.08.2014 kontrollaktis tuvastatu on kooskõlas ka teiste asjas esitatud ja uuritud tõenditega ning seetõttu ei ole eluliselt usutav hageja paljasõnaline väide selle kohta, nagu oleks kostja koostanud kontrollakti tagant järele. Ainuüksi asjaolu, et akt on koostatud väidetavalt kostja asjaajamiskorra reegleid rikkudes, ei tee seda veel ebausaldusväärseks.
26.Maakohus ei anna hinnangut sellele, kas hageja on õigusvastaselt sulgenud avalikus kasutuses oleva Saastna tee, sest seda teeb Pärnu Maakohtu tsiviilasjas nr 2-14-60402.
27.Kohus nõustus et kostjalt ei saa oodata rendilepingu täitmise jätkamist. Maarendileping ega VÕS ei näe ette, et rendileandja peaks andma rentnikule täiendava tähtaja rikkumise kõrvaldamiseks enne kui ta rendilepingu üles ütleb. Lisaks ei saa seda kostjalt oodata ka hea usu põhimõtte järgi, kuna hageja rendilepingu rikkumised on sellised, mida hagejal enam tagasi pöörata ei olegi võimalik. Lisaks ei oma käesolevas vaidluses tähtsust see, kas antud juhul käib menetlus renditud maa-alal asuva kaevu ehitisena vormistamiseks või mitte. See, mida RMK otsustab maa-alaga pärast rendilepingu lõppemist teha, ei ole käesoleva vaidluse küsimus.
28.Kohtu hinnangul oli metsaülemal MT volitus hagejaga rendileping lõpetada. Saaremaa Metskonna põhimääruse p-dest 4.3.8 ja 4.3.12 nähtub, et metsaülem täidab ka neid ülesandeid, mis on talle pandud õigusaktide, juhatuse otsustega, juhatuse liikmete käskkirjade ja suuliste ning kirjalike korraldustega, samuti metsahalduse tegevusvaldkonna peaspetsialistide suuliste ja kirjalike korraldustega. Põhimääruse p 4.3.8 sätestab, et metsaülem sõlmib riigi nimel riigimetsa kasutusõiguste, teenuste osutamise ja tellimise, vallasvara omandamise, kasutusse andmise ja võõrandamise lepinguid, samuti muid metskonna tegevuse korraldamiseks vajalikke lepinguid. Ei oleks õige järeldada sellest, et metsaülemal on küll lepingute sõlmimise õigus, kuid ei ole lepingu muutmise ega lõpetamise õigust.
29.Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda (TsMS § 162 lg 1) ja määras kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Maakohus leidis, et käesoleva vaidluse lahendamisel on kostja poolt advokaadi õigusteenuse kasutamine olnud vajalik ja õiguspärane. Maakohus rahuldas täielikult kostja 04.03.2015 taotluse menetluskulu 2342,56 euro väljamõistmiseks ja osaliselt 06.03.2015 taotluse menetluskulu 797,61 euro
väljamõistmiseks summas 537,61 eurot. Kokku rahuldas maakohus kostja menetluskulu taotluse summas 2880,17 eurot. 10.11.2014 hagi materjalidega (hagiavaldus + 30 lisa) tutvumine ja õigusliku positsiooni kujundamise kohta nõustus kohus kostjaga, et hagi materjalidega tutvumine ja õigusliku positsiooni kujundamine ei ole õigusliku hinnangu andmisega hõlmatud. Vastavalt määruse „Kohtus riigi esindamise ja kohtumenetlusega riigile kaasnevate kulude kandmise kord“ § 5 lg-le 2 antakse riigi esindamisel õiguslikus analüüsis hinnang kohtuasja perspektiivikuse kohta ning prognoos riigile kaasneda võiva kogukulu kohta. Kohtuasja perspektiivikuse ja kohtukulude prognoos ei ühti õigusliku positsiooniga, millest kostja eesseisvas kohtuvaidluses lähtuma hakkab. Kui õigusliku positsiooni kujundamine eeldab vastaspoole argumentidega süvitsi tutvumist ning vastuargumentide loomist, siis õigusliku hinnangu andmine aga üksnes üldist perspektiivikuse ja kulude hindamist. Tegemist on sisult erinevate õigustoimingutega. - 13.11.2014 täiendavate tõendite kogumine, 18.11.2014 tõendite kogumine, kliendi poolt saadetud tõendite ülevaatamine. Kohus leidis, et kostja poolt viidatud tõendite loetlemata jätmine ei muuda menetluskulude nimekirjas õigustoimingut põhjendamatuks. - 18.11.2014 taotluse esitamine kohtule kostja vastuse esitamiseks antud tähtaja pikendamiseks. Kuna kostja esindaja on teinud nimetatud õigustoimingu käesoleva vaidluse raames ja kostja nimel, on kohtu hinnangul tegemist põhjendatud menetlustoiminguga. - 28.11.2014 hagivastuse koostamine ja 01.12.2014 hagivastuse koostamisega jätkamine. Kohus leidis, et kostja vastuse koostamiseks kulunud aeg ja sellest tulenev kulu on olnud vajalik ja põhjendatud. - 02.12.2014 hagivastusele lisatud 18 tõendi kohtule edastamine posti teel (koos vastava kaaskirjaga), on kohtu arvates vaadeldav mistahes muu menetlustoiminguna, millele tegemiseks esindajal aega kulub. Kirjeldatud menetlustoiming on osa esindaja töö ajakulust ning see kuulub menetluskuluna hüvitamisele. - 02.12.2014 tähtkirja saatmine summas 2,56 eurot. Kohus märkis, et kohtuvälisteks kuludeks muu hulgas menetlusosaliste esindajate kulud, mis võivad hõlmata ka büroo üldkulusid. Kirja saatmine oli vajalik ja põhjendatud seoses antud kohtuasjaga. - 16.12.2014 täiendavate tõendite kogumine, läbivaatamine ja analüüs. Kuivõrd kostja käsitles 16.12.2014 kogutud tõendid põhjalikult 02.03.2015 menetlusdokumendis, on täiendavate tõenditega seotud õigustoimingud samuti põhjendatud; - 27.02.2015 vastuse koostamine hageja menetlusdokumentidele ja täiendavate tõendite esitamine. Kohtu hinnangul on kõnesoleva vastuse koostamisele kulunud aeg 2 h põhjendatud. Menetlusdokumendi koostamisele kuluvat aega saab üldjuhul hinnanguliselt arvutada kohtupraktikas väljakujunenud arvestuse alusel, mille kohaselt kulub esindajal ühe lehekülje menetlusdokumendi koostamiseks keskmiselt 40 min. Kuivõrd kõnealuse menetlusdokumendi maht on ligikaudu 3 lehekülge, on mõistlik eeldada, et lepingulisel esindajal võib kuluda taolise menetlusdokumendi koostamiseks aega hinnanguliselt 2 h. Samuti ei ole nimetatud kulu arvestamisel oluline see, kas kohus võttis need lõpuks vastu täielikult või osaliselt. - 02.03.2015 kostja vastuse lõplik vormistamine ja koos lisadega kohtule esitamine. Kohus leiab, et nimetatud menetlusdokumendi vormistamisele ja kohtule esitamisele kulunud aeg on põhjendatud ja vastavuses toimiku materjalile. - 02.03.2015 nõupidamine kliendiga. Kohus leiab, et kliendi ja tema lepingulise esindaja vaheline nõupidamine on vajalik ja põhjendatud kulu. Kliendil on õigus teada, milline on esindaja lõplik õiguslik positsiooni ja strateegia 04.03.2015 toimunud kohtuistungil osalemiseks.
- 03.03.2015 täiendavate tõendite kogumine, analüüs ning taotluse koostamine kohtule. Asjaolu, et kostja esindaja alles kohtuistungil selgunud asjaolude tõttu täiendavate tõendite esitamise taotluse tagasi võttis, ei tee kohtu hinnangul olematuks täiendavate tõendite kogumise ning taotluse koostamise ajakulu ega sellest tulenevaid kulutusi kostjale. Samuti ei ole vähemoluline, et kostja võttis kohtuistungil taotluse tagasi suuresti eesmärgiga vaidlus võimalikult kiiresti ja väikeste kuludega lahendada ning vältida istungi edasilükkamist. Seejuures ei ole kohus ka leidnud, et kostja esitatud tõendid oleksid asjakohatud või üleliigsed. - 03.03.2015 kohtuistungiks ettevalmistamine 2 h ja 30 min. Kohus peab siinkohal piisavaks kostja esindaja selgitusi, et ta arvestas kohtuistungiks ettevalmistamisel sellega, et 04.03.2015 toimunud istungil lahendatakse asi sisuliselt, mistõttu pidi esindaja põhjalikult tutvuma nii kõikide seni esitatud materjalidega kui ka valmistuma kohtuistungil tõusetuvatele küsimustele vastamiseks. Ajakulud on põhjendatud ja vajalik. - 03.03.2015 menetluskulude nimekirja koostamine. Kuivõrd kostja poolt 04.03.2015 esitatud menetluskulude nimekirja näol on tegemist ligi 2-leheküljelise ning põhjaliku menetlusdokumendiga, on selle koostamiseks kulunud aeg 30 min kohtu arvates põhjendatud. -04.03.2015 kohtuistungil esindamine, 2 h 35 min – on põhjendatud ja vajalik kulu ning on vastavuses toimiku materjaliga. Kohus ei pea põhjendatuks kuluks kostja esindaja 04.03.2015 ajakulu kohtuistungile sõitmiseks 6 h ja 30 min ulatuses summas 260 eurot. Põhjendatuks õigusabiga seonduvaks kuluks peab kohus kostja esindaja sõidukulu 04.03.2015 kohtuistungile summas 137,60 eurot ja 04.03.2015 praamipiletite maksumust (Virtsu-Kuivastu-Virtsu) summas 16,68 eurot. Kostja esindajal oli õigus valida, kas sõita kohtusse lennukiga või auto/praamiga ja siinkohal kohus etteheiteid ei esita. - 04.03.2015 esindaja aruanne kliendile kohtuistungil toimunust. Kohus peab seda põhjendatuks kuluks, kuna esindaja poolt kliendile sisulise ülevaate andmine istungil aset leidnud vaidlusest ning kohtu esitatud seisukohtades, on vajalik toiming. - 05.03.2014 kohtuistungi protokolliga tutvumine. Kohtu arvates on kohtuistungi protokolliga tutvumisele kulunud aeg 30 min põhjendatud.
30.Hageja ei ole kostja esindaja tunnitasumäärale 120 eurot vastu vaielnud ja kohus peab seda põhjendatuks tunnitasumääraks. Eelneva alusel peab kohus kostja kohtuistungile sõiduga seotud põhjendatud kuluks 537,61 eurot (797,61-260).
31.Kokkuvõtvalt on põhjendatud ja vajalikud kostja menetluskulud kokku seega summas 2880,17 eurot. Apellatsioonkaebus
32.Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda. Hagi rahuldamata jätmise korral palub hageja kostja kasuks välja mõista menetluskulude hüvitis maksimaalselt 250 eurot.
33.Kostja ei ole lepingut üles öelnud mõistliku aja jooksul. Metsaülem MT tutvus olukorraga maatükil 26.09.2013. Kostja tutvus rendiobjekti olukorraga 2014. aasta veebruaris, st pärast väidetavaid rikkumisi ja jäi olukorraga rahule. Ka ei ole keskkonnaamet ega Keskkonnainspektsioon sedastanud mingeid rikkumisi (kostja 01.12.2014 vastuse lisa 9, hageja 22.12.2014 menetlusdokumendi lisa 6). Kui hageja lepingut rikkus, pidi kostja sellest teada saama 01.11.2013 ja igal juhul 18.02.2014 ülevaatamise tulemusena. Mõistlik aeg lepingu ülesütlemiseks pidi olema maksimaalselt kaks nädalat. Kuna hiljemalt 2014. märtsi alguseks ei olnud kostja lepingut üles öelnud, on ta sellise õiguse minetanud. Arvestades, et 18.12.2014
ülevaatamise tulemusena jäi kostja objektiga rahule, siis hilisem erakorraline ülesütlemine oleks ka vastuolus hea usu põhimõttega. Vastupidisele seisukohale asudes on maakohus ebaõigesti kohaldanud VÕS § 196 lg 3, § 7.
34.Maakohus on ka ebaõigesti kohaldanud RMK põhimääruse § 30 lg-t 5, millest tulenevalt oli maarendipingu lõpetamise õigus kostja juhatusel, mitte metsaülemal. Vastupidiseks tõlgenduseks ei anna alust ka asjaolu, et metsaülemal oli lepingu sõlmimise õigus. RMK Saaremaa metskonna põhimäärus ega ka käskkirjad nr 1-5/53, 1-5/41 ei anna alust kohtu poolt tuvastatud volituse ulatuseks. Nendest dokumentidest on selgelt nähtav volitaja soov piirata metsaülema otsustuspädevus lepingute sõlmimisega. Seega on ülesütlemisavaldus tühine TsÜS § 129 alusel.
35.Maakohtu otsus on rajatud valdavalt ilma erialste teadmisteta SE ja RP kogutud ja esitatud tõendusmaterjalile. Nimetatud isikud tunnevad isiklikku vaenu hageja seadusliku esindaja vastu ning loodavad kasutada käesolevat kohtuasja oma isiklike arvete klaarimiseks. Sellele vaatamata on kohus hinnanud nende isikute poolt esitatud tõendeid kriitikavabalt. Samuti on maakohus ekslikult jätnud arvestamata hageja võltsituse vastuväite, mis esitati kuupäevastamata, registreerimata ja allkirjastamata paikvaatluse protokollile. Seega on maakohus rikkunud TsMS § 238 lg-t 4. Hageja esitab vastuväite kohtu tegevusele ja palub ülaltoodud tõendid kostjale tagastada või jätta asja lahendamisel arvestamata.
36.Maatüki seisund 2013. aprilli seisuga ei ole täpselt tuvastatav. Kostja tugineb oma 01.12.14 vastuses fotole maatüki seisundi kohta, kuid see foto on tehtud suvel ja teadmata aastal. SE on kinnitanud, et saabus Rannakülla 2013. aasta mais ja ei tea, millal rendileping sõlmiti. Seega ei tea tunnistaja, millises seisundis anti maatükk üle rentnikule.
37.Maakohtu otsus on vastuoluline. Lahendi põhjendustes möönis maakohus, et enne poollooduslike koosluse hooldamist tuleb need esmalt taastada ja see on võimalik hageja poolt tehtud viisil. Sellele vaatama luges maakohus seda maarendilepingu oluliseks rikkumiseks. Samuti jääb arusaamatuks, millise õigusliku tähenduse omistas kohus menetlusvälistele asjaoludele.
38.Maakohus ei ole hinnanud hageja poolt esitatud tõendeid, eelkõige hagiavalduse lisasid 7,10-15, 21-28, 22.12.2014 menetlusdokumendi lisasid 1-9, 23.02.2015 menetlusdokumendi lisasid ega põhjendanud, miks ta neid asja lahendamisel ei arvesta. Nimelt nähtub 17.02.2014 saadetud meilist (hagiavalduse lisa 15), et kostja looduskaitsespetsialist leiab, et vaidlusalust ala ei ole võimalik poolloodusliku kooslusena hooldada, pretensiooni hagejale ei ole. Hageja osas ei ole väärteomenetlust toimunud (22.12.2014 avamuse lisa 6), vald möönab, et toimub vaidlusaluse maa-ala munitsipaliseerimine, mainimata poollooduslike koosluste kaitse vajadust ja vald on nõus seda võõrandama (23.02.2015 menetlusdokumendi lisa 1).
39.Kuna poollooduslik kooslus moodustab ainult osa renditavast maatükist (maarendilepingu p 6.1.4.), siis pidi maakohus tuvastama, kas väidetavad ja etteheidetavad rikkumised leidsid aset poolloodusliku kooslusega hõlmataval alal. Maakohus seda ei teinud.
40.Hageja esitas vastuväited menetluskulude väljamõistmise osas. Hageja ei pea tasuma kostja õigusabikulusid. Riigi lepingulise esindaja kasutamise kasuks võib otsustada üldjuhul materiaalõiguslikult keerukates kohtuasjades, samuti kui seda liiki vaidlustes puudub väljakujunenud ühtne kohtupraktika või kui vaidluse ese väljub ametniku erialasest pädevusest. Praegune vaidlus ei ole keeruline ja on seotud RMK põhitegevusega. RMK õigusosakonna põhimääruse p-st 2.2.6. tulenevalt on õigusosakonna ülesanne esindada RMK-d või korraldada RMK esindamine kohtus vastavalt juhatuse esimehe antud volitustele. Hageja esitas kostja esindaja
toimingutele samad vastuväited, mis maakohtus. Hagi rahuldamata jätmise korral tuleb hagejalt menetluskulude katteks välja mõista maksimaalselt 250 eurot. Vastustaja seisukoht
41.Kostja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu põhjendused
42.Tsiviilkolleegium, kuulanud ära menetlusosaliste seletused ja tutvunud asja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus hagi rahuldamata jätmiseks on seaduslik ja põhjendatud. Maakohus ei ole asja sisulisel hindamisel rikkunud menetlusõiguse norme ning on kohaldanud materiaalõiguse norme õigesti. Maakohus on oma seisukohti piisavas ulatuses põhjendanud. Kolleegium nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda.
43.Maakohus on leidnud õigesti, et tõendeid kogumis hinnates on tõendatud hageja poolt rendilepingu rikkumine. Maakohus on otsuses andnud hinnangu ka kõigile hageja esitatud tõenditele ning ei ole selles osas menetlusõiguse norme rikkunud. Seega ei ole ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud apellatsioonkaebuse väide, mille kohaselt ei ole maakohus andnud hinnangut hagiavalduse lisas 7, 10-15, 21-28, 22.12.2014 menetlusdokumendi lisas 1-9 ja 23.02.2015 esitatud tõenditele. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuses mainitud tõendeid kogumis teiste tõenditega hinnates ei saa jõuda järeldusele, nagu ei oleks hageja rendilepingut rikkunud. Seda on ka maakohus otsuses selgitanud. Ebaõiged on hageja väited ka selle kohta, nagu oleks maakohtu otsus vastuoluline. Maakohus on läbivalt tuginenud asjaolule, et hageja on rendilepingut rikkunud ning toonud koos põhjendustega välja seda kinnitavad tõendid. Ringkonnakohtu hinnangul on hageja vastupidised väited põhjendamatud ja otsitud.
44.Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, nagu oleks kostja minetanud õiguse rendilepingut üles öelda, kuna ta ei ole teinud seda mõistliku aja jooksul (VÕS § 196 lg 3, § 7). Rendilepingu täitmist käidi kontrollimas 19.08.2014 (koostati ka kontrollakt) ning ülesütlemisavaldus esitati hagejale 09.09.2014. Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohtu hinnangul rendileping mõistliku aja jooksul üles öeldud. Põhjendamatud on hageja väited, nagu oleks kostja pidanud juba 01.11.2013 või 18.02.2014 teada saama rendilepingu rikkumisest. 01.11.2013 märgukirjast (107, kd I) ja 18.02.2014 kirjast (tl 108, kd I) ei nähtu, nagu oleks kostjal otseseid etteheiteid rendilepingu rikkumise osas. Seega ei saa lugeda, et eeltoodud kuupäevadel pidi kostja saama teadlikuks rendilepingu rikkumisest. Samuti leidis maakohus õigesti, et kostja ei olnud kohustatud andma hagejale mõistlikku tähtaega rikkumiste kõrvaldamiseks (VÕS § 196 lg 1 ja 2).
45.Maakohus on õigesti leidnud, et ülesütlemise formaalsed eeldused olid täidetud. Maakohus ei ole kohaldanud ebaõigesti RMK põhimääruse § 30 lg-t 5. Maakohus on õigustatult leidnud, et metsaülemal MT oli Saaremaa Metskonna põhimääruse p-de 4.3.8 ja 4.3.12 järgi õigus hagejaga rendileping lõpetada ning et volitus lepingu sõlmimiseks annab õiguse kasutada ka õiguskaitsevahendeid.
46.Hageja väide 04.11.2013 Saastna tee maaüksuse paikvaatluse protokolli võltsituse kohta on paljasõnaline ning ei ole eluliselt usutav. Hageja pole oma väidet millegagi tõendanud. Seega ei näe ringkonnakohtus alust kahelda tõendi õigsuses.
47.Maakohus rahuldas õigesti taotluse SE ja RP ülekuulamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus tunnistajate ütlusi hinnanud kogumis teiste tõenditega ning leidnud põhjendatult, et hagi rahuldamiseks puudub alus. Tunnistajate ütlused ühtivad teiste tõenditega ning seetõttu ei saa neid pidada ebausaldusväärseks, olenemata sellest, mida hageja poolte omavahelistest suhetest arvab.
48.Hageja heidab maakohtule ette, et kuna poollooduslik kooslus moodustab ainult osa renditavast maatükist, siis pidi maakohus tuvastama, kas rikkumised leidsid aset just poolloodusliku kooslusega alal. Selline hageja väide on ebaõige, kuna rendileping nägi ette, et kogu maaüksus antakse hagejale rendile poollooduslike koosluste hooldamiseks (p 2.1). Samuti ei ole hageja põhistanud, mille alusel ta väidab, et osa renditud maatükist ei kuulunud poollooduslike koosluste alla.
49.Ringkonnakohus ei nõustu hageja väitega, et hagejalt kostja menetluskulude väljamõistmine ei ole põhjendatud, kuna praegune vaidlus on seotud RMK põhitegevusega ega ole õiguslikult keerukas ning seega tulenevalt kohtus riigi esindamise ja kohtumenetlusega riigile kaasnevate kulude kandmise korra § 3 lg-st 2 ei olnud riigil lepingulise esindaja võtmine vajalik ega õiguspärane. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kuna käesolev asi on tsiviilõiguslik vaidlus, siis ei saa kohaldada halduskohtumenetluses väljakujunenud põhimõtteid, mille järgi mõistetakse õigusabi teenuse kulud haldusorgani kasuks välja erandlikel asjaoludel. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
50.TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse.
51.Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda ja ringkonnakohtul pole alust otsust selles osas muuta. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel apellatsioonimenetluse kulud samuti hageja kanda.
52.Maakohus on määranud kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse vastavalt TsMS § 177 lg 1 p-le 1. Ringkonnakohus leiab, et hageja vastuväited menetluskulude kindlaksmääramise osas on osaliselt põhjendatud. Maakohus pidas põhjendatuks õigusabikulu, mis kostja esindajal on kulunud 03.03.2015 menetluskulude nimekirja koostamise peale (0,5 h). Riigikohus on leidnud, et menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koostamine ja selle kohtule esitamine on menetlusosalise kohustus selleks, et menetlusosaline saaks oma menetluskulud hüvitatud. Kuna selle avalduse ja menetluskulude nimekirja koostamine ei nõua õigusalaseid eriteadmisi ja need saab kohtule esitada menetlusosaline ka ise ilma lepingulise esindajata, ei ole tegemist põhjendatud ja vajalike kuludega TsMS § 175 lg 1 mõttes (Riigikohtu 11.11.2014 lahend nr 3-2-1-77-14, p 12). Seega ei ole põhjendatud hagejalt sellise kulu väljamõistmine ning maakohtu menetluses põhjendatuks peetud menetluskulu tuleb vähendada 0,5 h võrra. Kuna kostjale osutati õigusabi tunnihinnaga 120 eurot/h ning ringkonnakohus vähendab väljamõistetavat kulu 0,5 h võrra, siis on kostja vajalikeks ja põhjendatud menetluskuludeks maakohtus 2820,17 eurot (2880,17– 0,5 x 120).
53.Muus osas ei näe ringkonnakohus alust maakohtu menetluskulude suurust muuta. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (Riigikohtu 18.05.2010 lahend nr 3-2-1-43-10, p 19). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus muus osas diskretsioonipiire ületanud. Maakohus on piisava põhjalikkusega kontrollinud ja analüüsinud kostja esindaja töö mahtu. Samuti on maakohus iga toimingu vajalikkust põhjendanud.
54.22.09.2015 ringkonnakohtu istungil esitas kostja esindaja kohtule avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks ja menetluskulude nimekirja. Avalduse kohaselt on kostja menetluskuluks apellatsioonimenetluses 1200 eurot. Kostjale on apellatsioonimenetluses osutatud õigusabi 10 h, tunnihinnaga 120 eurot tunnis. Kostja esindaja toimingud apellatsioonimenetluses on järgnevad:
- 23.04.2015 apellatsioonkaebusega tutvumine ja õiguslik analüüs (35 min); - 12.06.2015 vastuse koostamine apellatsioonkaebusele (5h ja 45 min); - 15.06.2015 apellatsioonkaebuse vastuse lõplik vormistamine ja kohtule esitamine (25 min); - 21.09.2015 hageja 18.09.2015 taotlusega tutvumine koos esitatud tõenditega ning selle osas seisukoha kujundamine (1h); - 21.09.2015 kohtuistungiks ettevalmistumine (1h ja 45 min); - 21.09.2015 menetluskulude nimekirja koostamine (30 min). Kostja palus otsuse märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda otsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja palus menetluskulud välja mõista käibemaksuta, kuna kostja on käibemaksukohuslane. Kostja kinnitas, et kõik menetluskulud on kantud seoses käesoleva tsiviilasjaga.
55.22.09.2015 kohtuistungil esitas hageja vastuväite kostja menetluskuludele. Hageja hinnangul on avalduses märgitud tunnid ülepaisutatud, istungiks ettevalmistamise aeg on liiga pikk.
56.TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Ringkonnakohus leiab, et kostja avaldus on põhjendatud osaliselt.
57.Ringkonnakohtu hinnangul on apellatsioonkaebusega tutvumisele ja sellele vastuse koostamise ajakulu ülepaisutatud (apellatsioonkaebusega tutvumine 35 min ja vastuse kootamine kokku 6 h ja 10 min). Ringkonnakohus peab apellatsioonkaebusega tutvumise ja sellele vastuse koostamise põhjendatud ajakuluks kokku 5,5 h (apellatsioonkaebusega tutvumine 0,5 h ja vastuse koostamine 5h), kuna apellatsioonkaebuses on käsitletud suures osas neid väiteid, mis hageja on välja toonud ka maakohtu menetluses. Samuti on kostja oma vastuses suures osas korranud maakohtus esitatud seisukohti ning vaidluse asjaolud on pooltele teada juba maakohtus.
58.18.09.2015 taotluse ja tõenditega tutvumise põhjendatud ajakuluks peab ringkonnakohus 0,5 h (1h asemel). Tõendid koosnesid kolmest dokumendist: lühike e-kirjavahetus, 4-leheküljeline leping ja 5 fotot. Selliste dokumentidega tutvumise peale ei kulu ringkonnakohtu hinnangul üle 0,5 h. Samuti nähtus dokumentidelt otseselt, et need käsitlevad ilmselgelt aega pärast maakohtu otsuse tegemist või ei puuduta antud vaidlust ning on seega asjassepuutumatud.
59.Ringkonnakohus peab põhjendatud ajakuluks istungiks ettevalmistamise puhul 1h (1h ja 45 min asemel), kuna apellatsioonkaebuses korrati samuti väiteid, mis maakohtu menetluses ning kostja esindaja oli seega juba asjaoludega tuttav.
60.Põhjendatud ei ole mõista hagejalt välja menetluskulu menetluskulude nimekirja koostamise eest (30 min) (eelpool toodud Riigikohtu 11.11.2014 lahend nr 3-2-1-7714, p 12).
61.Riigikohtu tsiviilkolleegium on lahendis 3-2-1-115-13 jõudnud seisukohale, et lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Riigikohtu senises praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (Riigikohtu 02.10.2013 lahend nr 3-2-1-93-13). Ringkonnakohtu hinnangul on kostja esindaja tunnitasu 120 eurot põhjendatud.
62.Eeltoodust tulenevalt vähendab ringkonnakohus õigusabile kulutatud aega 3 h võrra. Ringkonnakohtu hinnangul on kostja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud kokku
840 eurot (7hx120). Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda otsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).
Gaida Kivinurm /allkirjastatud digitaalselt/
Reet Allikvere /allkirjastatud digitaalselt/
Tiit Kollom /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.