Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

2-14-58457 Keskuse kaudu kasuks viivis menetluskulude hüvitiselt (2880.17 eurolt) alates määruse jõustumisest võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ette nähtud määras.

2-14-58457 poollooduslik kooslus on rahvapärimuse vaatevinklist väga huvitav ja säilitamist vajav objekt. Sellest ongi tingitud hageja eriline huvi just konkreetse maatüki vastu. Maatüki valduse üleandmisel jäi üleandmis-vastuvõtuakt vormistamata. Maatüki seisu enne rendilepingu sõlmist on näha 2012. sügisel tehtud fotolt (lisa 7). Nagu näha, oli ala võsastunud, seal kasvasid poolloodusliku kooslusesse mittekuuluvad taimed nagu nõges ja ohakas. Maatükk oli osaliselt kaetud sõnnikuga, mis tegi võimatuks rohttaimede kasvu. Mõistagi on sõnniku ladustamine maatükil asuva allika kaitsevööndis keelatud vastavalt VeeS § 261. Võsastumist peetakse peamiseks ohuteguriks poollooduslikele kooslustele (lisa 8 lk 8-9). Sellepärast tuli seda esmalt taastada. Keskkonnaameti tellimusel koostatud Rannaniitude hoolduskavas on selgitatud, et rannaniidu hooldamine on kogu elupaigakompleksi hooldamine, mille jooksul tuleb silmas pidada erinevate liikide vajadusi. Lihtsustatult on rannaniidu taastamiseks vaja teha kahte asja: puhastada ala pilliroost ja võsast ning alustada iga-aastase karjatamise või niitmisega. Esimese tegevusena on taastamistegevuste osas otstarbekas üle vaadata hooldamisele minev niiduala ja kariloomade ning tehnika turvalisuse huvides eemaldada vanad okastraadid, pudelid, teravad esemed või muid loomadele ja tehnikale ohtu kujutavad esemed. Seda hageja maarendilepingu kehtivuse esimesel aastal ka tegi: puhastas maatüki sõnnikust, roost, nõgestest ja ohakatest. Töödeks kasutati valdavalt oma liikmete ühiskondlikel alustel tehtavad tööd (lisa 9). Rohi niideti (maarendilepingu nr 3-1.36/4 p 6.1.4.). Niidetud rohu kõrgus on 3-5 cm, nagu on soovitatud Rannaniitude hoolduskavas (lisa 10 lk 18). Selle tulemusena on nüüdseks poollooduslik kooslus taastatud, maatükil on olnud näha merikotkast, väikest konnakotkast ja kahlajaid, hõbehaigruid; õhtul lendamas nahkhiiri (lisa 11). Kostja on maatüki olukorda kontrollinud ja rahule jäänud (lisad 13-14), samas seades kahtluse alla poolloodusliku koosluse hooldamise võimalikkuse (lisa 15). Hageja rõhutab, et kogu maarendilepingu kehtivuse aja jooksul on hageja jooksvalt informeerinud kostjat oma tegevusest renditud maatükil ja ka teatanud kolmandate isikute õigusvastasest tegevusest maatükil (lisa 12). Need pöördumised on jäänud vastuseta ja reageeringuta. Seega on kostja praegune rahuolematus mitte ainult väljendatud pärast selleks mõistliku aja möödumist, vaid on ka halvauskne ja ebamõistlik.

2-14-58457 Hageja maastikutöid teinud ei ole ning ei saagi teha, sest maja ja maatükki eraldab reformimata riigimaa. Sellepärast oli kogu hageja tegevus renditud maatükil rangelt kooskõlas seaduse, maarendilepingu ja ka kõikvõimalike soovitustega. Kostja tegevus on ilmselt ajendatud anonüümsetest kaebustest, mida on keeldutud tutvustamast, viidates väidetavale konfidentsiaalsusele. Hageja asus uurima, millest on tingitud kostja imelik tegevus. Kostja Saaremaa kontori külastamisel sai hageja teada, et kostja alustas menetluse renditud maatükil asuva kaevu ehitisena vormistamiseks. Hagejal õnnestus teha toimikust üks pilt (lisa 23). 1. oktoobril 2014.a kohtusid hageja esindajad RMK juhatuse liikmega metsahalduse alal hr. Tiit Timbergiga, kes möönis kaevu vormistamise menetluse olemasolu ja avaldas, et kaev võiks olla üldkasutatav. Seega on selge, et kostja soovis lõpetada maarendilepingu seoses oma plaanide muutmisega, omamata selleks lepingust tulenevat alust, ja lihtsalt otsis maarendilepingu ülesütlemiseks ettekäänet. Sellepärast ülesütlemise materiaalsed (sisulised) eeldused ei ole täidetud. On täitmata ka materiaalõiguslikud eeldused. Ülesütlemisavalduses tugineb kostja maarendilepingu p 9.1. Maarendilepingu p 9.1. sätestab, et rendileandja võib lepingu erakorraliselt üles ütelda juhul, kui [...] Rentnik kasutab maatükki vastuolus lepingus nimetatud otstarbega. Esmalt selgitab hageja, et kostja ajab jätkuvalt sassi eesmärgi ja otstarbe. Eesmärk on kavatsus, mõte, taotlus (vt http://www.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=eesm%C3%A4rk&F=T ), ehk hageja [seadusliku esindaja] ajend midagi teha. See eksisteerib isiku peas ja on subjektiivne. Eesmärk võib olla missioonitunde realiseerimine, vaba aja sisustamise viis, kasumi taotlemine jne. Seevastu on maatüki kasutamise otstarve faktiliselt rakendatud katastriüksuse kasutuse viis -milleks maatükk tegelikkuses ehk objektiivselt kasutatakse. See võib olla elamumaana kasutamine, põllumajandusmaana kasutamine, poollooduslike koosluste hooldamine. Maarendilepinguga on reguleeritud otstarve - poollooduslike koosluste hooldamine – ja seda hageja järgib. Miks hageja seda teeb, lepinguga reguleeritud ei ole, ja see kostja seadusega kaitstud õigusi ja huve ei puuduta. Ükski kostja väidetav asjaolu ei viita maatüki kasutamisele vastuolus maarendilepingu otstarbega – seda ei kasutata nt põllumajanduseks või muuks selliseks tegevuseks. Järelikult hagejapoolne maarendilepingu täitmise eesmärk – st soov säilitada loodusliku elustikuga kooslusi kui rahvapärimuse osa, nagu väidab hageja, või soov kujundada piirkonna ilusaks, nagu väidab kostja – on erinev kasutamise otstarbest ja kostjasse ei puutu. See ei saa olla maarendilepingu ülesütlemise alus. Samuti on asjasse puutumatu ülesütlemisavalduses loetletud VÕS § 276 lõikega 2, § 313, § 315 lg 1 punktiga 2, § 325 ja § 341. VÕS § 276 lg 2 sätestab, et üürnik peab asja kasutama hoolikalt ja vastavalt sihtotstarbele, millest üürile andmisel lähtuti. VÕS § 313 sätestab, et mõjuval põhjusel võib kumbki lepingupool nii tähtajatu kui tähtajalise üürilepingu üles öelda. Põhjus on mõjuv, kui selle esinemisel ei saa ülesütlemist soovivalt lepingupoolelt kõiki asjaolusid arvestades ja mõlemapoolseid huvisid kaaludes eeldada, et ta lepingu täitmist jätkab. Erakorraline ülesütlemine on lubatud eelkõige VÕS § 314–319 nimetatud asjaoludel. Üürilepingu erakorralisest ülesütlemisest ei pea ette teatama, kui seadusest ei tulene teisiti. VÕS § 315 lg 1 p 2 sätestab, et üürileandja võib üürilepingu üles öelda, kui üürnik või asja allkasutaja rikub VÕS § 276 lõikes 2 või 3 nimetatud kohustusi olulisel määral või tahtlikult. VÕS § 325 sätestab ülesütlemiseavalduse vormi, mis ei ole ülesütlemise aluseks. VÕS § 341 kohaselt rendilepingule kohaldatakse täiendavalt üürilepingu kohta sätestatut, kui VÕS 16. peatükis sätestatust ei tulene teisiti. Seega heidab kostja hagejale ette hooletu ja mittesihipärase kasutamise. Arvestades hageja poolt tehtud panust renditava maatüki kordategemiseks on ilmselt kohatu süüdistada teda asja hooletus kasutuses. Samuti on järgitud sihtotstarvet. Kostja alusetu ja subjektiivne hinnang, et maatükki oleks pidanud teismoodi hooldama, ei põhine seadusel ega lepingul ning ei ole vaadeldav maarendilepingu rikkumisena, liiatigi olulise rikkumisena. Tuleb märkida, et enne seda ei ole kostja kunagi nõudnud hagejalt lepingu rikkumisest hoidumist. Sellepärast ei ole kostjal õiguslikku alust üürilepingu ülesütlemiseks. Hageja leiab, et ei ole täidetud ka ülesütlemise formaalsed eeldused, kuna kostja esindajana

2-14-58457 ülesütlemiseavaldusele allakirjutanud isikul ei ole kostja esindamise volitust. Riigimetsa Majandamise Keskuse põhimääruse § 21 lg 1 viimane lause sätestab, et juhatuse liige annab volitusi RMK esindamiseks. Riigimetsa Majandamise Keskuse juhatuse poolt kinnitatud Saarema Metskonna Põhimääruse (lisa 24) § 1.7. sätestab, et metskond juhindub oma tegevuses õigusaktidest, käesolevast põhimäärusest, juhatuse otsustest, juhatuse liikmete käskkirjadest ning suulistest ja kirjalikest korraldustest, samuti muudest metskonna tegevust korraldavatest juhenditest, eeskirjadest, reglementidest ja protseduurireeglitest. Saarema Metskonna Põhimääruse p 4.3.7.-4.3.8. annab metsaülemale õiguse lõpetada üksnes töölepingud, muude lepingute osas on metsaülemal üksnes õigus neid sõlmida. Sellepärast on ülesütlemisavaldus tehtud esindusõiguseta isiku poolt. Kuivõrd hageja vaidleb ülesütlemisele vastu, siis ülesütlemine on tühine (TsÜS § 129). Väljatoodud põhjendustel ei ole täidetud ülesütlemise ei materiaalseid ega formaalseid eeldusi. Ülesütlemine on kehtetu. Väljatoodud põhjendustel palub hageja kohtul tuvastada, et ülesütlemine on kehtetu ja kohustada kostjat maarendilepingut täitma.

2-14-58457 hüvitamise nõudes. Viimast on kohtul kahtluse korral võimalik kontrollida e-toimiku andmebaasi vahendusel. Viimasena peatub hageja ülesütlemisavalduse nr 3-1.1/90 formaalse eelduste puudumisel. Kostja vastuse p 2.19. väidab kostja, et Saaremaa Metskonna Põhimäärusest tulenevat ka metsaülema õigus lõpetada lepinguid. Kostja väidab, et kohtupraktikas loetakse volitus sõlmida lepinguid ka volitusena lõpetada lepinguid, kuid ühtegi viidet kohtulahendile kostja ei too. Hageja leiab jätkuvalt, et M. Travel volitust lõpetada maarendilepingut nr 3-1.36/4 ei olnud ega saanud olla. Vara kasutusse andmise lepingute sõlmimist ja lõpetamist reguleerib Riigimetsa Majandamise Keskuse põhimäärus. Põhimääruse § 30 lg 1 sätestab, et vara kasutusse andmise lepingu ning vajadusel ka asjaõiguslepingu sõlmib juhatuse liige või tema volitatud isik, järgides õigusaktidega sätestatud tehingu vorminõudeid. Riigivaraseaduse § 22 lg 2 sätestab, et kasutuslepingu ja piiratud asjaõigusega koormamise lepingu tingimuste muutmise ning lepingu lõpetamise menetluse otsustab riigivara valitseja. Riigivaraseadus ei näe ette sellise otsusõiguse üksikule ametnikule üleandmise õigust. Põhimääruse § 30 lg 5 teine lause sätestab, et lepingu muutmise ning koormamise lõpetamise otsustab RMK-s otsustaja põhistatud otsusega. Nagu nähtub maarendilepingu nr 3-1.36/4 preambulast, oli otsustajaks Riigimetsa Majandamise Keskuse põhimääruse mõttes Riigimetsa Majandamise Keskuse juhatus. Ka käskkirjast nr 1-5/53 (lisa 7), mis on praeguseks tunnistatud kehtetuks (lisa 8) ei nähtu volitust ega muud tahteavaldust anda metsaülemale õigust lõpetada maarendilepinguid. Samuti ei ole kostjal esitada RMK otsustaja, ehk RMK juhatuse põhistatud otsust, maarendilepingu nr 3-1.36/4 lõpetamise kohta. Sellepärast ei olnud metsaülemal õigust esindada Eesti Vabariiki Riigimetsa Majandamise Keskuse kaudu maarendilepingu nr 3-1.36/4 erakorralisel ülesütlemisel. Toodud põhjustel on ülesütlemisavaldus tühine.

2-14-58457 liigikoosseis muutub, liigirikkus väheneb (vt tegevuskava, hagi lisa nr 8, lk 3). Hageja eelnimetatud lepingutingimusi ja endale võetud kohustusi täitnud ei ole. Kostja põhjendab alljärgnevaga, et hageja on maarendilepingut rikkunud ning nende rikkumiste tõttu oli kostjal 09.09.2014 maarendilepingu p-st 9.3.1 ja VÕS § 315 lg 1 p-st 2 ja § 276 lg-st 2 ning §-st 313 tulenevalt õigus leping üles öelda. Esiteks on hageja omavoliliselt ümber kujundanud lahesopi ja teinud lubamatuid haljastustöid: Kostja selgitab kõigepealt, et hagejale kuuluv kinnistu, kus asub hageja esindaja elumaja ning kostja poolt hagejale renditud krunt asuvad kõrvuti. Nende vahele jääb vallale kuuluv rannaäärne S tee lõik nr 3860156. Kostja lisab selle kohta ka foto, kust nähtub, milline oli kinnistute ja tee seisukord enne hagejapoolset rannaalal ümberkujundamist (vt fotot, lisa nr 2). Pärast maarendilepingu sõlmimist tegi hageja 2013. aasta aprilli- ja maikuus maaüksusel suuremahulisi kaevandustöid, kujundades rannajoone märkimisväärselt ümber. Hageja on kaevanud merega ühenduses oleva suure (ligikaudu 3m sügavuse) tiigi kõrvalasuvale kinnistule hageja esindaja poolt rajatud saunamaja lähedale. Kostja lisab 19.08.2014 metsaülema poolt tehtud foto selle kohta, milline näeb kõnealune lahesopp välja pärast hagejapoolsete tööde teostamist (foto, lisa nr 3). Fotosid võrreldes (vt fotod, lisad nr 2 ja 3) nähtub, et lahesopi ümberkujundamiseks on hageja mh võtnud maha puid, teinud kaevetöid ja muutnud tundmatuseni maaüksuse väljanägemist. Kõigele lisaks on hageja ümberkujundamise eesmärgiks olnud ka merevaate tekitamine (vt fotosid, lisa nr 2 ja 3). Selline tegevus ei ole kuidagi kooskõlas maarendilepingu sisu ega eesmärgiga hooldada poollooduslikke kooslusi (vt lepingut hagi lisa nr 4), vastupidi, hageja on seda looduskeskkonda hoopis hävitanud; Lahesopi ümberkujundamisel on hageja nö ümber ehitanud ka maaüksusel asuva allika ja selle ümbruse. Algselt oli kõnealusesse allikasse pandud kaevurõngad ning sealt saadud vett kasutati mh lammaste jootmiseks. Pärast maa rendile andmist hagejale, on hageja toonud allika ümbrusesse üle meetri pinnast, tõstes allika ümbruse meretasemest sisuliselt rohkem kui ühe meetri võrra kõrgemale. Seetõttu on allika ja mere looduslik ühendus kadunud. Samuti on hageja kaevanud ja paigaldanud sügava maa-aluse veetrassi allikast majani. Ka selle käigus teisaldas ja liigutas hageja mitmeid m3 kaldapinnast. Niisiis on looduslik allikas hageja poolt ära kaotatud ning selle asemel on nüüd kaevuga sarnanev objekt. Hageja tegevuse tulemusena (sh pinnase tõstmine ja allika ümberehitamine kaevuks) on rannajoon tundmatuseni muutunud. Hageja on kõike seda teinud üksnes eesmärgil, et tema elumajaks ümber ehitatud lambalauda vesiklosetis kasutada allikavett. Selline tegevus on vastuolus poollooduslike koosluste hooldamise eesmärgiga, kuna säilitamise asemel see pigem hävitab loodust; Hageja on hävitanud kõrvalkinnistul poolloodusliku rohumaa ja tekitanud kahju naaberkinnistu omanikele. Sellest on naaberkinnistu omanikud teavitanud ka Saare Maavanemat (vt S E ja R Pi 01.11.2013 kirja, lisa nr 4). Nimelt tekkis hagejapoolsete rannajoone ümberkujundamise, kõrvalkinnistul asuva ning hageja esindajale kuuluva maja lähedale tiigi kaevamisega (vt fotosid, lisad nr 2 ja 3) ning allika ümberkujundamisega palju üleliigset savi ja kivipinnast ning kaeve- ja haljastustööde tulemusena jäi hagejal üle ka suurel hulgal ehitusprahti. Hageja on nendest töödest üle jäänud kümneid tonne muda, savi, kive ja muud prahti ladustanud võõrastele kinnistutele nagu V Lle kuuluvale maaüksusele katastritunnusega ZZZZZZZZZZZZZZja naaberkinnisasjale katastritunnusega CCCCCCCCCCCCCC, ilma mistahes kinnistuste omanike nõusolekuta ning ajal, kui neid oma kinnisasjal ei viibinud (vt fotosid lisad 5-8). Piltidelt on näha, et tegu on ka looduskaitsealaga, kus selline prahi ladustamine on igal juhul keelatud. Kokku ladustas hageja võõrastele kõrvalkinnistutele ligikaudu 50 traktori kärutäit savi, kivi- ja ehitusprahti, rikkudes sellega mh 0,3 hektarit pinnast. Sellega hävitas hageja selles piirkonnas olnud ainukese ehedalt säilinud loopealse, kus mh kasvasid ka käpalised. Keskkonnaameti hinnangul on hageja tekitanud sellise käitumisega tõsise keskkonnakahju (vt Keskkonnaameti vastust lisa nr 9). Menetlus seoses hageja rikkumistega jätkub hetkel Keskkonnainspektsioonis, kus on alustatud väärteomenetlus hageja esindaja suhtes loopealse hävitamise tõttu. Niisiis näitab hagejapoolsete suuremahuliste kaevetööde tegemist kostjalt renditud maaüksusel (eesmärgiga tuua veekogu hageja esindajale

2-14-58457 kuuluval kõrvalkinnistul asuvale majale lähemale) ka asjaolu, et hagejal tekkis tonnide viisi savi- ja kivipinnast, mida ta on kõrvalkinnistutel ladustanud (vt S E ja R Pi 01.11.2013 kirja Saare maavanemale, lisa nr 4; fotosid, lisad nr 5-8 ning Keskkonnainspektsiooni vastust, lisa nr 9). Selline tegevus on aga otseses vastuolus maarendilepinguga, kuna see näitab, et hageja ei ole mitte keskkonda hooldanud, vaid seda hävitanud; Hageja eelkirjeldatud tegevus on kõigele lisaks õigusvastane ka seetõttu, et maaüksusel asuv lahesopp jääb maastikukaitsealasse. Nimelt on kaitsealalt rangelt keelatud loodusliku kivimi ja pinnase teisaldamine ning veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmine. Seega nähtub, et hageja on poollooduslike koosluste hooldamise asemel kujundanud maaüksuse ümber lähtuvalt enda huvidest ning eesmärgist rajada kõrvalkinnistul asuva hageja esindajale kuuluva maja ümber hoov koos tiigi ja merevaatega. Sellega on hageja tekitanud pöördumatuid kahjustusi kostja maaüksusele ning loonud reaalse ohu poolloodusliku koosluse (rannaniit) hävimiseks. Hageja on teostanud renditud maa-alal lubamatut raiet. Kostja on lisanud fotod selle kohta, milline oli vaade hageja esindajale ja kostjale kuuluvatele kinnisasjadele ja seda läbivale teele enne hageja tegevust 2013. ja 2014. aastatel. Piltidest nähtub selgelt, et S talude vahel lookles tee, mis läks edasi lambalauda juurde (pildil on näha üks rada autoteest) ning lauda juures olid tihedad puud (vt fotot, lisa nr 2). 2013. aasta südasuvel langetas hageja esindaja maaüksusel need puud, eirates ka kõige elementaarsemaid tuleohutuse nõudeid. Nimelt toimus raie südasuvel. Teiste hulgas pani hageja tule otsa ja langetas ka elavaid puid. Kostja lisab fotod ka raietööde teostamise kohta 2013. aastal (lisa 10). Fotodelt on näha, et raietööde tagajärjel on alles jäänud üksnes kännud. Pärast raie teostamist juuris hageja esindaja välja ka allesjäänud kännud. Seda ilmselt selleks, et ei oleks näha, kust puid on maha võetud ning loomulikult ka eesmärgil rajada maja ümber tasane muruplats (vt fotot, lisa nr 3). Selline hageja esindaja tegevus ei ole kuidagi kooskõlas maarendilepingu eesmärgiga. Vastupidi, poolloodusliku koosluse ümberkujundamisega ning lubamatu raie tegemisega on hageja looduskeskkonda hoopis pöördumatult kahjustanud. Hageja on rajanud kostja maaüksusele lõkkeplatsi. Hageja väidete kohaselt on maaüksusel olnud ajutine lõkkeplats, kuna hageja tegevuse tagajärjel tekkinud niide jms oli tarvis ära põletada. Selline hageja väide ei ole vastavuses tegeliku olukorraga. Kostja lisab 19.08.2014 tehtud foto lõkkeplatsi st, mis on rajatud kostja maaüksusele (vt fotot, lisa nr 11). Fotolt nähtub hästi ka see, et hageja esindaja haljastustööde tagajärjel jääbki mulje nagu oleks maaüksuse näol tegemist hageja esindajale kuuluva maja hooviga (vt fotosid, lisa nr 3 ja 11). Lisaks on naaberkinnistute omanike kaebuste ja selgituste järgi teada, et sellel lõkkeplatsil, mis mh asub allika vahetus läheduses, põletatakse ka pakkematerjale, sh vahtplaste. Niisiis ei vasta tõele hageja väited justkui ei oleks ta rajanud kostja kinnistule lõkkeplatsi. Selline tegevus ei ole kuidagi kooskõlas poollooduslike koosluste hooldamisega. Hageja on renditud maaüksuse võtnud kasutusse selleks, et liita hageja esindajale kuuluv naaberkinnistu ja rannaala renditud maaüksuse juurde. Nagu eelnevalt selgitatud, on hageja esindajale kuuluv krunt, kostja maaüksus ning vallale kuuluv S tee maaüksus haljastatud üheks tervikuks (vt fotosid, lisad nr 2, 3 ja 11). Sisuliselt on hageja esindaja haljastustööde tulemusena saanud endale majahoovi, maja ette suure tiigi ning kaevu. Sellised tegevused on ilmselges vastuolus rendilepingu eesmärgiga, milleks oli poollooduslike koosluste hooldamine. Vastava rikkumise on tuvastanud ka Saare maavanem S tee maaüksuse paikvaatluse käigus (vt protokolli, lisa nr 12). Nimelt on paikvaatluse protokollis selgelt öeldud, et hageja esindaja on esitanud maja ümber terrassi osaliselt riigile kuuluvale maa-alale. Lisaks on tuvastatud, et hageja esindaja poolt kividega markeeritud kinnistu piir ei ühti tühistatud piiripunktidega. Niisiis on kohustatud hageja esindajat lammutama ehitatud terrass ning eemaldama kinnistule piiri tähistamiseks ebaõigesti pandud kivid (vt protokolli, lisa nr 12). Nagu öeldud, on haljastustööde tulemusena rannaniitu pigem hävitatud ja pöördumatult kahjustatud. Niisiis on selge, et hageja ei ole rendilepingut sõlminud lepingus määratud kasutusotstarbel ehk poollooduslike koosluste hooldamiseks.

2-14-58457 Hageja on õigusvastaselt sulgenud avalikus kasutuses oleva S tee. Nagu selgitatud, jääb hageja esindajale kuuluva kinnistu ja kostjale kuuluva maaüksuse vahele Laimjala vallale kuuluv rannaäärne S tee maaüksus, pindalaga 0,03 ha, sihtotstarbega transpordimaa. Nimetatud maaüksust läbib avalikus kasutuses olev S tee lõik nr BBBBB (vt fotot, lisa nr 2), mis on kinnitatud avalikus kasutuses olevate teede nimekirja. Hageja on sellel teel blokeerinud igasuguse liikluse. Hageja on kõnealuse teelõigu sootuks üles võtnud ning väidab, nagu sellist teelõiku ei oleks kunagi olnudki. Nimelt on hageja esindaja 2014. aasta kevadel haljastanud talle kuuluva krundiga kokku vallale kuuluva tee ja kostjalt renditud maa-ala (vt fotosid, lisad nr 2, 3 ja 11). Pärast haljastustöid ei ole võimalik kuidagi eristada, kust kulgeb valla tee ning kust algab kostja maaüksus ning kogu see ala on kujundatud hageja esindaja majahooviks (vt fotosid, lisad nr 3 ja 11). Sellest kõigest on kõrvalkinnistu omanikud teavitanud ka Laimjala vallavalitsust. Lisaks on hageja esindaja rajanud talle kuuluva maja ümber terrassi, millest tulenevalt on võimatu vallale kuuluvat teed kasutada. Seda mh ka maastikualal käivatel inimestel, kellel tegelikult on õigus kostjale kuuluvat maaüksust ja vallale kuuluvat teed läbida. Tulenevalt teed kasutama õigustatud isikute kaebustest ning hageja esindaja ja õigustatud isikute vahel tekkinud vaidlusest on Laimjala vald hiljuti taotlenud ka kõnealuse maaüksuse Laimjala valla munitsipaalomandisse andmist (vt Laimjala valla 21.10.2014 kiri, lisa nr 13). Ka see näitab, et hageja esindaja tegevus, mille tulemusena on ta kaotanud ära S tee kasutamise võimaluse, on õigusvastane ja ümbruskonnas elavate isikute õigusi rikkuv. Seda on kinnitanud ka Saare maasekretär, öeldes, et S tee kasutust ja korrashoidu korraldab Laimjala Vallavalitsus ning juhul, kui keegi sulgeb omavoliliselt tee, peab valla vastav ametnik rakendama meetmeid tee korrashoiu ja teelt ligipääsu tagamiseks (vt vastust, lisa nr 13). Ometi takistab hageja esindaja veel 18.11.2014 seisuga kõnealuse tee kasutamist. Nimelt on S tee lõik kaetud kinni suurte kividega, mis on üle võõbatud paksu tavotikihiga. Niisiis lisaks sellele, et hageja esindaja tegevus takistab tee kasutamist, on see ka äärmiselt ohtlik keskkonnale ning võib pöördumatult kahjustada maaüksusel asuvat allikat ja lahesoppi (vt S E ja R P e-kirja, lisa nr 14). Hageja esindaja tegevusest on ilmunud ka kaks artiklit, kust samuti nähtub selgelt, et hageja tegevus on otseses vastuolus maarendilepingu eesmärgiga hooldada poollooduslikke kooslusi. Hageja eesmärgiks oli üksnes see, et kostja maaüksus saaks liidetud kõrvalasuva kinnistuga (vt artikleid, lisad nr 15 ja 16). Hagejal ei ole kunagi olnud lahesopi, allika ning allika ümbruse ümberkujundamiseks Keskkonnaameti luba. Niisiis on kõik kaevetööd, pinnase täitmised ja tõstmised, veetrassi rajamine jms hageja poolt omavoliliselt tehtud. Seda on Keskkonnaamet oma 19.09.2013 vastuses selgesõnaliselt kinnitanud (vt vastust, lisa nr 9). Keskkonnaamet on ka selgitanud, et hageja tegevuste puhul (sh rannajoone muutmine, loodusliku allika kaevuks ümberehitamine, sügava veetrassi ehitamine allikast majani ning lageraie) ei ole tegu poollooduslike koosluste hooldamisega (vt vastust, lisa nr 9). Niisiis on ka Keskkonnaamet kinnitanud, et hageja ei tegelenud kostjalt renditud maaüksusel poollooduslike koosluste hooldamisega. Kõik eespool kirjeldatud rikkumised on 19.08.2014 läbiviidud kontrolli tulemusena tuvastanud ka kostja. Nimelt on kostja, tulenevalt korduvatest naabrite kaebustest hageja käitumise kohta, viinud läbi hageja renditava maaüksuse ülevaatuse, selgitamaks välja, kas hageja täidab rendilepingut nõuetekohaselt (vt kontrollakti, lisa nr 17). Kontrolli tulemusena oli selge, et hageja on rendilepingut rikkunud, mh on hageja muutnud rannajoont (kostjaga kooskõlastamata ümber kujundanud lahesopi), saaginud maha suuri puid (kostja eelneva kooskõlastuseta), maad ei kasutata sihtotstarbeliselt, vaid hageja esindaja valduses oleva naaberkinnistu ja rannaala liitmiseks (kõik selleks tehtud tööd on kostjaga kooskõlastamata), maaüksus ja vallale kuuluv tee ning OÜ Siluri Kaevanduste krunt on haljastatud üheks tervikuks, rajatud on lõkkeplats (kostjaga eelnevalt kooskõlastamata) ning läbipääsutõkked (vt kontrollakti, lisa nr 17). Kontrollaktis tuvastatu on kooskõlas ka teiste asjas esitatud tõenditega. Alusetud ja tõendamata on aga hageja alusetu väide selle kohta, nagu oleks kostja koostanud kontrollakti tagant järele. Pärast kontrolli teostamist sai kostjale selgeks, et hageja on sõlminud rendilepingu sootuks muul eesmärgil kui poollooduslike koosluste hooldamine. Hageja soovis endale kuuluva maja ümber hoovi, merevaadet, tiiki, kaevu

2-14-58457 jne ning looduskeskkonna hooldamise asemel on hageja seda kostja maaüksusel hoopis hävitanud. Kostjal ei olnud enne maarendilepingu ülesütlemist kohustust anda hagejale tähtaega rikkumiste kõrvaldamiseks. Hageja on välja toonud, et kostja ei ole enne maarendilepingu ülesütlemist hageja rikkumistele tähelepanu juhtinud ning seetõttu ei olnud kostjal õigust kohe lepingut üles öelda. Küll aga ei näe ei maarendileping (vt lepingut, hagi lisa nr 4) ega VÕS ette, et rendileandja peaks andma rentnikule täiendava tähtaja rikkumise kõrvaldamiseks enne kui ta rendilepingu üles ütleb. Lisaks ei saa seda kostjalt oodata ka hea usu põhimõtte järgi, kuna hageja rendilepingu rikkumised on sellised, mida hagejal enam tagasi pöörata ei olegi võimalik. Niisiis on hageja maarendilepingu eesmärki ja selles toodud kohustusi eirates pannud toime rikkumised, mille esinemisel ei saa kostjalt kõiki asjaolusid arvestades ja mõlemapoolseid huve kaaludes eeldada, et kostja rendilepingu täitmist jätkab. Lisaks ei oma käesolevas vaidluses tähtsust see, kas antud juhul käib menetlus renditud maa-alal asuva kaevu ehitisena vormistamiseks või mitte. Hageja on vaidlustanud rendilepingu ülesütlemisavalduse põhjusel, et hageja väidete kohaselt ei ole rendilepingut rikutud. See, mida RMK otsustab maa-alaga pärast rendilepingu lõppemist teha, ei ole käesoleva vaidluse küsimus. TsMS § 230 lg 1 lause 1 järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Niisiis pidi hageja tõendama, et ta ei ole mitte ühtegi maarendilepingu p-s 9.3 sätestatud kohustust rikkunud. Selliseid tõendeid hageja esitanud ei ole. Vastupidi, kostja on esitanud hulganisti tõendeid selle kohta, et kostjal oli õigus öelda üles hageja ja kostja vahel poollooduslike koosluste hooldamiseks sõlmitud maarendileping. Järgmisena käsitleb kostja ülesütlemisavalduse formaalseid eelduseid ehk seda, kas selle esitanud isik oli volitatud kostjat esindama. Hageja väidab, et kostja 09.09.2014 ülesütlemisavaldus ei ole kehtiv, kuna sellele alla kirjutanud Marko Travel puudub volitus rendilepingute lõpetamiseks rentnikega. Selline hageja väide ei vasta tõele. Metsaülemal Marko Travel oli volitus hagejaga rendileping lõpetada. Saaremaa Metskonna põhimääruse p-dest 4.3.8 ja 4.3.12 nähtub, et metsaülem täidab ka neid ülesandeid, mis on talle pandud õigusaktide, juhatuse otsustega, juhatuse liikmete käskkirjade ja suuliste ning kirjalike korraldustega, samuti metsahalduse tegevusvaldkonna peaspetsialistide suuliste ja kirjalike korraldustega (vt põhimäärust, lisa nr 18). Põhimääruse p 4.3.8 sätestab, et metsaülem sõlmib riigi nimel riigimetsa kasutusõiguste, teenuste osutamise ja tellimise, vallasvara omandamise, kasutusse andmise ja võõrandamise lepinguid, samuti muid metskonna tegevuse korraldamiseks vajalikke lepinguid. Ei oleks loogiline tuletada sellest, et metsaülemal on küll lepingute sõlmimise õigus, kuid ei ole lepingu muutmise ega lõpetamise õigust. Siinjuures tuleb ju arvestada, et ka lepingu muutmine kujutab ju endast lepingu sõlmimist (leping, mille sisuks on varasema lepingu muutmine). Ka kohtupraktikast tuleneb, et volitus lepingu sõlmimiseks annab õiguse kasutada ka lepinguõigusest tulenevaid õiguskaitsevahendeid. Antud juhul ongi metsaülemale Marko Travele antud volitus rendilepingu ülesütlemisavalduse esitamiseks. Hageja etteheide on ka äärmiselt kummastav, kuna kui metsaülemal ei oleks vastavat volitust olnud ning kostja ei oleks tegelikult soovinud rendilepingut lõpetada, siis oleks kostja rendilepingut edasi täitnud. Küll aga oli kostja kindel eesmärk rendisuhe lõpetada, kuna hageja on jämedalt rendilepingu eesmärki rikkunud ning asunud maaüksust kasutama enda maja hoovina Seega on täidetud ka maarendilepingu ülesütlemise formaalsed eeldused ning seetõttu on hageja ja kostja vaheline maarendileping lõppenud 10.10.2014. Alljärgnevaga võtab kostja kokku oma eespool toodud seisukohad: Kostja rentis hagejale maaüksuse välja rangelt eesmärgil hooldada poollooduslikke kooslusi; Hageja on kostjaga sõlmitud maarendilepingut oluliselt rikkunud, kuna on poollooduslike koosluste hooldamise asemel teinud maaüksusel lubamatuid haljastustöid ja kujundanud maaüksuse ümber lähtuvalt enda huvidest ning eesmärgist rajada kõrvalkinnistul asuva hageja esindajale kuuluva maja

2-14-58457 ümber hoov koos tiigi ja merevaatega. Selline tegevus ei ole kooskõlas poollooduslike koosluste hooldamisega; Hageja on maaüksusel langetanud keset südasuve suuri puid, põletanud need ning juurinud välja ka alles jäänud kännud. Selline tegevus ei ole kooskõlas poollooduslike koosluste hooldamisega; Hageja on rajanud kostja maaüksusele suure lõkkeplatsi, põletades seal mh ka vahtplasti, mis aga ei ole sellisel kujul lubatud. Selline tegevus ei ole kooskõlas poollooduslike koosluste hooldamisega; Hageja on õigusvastaselt sulgenud avalikus kasutuses oleva S tee ning haljastustööde tulemusena liitnud S tee maaüksuse talle kuuluva kinnisasja ning kostjalt renditud maaüksusega. Selline tegevus ei teeni poollooduslike koosluste hooldamise eesmärki; Hageja võttis kostja maaüksuse kasutusse selleks, et liita hageja esindajale kuuluv naaberkinnistu ja rannaala renditud maaüksuse juurde, mitte eesmärgil hooldada poollooduslikke kooslusi; Oma tegevusega on hageja tekitanud pöördumatuid kahjustusi kostja maaüksusele ning loonud reaalse ohu poolloodusliku koosluse (rannaniit) hävimiseks; Keskkonnaameti sõnul ei ole hageja kunagi taotlenud lahesopi, allika ning allika ümbruse ümberkujundamiseks luba. Samuti on Keskkonnaamet kinnitanud, et hageja tegevus ei ole poollooduslike koosluste hooldamine; Kuna hageja rikkus maarendilepingu tingimusi ega kasutanud maaüksust poollooduslike koosluste hooldamiseks, ütles kostja õiguspäraselt rendilepingu üles alates 10.10.2014. Kostja 09.09.2014 ülesütlemisavalduse on esitanud volitatud isik Marko Trave. Hageja on esitanud kostja vastu alusetu hagi. Kostja lisab veel, et ta ei ole mitte ühtegi tõendit võltsinud. Vastavasisulised hageja väited ei ole ka mitte millegagi tõendatud. Hagivastuse lisaks nr 12 olev protokoll on koostatud 04.11.2013, mil Saare maavanem viis läbi S tee maaüksuse paikvaatluse (vt kostja 01.12.2014 vastuse lisa nr 12). Hageja ei ole ümber lükanud ka paikvaatluse käigus tuvastatud asjaolu, et hageja esindaja on ehitanud talle kuuluva maja ümber terrassi selliselt, et see ulatub ka riigile kuuluvale maa-alale. Sellist hageja esindaja õigusvastast tegevust on võimalik tuvastada üksnes paikvaatluse teel (dokumentatsioonist seda ei nähtu), mille Saare maavanem on läbi viinud 04.11.2013. Kostja ei ole 04.11.2013 protokolli koostanud ka tagant järele. Kui aga hageja jääb oma alusetutele väitele kindlaks, tuleb tal neid ka tõendada. Vastasel korral näitab see üksnes hageja pahausksust ning seetõttu on hageja poolt selliste väidete esitamine vastuolus protsessiõigusega. Lisaks märgib kostja, et antud juhul ei omaks tegelikult tähtsust ka see, kui kostja ei oleks protokolli üldse koostanud. Seda põhjusel, et protokolli olemasolu ei muuda asjaolu, et hageja rikkus oluliselt pooltevahelist maarendilepingut ning seda, et hageja ei sõlminud maarendilepingut üldse mitte poollooduslike koosluste hooldamiseks, vaid hageja esindaja maja juurde ranna-ala ehitamiseks. Kõik asjas esitatud tõendid näitavad, et hageja rikkus oluliselt poollooduslike koosluste hooldamiseks sõlmitud maarendilepingut ning seetõttu oli kostjal õigus leping üles öelda. Ka hageja poolt 23.02.2015 esitatud tõendid üksnes kinnitavad kostja eelnevalt esitatud väiteid. Nimelt nähtub vallavanema Vilmar Rei seletusest, et Siluri Kaevandused OÜ, mille juhatuse liige on Tarmo Karma (ta on ka MTÜ Saaremaa Rüütelkond juhatuse liige), sulges S tee selliselt, et tee kaeti pinnasega ja lisaks külvati sellele muru. Samuti pandi teele ette suured kivid ja puidust pakud, mis olid kaetud määrdeainega. Teeäärde pandi üles ka erinevad eksitavad suunaviidad (vt seletust, hageja 23.02.2015 taotlus, lisad nr 4 ja 5). Keskkonnainspektsiooni nõudel otsustas Laimjala vallavanem Vilmar Rei teele pandud takistused ja eksitavad märgid kõrvaldada (vt seletust, hageja 23.02.2015 taotlus, lisad nr 4 ja 5). See nähtub ka videoklippidelt, kus valla töötajad teele asetatud takistusi ümber transpordivad (vt videoklippe, hageja 23.02.2015 taotlus, lisad nr 2 ja 3). Kõike seda kinnitab selgsõnaliselt ka Politsei- ja Piirivalveameti teatis kriminaalmenetluse alustamata jätmise kohta (vt teatist, hageja 23.02.2015 taotlus, lisa nr 5). Kostja palub kohtul jätta hageja nõuded kogu ulatuses rahuldamata.

2-14-58457 Asja materjalide kohaselt sõlmisid 5.04.2013 hageja ja Riigimetsa Majandmise Keskus, keda esindas RMK juhatuse 19.03.2013.a. otsusega nr 1-32/24 kinnitatud RMK Saaremaa metskonna põhimääruse alusel metsaülem Marko Trave, maarendilepingu nr 3-1.36/4, millega ( punkt 2.1) hagejale anti 10 aastaks kasutamiseks poollooduslike koosluste hooldamiseks Kahtla-Kübassaare hoiualal asuv riigile kuuluv Kuressaare metskond 290 maatükk suurusega 0,21 ha asukohaga Saare mk Laimjala vald Rannaküla küla /I kd t.l. 19-24/. Lepingu punkt 5.1.1 kohaselt kohustus rentnik kasutama maatükki lepingu p 2.1 nimetatud kasutusotstarbel pidades kinni hooldamise eritingimustest – hooldama iga-aastaselt maatükil esinevaid poollooduslike kooslusi – lubatud nii niitmine kui karjatamine. Eelnevast nähtub, et muid tegevusi maatükil rentnikule ette ei nähtud. 19.08.2014.a on RMK Saaremaa metskonna metsaülem Marko Trave ja RMK looduskaitseosakonna spetsialist Ants Animägi esitatud kaebuse alusel teostanud renditava maatüki ülevaatuse ning samal kuupäeval koostatud kontrollaktist /I kd lk 119/ nähtub, et ülevaatuse käigus tuvastati rentniku omavoliline, rendileandjaga kooskõlastamata tegevus: 1) võrreldes rendileandmisele eelnenud perioodiga on lahesoppi ümber kujundatud; 2) RMK maa-alalt on eemaldatud puid; 3) RMK maaalal on tehtud haljastustöid; 4) RMK maa-alale on rajatud lõkkeplats; 5) maatükk on maastikuliselt kujundatud ühtseks tervikuks OÜ-le Siluri Kaevandused kuuluva kinnisasjaga; 6) maatüki seisundist võib järeldad, et see ei ole võetud kasutusse rendilepingus määratud kasutusotstarbekspoollooduslike koosluste hooldamiseks, vaid rentniku esindaja valduses oleva naaberkinnistu ja rannaala liitmiseks selle juurde. 9.09.2014.a. ütles kostja metsaülem Marko Trave isikus hagejaga sõlmitud rendilepingu üles /I kd lk 114-115/. Lepingu ülesütlemisavalduses märgib kostja, et rentnik ei ole rendilepingu kehtivuse perioodil kordagi rendileandjale teatanud poollooduslike koosluste raie teostamise vajadusest või soovist teha maatükil haljastustöid, rajada lõkkeplatsi või läbi viia muid tegevusi, mis ei ole seotud niitmise või karjatamisega. 19.08.2014 teostasid rendileandja esindajad lepingutingimuste täitmise kontrollimist ja avastasid, et maatükil on ilma loata maha võetud puid, tehtud haljastustöid ja rajatud lõkkeplats. Maatükk on maastikuliselt kujundatud ühiseks tervikuks OÜ-le Siluri Kaevandused kuuluva kinnisasjaga. Maatüki seisundist võib järeldada, et see ei ole võetud kasutusse rendilepingus määratud kasutusotstarbeks – poollooduslike koosluste hooldamiseks – vaid rentniku esindaja valduses oleva naaberkinnistu teenindamiseks ja ranna-ala liitmiseks selle juurde. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 276 lõike 2 kohaselt on üürnik kohustatud kasutama üürilepingu eset hoolikalt ja vastavalt sihtotstarbele, millest üleandmisel lähtuti. Vastavalt VÕS §-le 313 võib kumbki lepingupool üürilepingu mõjuval põhjusel üles öelda. VÕS § 315 lg 1 punkti 2 alusel on lubatud erakorraline ülesütlemine, kui üürnik rikub VÕS § 276 lõikes 2 nimetatud kohustusi olulisel määral või tahtlikult. Rendilepingu punkti 9.3.1 kohaselt võib rendileandja lepingu erakorraliselt üles öelda juhul, kui rentnik kasutab maatükki vastuolus lepingu nimetatud otstarbega. Rendileandja leiab, et rentniku eelkirjeldatud tegevus on rendilepingu eseme tahtlik sihtotstarbele mittevastav kasutamine ja seetõttu on rendileandjal nii seadusest kui ka lepingust tulenev õiguslik alus rendilepingu ennetähtaegselt ülesütlemiseks. Vastavalt eeltoodule ja kooskõlas VÕS § 276 lõikega 2, § 313, § 315 lg 1 punktiga 2, § 325 ja § 341 ning Rendilepingu punktiga 9.3.1 ütles kostja hagejaga sõlmitud maarendilepingu nr 3-1.36/4 üles. Lepingu lõppemise päevaks märgiti 10. oktoober 2014. a. Hagist nähtub, et hageja on rajanud oma nõuded eeldustele, et kostjal ei olnud 09.09.2014 õiguslikku alust maarendilepingut üles öelda, kuna väidetavalt ei ole hageja maarendilepinguga võetud ega VÕS-st tulenevaid rentniku kohustusi rikkunud.

2-14-58457 Kostja osundab õigesti, et seetõttu taandub küsimus sellele, kas hageja on kostjaga sõlmitud maarendilepingut rikkunud ning kas kostjal oli sellest tulenevalt õigus rendileping erakorraliselt üles öelda. Maarendilepingu punkt 9.3.1 järgi on rendileandjal õigus leping erakorraliselt üles öelda, kui rentnik kasutab maatükki vastuolus lepingus nimetatud otstarbega /so poollooduslike koosluste hooldamine/. VÕS § 315 lg 1 p 2 kohaselt võib üürileandja üürilepingu üles öelda, kui üürnik või asja allkasutaja rikub VÕS § 276 lõikes 2 või 3 nimetatud kohustusi olulisel määral või tahtlikult. Vastavalt VÕS § 276 lg-le 2 peab üürnik kasutama asja hoolikalt j avastavalt sihtosttarbele, millest üürileandmisel lähtuti. VÕS § 341 järgi rendilepingule kohaldatakse täiendavalt üürilepingu kohta sätestatut, kui käesolevas peatükis sätestatust ei tulene teisiti. VÕS § 313 lg 1 sätestab, et mõjuval põhjusel võib kumbki lepingupool nii tähtajatu kui tähtajalise üürilepingu üles öelda. Põhjus on mõjuv, kui selle esinemisel ei saa ülesütlemist soovivalt lepingupoolelt kõiki asjaolusid arvestades ja mõlemapoolseid huvisid kaaludes eeldada, et ta lepingu täitmist jätkab. Nii maarendilepingu p-st 2.1 kui lepingueelsete läbirääkimiste protokolli 1.1 järgi /I kd lk 25-26/ on vaidlusalune maaüksus antud hagejale rendile poollooduslike koosluste hooldamise kasutusotstarbel maa-ala niitmise ja karjatamise eesmärgil, juhindudes Keskkonnaameti poolt maa-alale kehtestatud tingimustest. Seejuures on rentnik kohustatud läbirääkimiste protokollis kokkulepitule vara säilitama, tagama vara ohutuse ja korrashoiu ning heaperemeheliku kasutamise. Hageja esitatud Keskkonnaameti veebilehe väljatrükist nähtub, et poollooduslikeks kooslusteks nimetatakse loodusliku elustikuga kooslusi, mida on kestvalt niidetud või karjatatud /I kd lk 31-35/. Poollooduslike koosluste tegevuskavast aastateks 2014-2012 /I kd lk 38-59/ ja rannaniitude hoolduskavast /I kd lk 60-98/ nähtub muuhulgas, et pilliroogu tuleb tõrjuda loomade karjatamise abil või kus karjatamine ei õnnestu, tuleb roogu niita ja koristada. Kuna niitmine on ökoloogiliselt vähemefektiivne, tasub seda kasutada vaid erandjuhtudel. Kohus nõustub kostjaga selles, et hageja on eelnimetatud maarendilepingu lepingutingimusi ja endale võetud kohustusi rikkunud ning nende rikkumiste tõttu oli kostjal 09.09.2014 maarendilepingu p-st 9.3.1 ja VÕS § 315 lg 1 p-st 2 ja § 276 lg-st 2 ning §-st 313 tulenevalt õigus leping üles öelda. Kohtu hinnangul on alljärgnevalt tõendatud, et hageja on omavoliliselt renditud maatükil ümber kujundanud lahesopi ja teinud lubamatuid haljastustöid, mis ei ole poollooduslike koosluste hooldamine so ei selle niitmine ega karjatamine. Nimelt nähtub asja materjalidest, et hageja renditav maatükk nr 290 asub kõrvuti tänaseks OÜ-le Siluri Kaevandused kuuluva kinnistuga Kurdlaaru, kus asub elumaja. Nii hageja kui OÜ Siluri Kaevandused juhatuse liige on Tarmo Karma. Nende kahe maatüki vahele jääb Laimjala vallale kuuluv rannaäärne S tee lõik nr 3860156. Kostja esitatud fotolt /II kd lk 60/ nähtub, milline oli eelnimetatud kinnistute ja tee seisukord enne hagejapoolset rannaala ümberkujundamist. Kostja väitel, mida kinnitavad tunnistaja S E ütlused /II kd lk 156-157/, tegi hageja pärast maarendilepingu sõlmimist 2013. aasta aprilli- ja maikuus maaüksusel loata suuremahulisi kaevandustöid, kujundades rannajoone märkimisväärselt ümber. Hageja on loata kaevanud merega ühenduses oleva tiigi kõrvalasuvale kinnistule OÜ Siluri Kaevandused poolt rajatud maja lähedale. Nimetatud väidet tõendab kostja esitatud 19.08.2014 metsaülema poolt tehtud foto selle kohta, milline näeb kõnealune lahesopp välja pärast hagejapoolsete tööde teostamist /II kd lk 61/ ja ka tunnistaja S.E ütlused. Eelnimetatud fotosid võrreldes nähtub, et lahesopi ümberkujundamiseks on mh võetud maha puid, tehtud kaevetöid, mille

2-14-58457 tulemusel on muutnud tundmatuseni renditud maaüksuse väljanägemine. Hageja poolt on ümberlükkamata kostja väide, et sellise ümberkujundamise eesmärgiks on olnud ka merevaate tekitamine OÜ-le Siluri Kaevandused kuuluvale majale. Kohus nõustub kostjaga selles, et selline tegevus ei ole kuidagi kooskõlas maarendilepingu sisu ega eesmärgiga hooldada poollooduslikke kooslusi – selline tegevus ei ole ei niitmine ega karjatamine. Kostja väitel puudus hagejal selliseks tegevuseks luba ja hageja ei ole seda väidet ka ümberlükanud. Vaidlusaluse maatüki naabrite S E ja R P 1.11.2013 kaebusest Saare maavanemale /II kd lk 62/, kostja esitatud fotodest /II kd lk 63-66, 68-69/, Keskkonnaameti 15.10.2013 vastusest S.Ele /II kd lk 67/, ajalehe Meie Maa 27.09.2013 artiklist ning Eesti Päevalehe 2.07.2014 artiklist /II kd lk 7476/, samuti kostja esitatud fotodest /II kd lk 140/ ja tunnistaja S E ütlustest /II kd lk 156-157/ nähtub, et lahesopi ümberkujundamisel on hageja nö ümber ehitanud ka maaüksusel asuva kaevuna kasutusel oleva allika ja selle ümbruse, mida kunagi kasutati mh lammaste jootmiseks. Eelnimetatud tõenditest nähtub, et pärast maa rendile andmist hagejale, on hageja toonud allika/kaevu ümbrusesse üle meetri pinnast, tõstes allika/kaevu ümbruse meretasemest oluliselt kõrgemale. Kostja väitel, mida kinnitavad tunnistaja S.E ütlused, on hageja kaevanud ja paigaldanud sügava maa-aluse veetrassi allikast/kaevust majani ning ka selle käigus teisaldas ja liigutas hageja mitmeid m3 kaldapinnast. S.E ütluste kohaselt korraldas neid töid ja tegevusi Tarmo Karma /II kd lk 156-157/, kes on hageja seaduslik esindaja juhatuse liige. Eelnimetatud tõendid kinnitavad, et sellise tegevuse tulemusena (sh pinnase tõstmine ja allika/kaevu ümberehitamine) on rannajoon tundmatuseni muutunud, mis on aga vastuolus poollooduslike koosluste hooldamise eesmärgiga. Ka keskkonnaamet oma 15.10.2013 vastuses naaber S.E pöördumisele /II kd lk 67/ asub seisukohale, et eelnimetatud kaevetööd, pinnasega täitmine, veetrassi rajamine ja kaevise ladustamine /vt ka fotod kaevise hunnikutest II kd lk 63-66/ Kahtla-Kübassaare hoiualal ei ole poollooduslike koosluste hooldamine ning kaevejäätmete ladustamisega V Lle kuuluval kinnistul kaitstavale elupaigatüübile kuivad niidud lubjarikkal mullal on tekitanud keskkonnakahju ja rikutud selle koosluse soodsat seisundit. Puuduvad sellekohased tõendid, et hagejal olnuks lahesopi, allika ning allika ümbruse ümberkujundamiseks Keskkonnaameti luba. Seega on kõik kaevetööd, pinnase täitmised ja tõstmised, veetrassi rajamine jms hageja poolt omavoliliselt tehtud. Eelnevale tuginedes nõustub kohus kostjaga, et hageja on poollooduslike koosluste hooldamise asemel kujundanud renditud maaüksuse ümber lähtuvalt enda huvidest ning eesmärgist rajada kõrvalkinnistul asuva maja ümber hoov koos tiigi ja merevaatega. Sellega on hageja tekitanud pöördumatuid kahjustusi kostja maaüksusele ning loonud hoopis reaalse ohu poolloodusliku koosluse (rannaniit) hävimiseks. Tõendatud on ka, et hageja on renditud maa-alal omavoliliselt raiunud puid. Kostja esitatud fotodelt on näha, milline oli vaade OÜ-le Siluri Kaevandused ja kostjale kuuluvatele kinnisasjadele ja seda läbivale teele enne hageja tegevust 2013 ja 2014. aastatel. Fotodelt nähtub, et Kurdlaaru kinnistul olnud vana lambalauda juures on olnud tee /vt foto II kd lk 60/ ning lauda juures olid tihedad puud ning vaade veekogule puudus. Kostja väitel, mida kinnitab tunnistaja S E, raiuti puud maha 2013. aasta suvel /vt fotod II kd lk 68 ja 68 pöördel raietööde teostamise kohta/. Fotodelt on näha raietööde tagajärjel alles jäänud kännud ning hiljem on maja ümber rajatud muruplats /II kd lk 61 foto). Selline tegevus ei ole kuidagi kooskõlas maarendilepingu eesmärgiga. Samuti on tõendatud, et hageja on rajanud kostjalt renditud maaüksusele lõkkeplatsi. Seda tõendab kostja esitatud 19.08.2014 tehtud foto lõkkeplatsist /II kd lk 69/. Nimetatud foto ja

2-14-58457 asjas esitatud maa-ameti kaardiserveri väljavõte /I kd lk 28/ kinnitavad, et lõkkeplats on rajatud kostja maaüksusele. Fotolt nähtub ka see, et tehtud haljastustööde tagajärjel jääb mulje nagu oleks ka kostja maaüksuse näol tegemist OÜ-le Siluri Kaevandused kuuluva maja hooviga /vt ka fotot II kd lk 61/. Fotolt on näha, et lõkkes (mis mh asub allika vahetus läheduses) põletatakse lisaks puidule ka pakkematerjale, mis lükkab ümber hageja väite, et maaüksusel olnud ajutisel lõkkeplatsil põletati vaid niidet. Tuleb nõustuda kostjaga, et ka selline tegevus ei ole kuidagi kooskõlas poollooduslike koosluste hooldamisega. Lisaks nähtub Saare Maavalitsuse poolt 4.11.2013 teostatud S tee maaüksuse paikvaatluse protokollist /II kd lk 70-71/, et Kurdlaaru kinnistu piiripunktide üle vaatlusel selgus, et kividega markeeritud kinnistu piir ei ühti tähistatud piiripunktidega ning et Kurdlaaru kinnistul asuva elamu terrass on ehitatud osaliselt üle kinnistu piiri ja selle nurk on ca 1 m ulatuses riigile kuuluval maal. Paljasõnaline on hageja väide selle kohta, et eelnimetatud tõend ei ole ehtne, kuna sellel puudub kuupäev, registreerimisnumber ja allkirjad. Protokollil on paikvaatluse läbi viimise kuupäevaks märgitud 4.11.2013 ja see on digitaalselt allkirjastatud maavanema ja maasekretäri poolt. Registreerimisnumbri ja allkirjade kinnistuslehe puudumine antud ts asja toimikus, ei anna veel alust võltsituse kahtlusele, seda enam , et see dokument on kooskõlas ka muude tõenditega kostja maaüksusel toimunud rikkumiste kohta. Kostja väitel on hageja veel ka õigusvastaselt sulgenud avalikus kasutuses oleva S tee, kuid sellele kas tegemist on avaliku teega või mitte, kohus käesolevas asjas hinnangut ei anna, vaid teeb seda Pärnu Maakohtu menetluses olevas tsiviilasjas nr 2-14-60402, kus OÜ Siluri Kaevandused soovib juurdepääsuteed Kurdlaauru ja Päikeseranna kinnistule üle V.L kinnistute ning väidab, et S tee ei ole vaidlusaluses lõigus avalikus kasutuses. Kõik eespool kirjeldatud rikkumised on 19.08.2014 läbiviidud kontrolli tulemusena tuvastanud ka kostja. Nagu kohus juba eelnevalt osundas on 19.08.2014.a RMK Saaremaa metskonna metsaülem Marko Trave ja RMK looduskaitseosakonna spetsialist Ants Animägi esitatud kaebuse alusel teostanud renditava maatüki ülevaatuse ning samal kuupäeval koostatud kontrollaktist /I kd lk 119/ nähtub, et ülevaatuse käigus tuvastati rentniku omavoliline, rendileandjaga kooskõlastamata tegevus: 1) võrreldes rendileandmisele eelnenud perioodiga on lahesoppi ümber kujundatud; 2) RMK maa-alalt on eemaldatud puid; 3) RMK maa-alal on tehtud haljastustöid; 4) RMK maa-alale on rajatud lõkkeplats; 5) maatükk on maastikuliselt kujundatud ühtseks tervikuks OÜ-le Siluri Kaevandused kuuluva kinnisasjaga; 6) maatüki seisundist võib järeldad, et see ei ole võetud kasutusse rendilepingus määratud kasutusotstarbeks- poollooduslike koosluste hooldamiseks, vaid rentniku esindaja valduses oleva naaberkinnistu ja rannaala liitmiseks selle juurde. Kontrollaktis tuvastatu on kooskõlas ka teiste asjas esitatud ja uuritud tõenditega ning seetõttu ei ole eluliselt usutav hageja paljasõnaline väide selle kohta, nagu oleks kostja koostanud kontrollakti tagant järele. Ainuüksi asjaolu, et akt on koostatud väidetavalt kostja asjaajamiskorra reegleid rikkudes, ei tee seda veel ebausaldusväärseks. Hageja väidab ka, et kostja ei ole enne maarendilepingu ülesütlemist hageja rikkumistele tähelepanu juhtinud ning seetõttu ei olnud kostjal õigust kohe lepingut üles öelda. Samas ei näe ei maarendileping ega VÕS üheselt ette, et rendileandja peaks andma rentnikule täiendava tähtaja rikkumise kõrvaldamiseks enne kui ta rendilepingu üles ütleb. Lisaks ei saa seda kostjalt oodata ka hea usu põhimõtte järgi, kuna hageja rendilepingu rikkumised on sellised, mida hagejal enam tagasi pöörata ei olegi võimalik. Seega tuleb nõustuda kostjaga, et hageja on maarendilepingu eesmärki ja selles toodud kohustusi eirates pannud toime rikkumised, mille esinemisel ei saa kostjalt kõiki asjaolusid arvestades ja

2-14-58457 mõlemapoolseid huve kaaludes eeldada, et kostja rendilepingu täitmist jätkab. Lisaks ei oma käesolevas vaidluses tähtsust see, kas antud juhul käib menetlus renditud maa-alal asuva kaevu ehitisena vormistamiseks või mitte. Hageja on vaidlustanud rendilepingu ülesütlemisavalduse põhjusel, et hageja väidete kohaselt ei ole rendilepingut rikutud. See, mida RMK otsustab maa-alaga pärast rendilepingu lõppemist teha, ei ole käesoleva vaidluse küsimus. TsMS § 230 lg 1 lause 1 järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Seega pidi hageja tõendama, et ta ei ole mitte ühtegi maarendilepingu p-s 9.3 sätestatud kohustust rikkunud. Selliseid tõendeid hageja esitanud ei ole. Samuti ei ole hageja esitanud tõendeid selle kohta, et temale etteheidetud lepingu rikkumised pani toime hoopis keegi kolmas isik, mitte hageja. Vastupidi, kostja on esitanud hulganisti tõendeid selle kohta, et kostjal oli õigus öelda üles hageja ja kostja vahel poollooduslike koosluste hooldamiseks sõlmitud maarendileping. Ka hageja enda poolt esitatud tõendid üksnes kinnitavad eelnevalt esitatud ja analüüsitud kostja väiteid. Nimelt nähtub hageja esitatud Laimjala vallavanema Vilmar Rei seletusest Politsei- ja Piirivalveametile ning Politsei- ja Piirivalveameti 12.01.2015 teatisest Tarmo Karmale kriminaalmenetluse alustamata jätmise kohta /II kd lk 131, 132-133/, et Siluri Kaevandused OÜ, mille juhatuse liige on Tarmo Karma (ta on ka MTÜ Saaremaa Rüütelkond juhatuse liige), sulges S tee selliselt, et tee kaeti pinnasega ja lisaks külvati sellele muru. Samuti pandi teele ette suured kivid ja puidust pakud, mis olid kaetud määrdeainega. Teeäärde pandi üles ka erinevad eksitavad suunaviidad. Keskkonnainspektsiooni nõudel otsustas Laimjala vallavanem Vilmar Rei teele pandud takistused ja eksitavad märgid kõrvaldada. See nähtub ka hageja esitatud turvakaamera salvestistelt /on üles laetud kohtute infosüsteemis ts asja nr 2-14-58457 dokumentide hulka/, kus valla töötajad teele asetatud takistusi ümber transpordivad. Hageja väidab, et kostja 09.09.2014 ülesütlemisavaldus ei ole kehtiv, kuna sellele alla kirjutanud metsaülemal Marko Travel puudub volitus rendilepingute lõpetamiseks rentnikega. Kohus nõustub kostjaga selles, et siinkohal hageja eksib. Metsaülemal Marko Travel oli volitus hagejaga rendileping lõpetada. Saaremaa Metskonna põhimääruse /II kd lk 55-56/ p-dest 4.3.8 ja 4.3.12 nähtub, et metsaülem täidab ka neid ülesandeid, mis on talle pandud õigusaktide, juhatuse otsustega, juhatuse liikmete käskkirjade ja suuliste ning kirjalike korraldustega, samuti metsahalduse tegevusvaldkonna peaspetsialistide suuliste ja kirjalike korraldustega. Põhimääruse p 4.3.8 sätestab, et metsaülem sõlmib riigi nimel riigimetsa kasutusõiguste, teenuste osutamise ja tellimise, vallasvara omandamise, kasutusse andmise ja võõrandamise lepinguid, samuti muid metskonna tegevuse korraldamiseks vajalikke lepinguid. Ei oleks õige järeldada sellest, et metsaülemal on küll lepingute sõlmimise õigus, kuid ei ole lepingu muutmise ega lõpetamise õigust. Siinjuures tuleb ju arvestada, et ka lepingu muutmine kujutab ju endast lepingu sõlmimist (leping, mille sisuks on varasema lepingu muutmine). Seega volitus lepingu sõlmimiseks annab õiguse kasutada ka lepinguõigusest tulenevaid õiguskaitsevahendeid. Antud juhul ongi metsaülemale Marko Travele antud volitus rendilepingu ülesütlemisavalduse esitamiseks. Seega on täidetud ka maarendilepingu ülesütlemise formaalsed eeldused ning seetõttu on hageja ja kostja vaheline maarendileping lõppenud 10.10.2014. Eeltoodud põhjendustel jätab kohus hagi rahuldamata, kuna see on alusetu.

2-14-58457 1) 4.03.2015 kohtuistungil esitatud menetluskulude nimekirjas hagejalt välja mõista menetluskulud summas 2 342,56 eurot ja menetluskulude kindlaksmääramise lahendis märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suuruse kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Nimetatud menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja kandnud menetluses õigusabikulusid kokku summas 2 342,56 eurot, arvestamata käibemaksu. Kostja on kandnud õigusabikulusid 19h 30min eest summas 2 340 eurot, arvestamata käibemaksu. See teeb õigusabi tunnitasu suuruseks 120 eurot, arvestamata käibemaksu. Sellele lisandub õigusabiga kaasnev kulu (tähtkirja saatmine) summas 2,56 eurot, arvestamata käibemaksu. Kostjat esindava vandeadvokaadi poolt osutatud õigusteenus hõlmab esitatud arvete järgi järgmisi töid: 10.11.2014 hagi materjalidega (hagiavaldus + 30 lisa) tutvumine ja õigusliku positsiooni kujundamine, 2 h 0 min 13.11.2014 täiendavate tõendite kogumine, 0 h 15min 14.11.2014 õigusliku hinnangu koostamine, 2 h 0 min 18.11.2014 taotluse esitamine kohtule kostja vastuse esitamiseks antud tähtaja pikendamiseks, 0 h 15 min 18.11.2014 tõendite kogumine, kliendi poolt saadetud tõendite ülevaatamine, 0 h 30 min 28.11.2014 hagivastuse koostamine, 3h 30 min 01.12.2014 hagivastuse koostamise jätkamine, 2 h 15 min 01.12.2014 hagivastuse koostamise jätkamine ning selle menetlusdokumendi koos 18 lisaga kohtule ja vastaspoolele saatmine, 0 h 30 min 02.12.2014 hagivastusele lisatud 18 tõendi kohtule edastamine posti teel (koos vastava kaaskirjaga), 0 h 15min 16.12.2014 täiendavate tõendite kogumine, läbivaatamine ja analüüs, 0 h 10 min 23.12.2014 hageja 22.12.2014 seisukoha ja täiendavate tõenditega tutvumine, 0 h 20 min 23.02.2015 hageja taotluse ja lisadega tutvumine täiendavate tõendite esitamiseks, 0 h 15min 27.02.2015 vastuse koostamine hageja menetlusdokumentidele ja täiendavate tõendite esitamine, 2 h 0 min 02.03.2015 kostja vastuse lõplik vormistamine ja koos lisadega kohtule esitamine, 0 h 15 min 02.03.2015 nõupidamine kliendiga, 1 h 0 min 03.03.2015 täiendavate tõendite kogumine, analüüs, 0 h 15 min 03.03.2015 täiendavate tõendite esitamiseks taotluse koostamine kohtule, 0 h 45 min 03.03.2015 kohtuistungiks ettevalmistamine, 2 h 30 min 03.03.2015 menetluskulude nimekirja koostamine, 0 h 30 min Kokku: 19 h 30 min Lisaks õigusabiga kaasnevad kulud - 02.12.2014 tähtkirja saatmine 2,56 € Arvestades asjaolu, et kostja on käibemaksukohustuslane, taotleb kostja õigusabikulude menetluskuludena hüvitamist ja väljamõistmist hagejalt käibemaksuta summas ehk summas 2 342,56 eurot. Kostja kinnitab, et on kõik menetluskulud kandnud seoses käesoleva kohtumenetlusega ning kõik õigusabikulud on olnud täies mahus vajalikud ja põhjendatud. 2) 6.03.2015 esitatud menetluskulude nimekirjas hagejalt välja mõista menetluskulud, mis on seotud osalemisega kohtuistungil summas 797.61 eurot ning nimetatud kuludelt välja mõista ka viivis menetluskulude suuruse kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Nimekirjast nähtub, et kostja on kandnud seoses osalemisega maakohtu istungil õigusabikulusid kokku summas 797,61 eurot, arvestamata käibemaksu. Kostja on kandnud õigusabikulusid 9h ja

2-14-58457 55min eest summas 643,33 eurot, arvestamata käibemaksu. Sellele lisanduvad õigusabiga kaasnevad kulud (sõidukulu ja praamipiletid) summas 154,28 eurot, arvestamata käibemaksu. Kostjat esindava vandeadvokaadi poolt osutatud õigusteenus hõlmab esitatud arve järgi töid: 04.03.2015 kohtuistungil esindamine, 2 h 35 min 04.03.2015 ajakulu kohtuistungile sõitmiseks, 6 h 30 min 04.03.2015 aruanne kliendile kohtuistungil toimunust, 0 h 20 min 05.03.2015 kohtuistungi protokolliga tutvumine, 0 h 30 min Kokku: 9 h 55 min Õigusabiga kaasnevad kulud: 04.03.2015 sõidukulu kohtuistungile 137,60 € 04.03.2015 praamipiletid 16,67 € Arvestades asjaolu, et kostja on käibemaksukohustuslane, taotleb kostja õigusabikulude menetluskuludena hüvitamist ja väljamõistmist hagejalt käibemaksuta ehk summas 797,61 eurot. Kostja kinnitab, et on kõik menetluskulud kandnud seoses käesoleva kohtumenetlusega ning kõik õigusabikulud on olnud täies mahus vajalikud ja põhjendatud. Hageja esitas kostja menetluskuludele 9.03.2015 järgmise vastuväite:

2-14-58457

2-14-58457

4) Hinnates kostja esindaja poolt 4.03.2015 esitatud menetluskulude nimekirjas kirjeldatud ja teostatud õigusabitoiminguid leiab kohus, et need vastavad toimiku materjalile ja õigusabi osutamiseks kulutatud aeg kokku 19 h 30 min on olnud vajalik ja põhjendatud. - 10.11.2014 hagi materjalidega (hagiavaldus + 30 lisa) tutvumine ja õigusliku positsiooni kujundamine. Hageja leiab, et nimetatud õigustoimingud ei ole põhjendatud, kuna neid toiminguid pidi kostja esindaja tegema juba õigusliku hinnangu andmise käigus. Kostja on selgitanud, et hagi materjalidega tutvumine ja õigusliku positsiooni kujundamine ei ole õigusliku hinnangu andmisega hõlmatud. Vastavalt määruse „Kohtus riigi esindamise ja kohtumenetlusega riigile kaasnevate kulude kandmise kord“ § 5 lg-le 2 antakse riigi esindamisel õiguslikus analüüsis hinnang kohtuasja perspektiivikuse kohta ning prognoos riigile kaasneda võiva kogukulu kohta. Kohtuasja perspektiivikuse ja kohtukulude prognoos ei ühti õigusliku positsiooniga, millest kostja eesseisvas kohtuvaidluses lähtuma hakkab. Kui õigusliku positsiooni kujundamine eeldab vastaspoole argumentidega süvitsi tutvumist ning vastuargumentide loomist, siis õigusliku hinnangu andmine aga üksnes üldist perspektiivikuse ja kulude hindamist. Tegemist on sisult täiesti erinevate õigustoimingutega. Kohus nõustub kostja eeltoodud käsitlusega ja peab eelnevat õigusabitoimingut vajalikuks ja põhjendatuks; - 13.11.2014 täiendavate tõendite kogumine, 18.11.2014 tõendite kogumine, kliendi poolt saadetud tõendite ülevaatamine. Kohus leiab, et kostja poolt viidatud tõendite loetlemata jätmine ei muuda menetluskulude nimekirjas õigustoimingut põhjendamatuks; - 18.11.2014 taotluse esitamine kohtule kostja vastuse esitamiseks antud tähtaja pikendamiseks. Kuna kostja esindaja on teinud nimetatud õigustoimingu käesoleva vaidluse raames ja kostja nimel, on kohtu hinnangul tegemist põhjendatud menetlustoiminguga; - 28.11.2014 hagivastuse koostamine ja 01.12.2014 hagivastuse koostamisega jätkamine. Kohus leiab, et kostja vastuse koostamiseks kulunud aeg ja sellest tulenev kulu on olnud vajalik ja põhjendatud; - 02.12.2014 hagivastusele lisatud 18 tõendi kohtule edastamine posti teel (koos vastava kaaskirjaga), on kohtu arvates vaadeldav mistahes muu menetlustoiminguna, millele tegemiseks esindajal aega kulub. Kirjeldatud menetlustoiming on osa esindaja töö ajakulust ning see kuulub menetluskuluna hüvitamisele; - 02.12.2014 tähtkirja saatmine summas 2,56 eurot. TsMS § 144 lg 1 p 1 kohaselt on kohtuvälisteks kuludeks muu hulgas menetlusosaliste esindajate kulud, mis võivad hõlmata ka büroo üldkulusid. Seda seisukohta toetab ka Tallinna Ringkonnakohtu praktika, mille kohaselt võivad menetlusosaliste esindajate kulud lisaks juriidilise konsultatsiooni teenusele hõlmata ka büroo üldkulusid, kui need on peetud vajalikuks arvel eraldi välja tuua (vt Tallinn Ringkonnakohtu 14.12.2012 otsus tsiviilasjas nr 3-11-448, p 18). Kohtu hinnangul on antud juhul kõnealuse tähitud kirja saatmine vajalik ja põhjendatud seoses antud kohtuasjaga. Kostja poolt kohtule tähitud kirjaga saadetud (värviprindis) tõendite saatmine kajastub ka toimiku materjalides. Kostjale osutatud õigusabi tunnitasu suuruseks on 120 eurot ja kostja esindaja kinnitusel ei hõlma tunnitasu 120 eurot antud juhul endas lisaks muule ka büroo üldkulusid. - 16.12.2014 täiendavate tõendite kogumine, läbivaatamine ja analüüs. Kostja on 16.12.2014 kogutud tõendid esitanud kohtule 02.03.2015 vastusega (vt kostja 02.03.2015 menetlusdokumendi lisad nr 1-2). Kuivõrd kostja käsitles 16.12.2014 kogutud tõendid põhjalikult 02.03.2015 menetlusdokumendis, on täiendavate tõenditega seotud õigustoimingud samuti põhjendatud; - 27.02.2015 vastuse koostamine hageja menetlusdokumentidele ja täiendavate tõendite esitamine. Kohtu hinnangul on kõnesoleva vastuse koostamisele kulunud aeg 2 tundi põhjendatud. Menetlusdokumendi koostamisele kuluvat aega saab üldjuhul hinnanguliselt arvutada kohtupraktikas väljakujunenud arvestuse alusel, mille kohaselt kulub esindajal ühe lehekülje menetlusdokumendi koostamiseks keskmiselt 40 minutit. Kuivõrd kõnealuse menetlusdokumendi

2-14-58457 maht on ligikaudu 3 lehekülge, on mõistlik eeldada, et lepingulisel esindajal võib kuluda taolise menetlusdokumendi koostamiseks aega hinnanguliselt 2 tundi. Samuti ei ole nimetatud kulu arvestamisel oluline see, kas kohus võttis need lõpuks vastu täielikult või osaliselt; - 02.03.2015 kostja vastuse lõplik vormistamine ja koos lisadega kohtule esitamine. Kohus leiab, et nimetatud menetlusdokumendi vormistamisele ja kohtule esitamisele kulunud aeg on põhjendatud ja vastavuses toimiku materjalile; - 02.03.2015 nõupidamine kliendiga. Kohus leiab, et kliendi ja tema lepingulise esindaja vaheline nõupidamine on vajalik ja põhjendatud kulu. Kliendil on õigus teada, milline on esindaja lõplik õiguslik positsiooni ja strateegia 4.03.2015 toimunud kohtuistungil osalemiseks; - 03.03.2015 täiendavate tõendite kogumine, analüüs ning taotluse koostamine kohtule. Asjaolu, et kostja esindaja alles kohtuistungil selgunud asjaolude tõttu täiendavate tõendite esitamise taotluse tagasi võttis, ei tee kostja hinnangul olematuks täiendavate tõendite kogumise ning taotluse koostamise ajakulu ega sellest tulenevaid kulutusi kostjale. Samuti ei ole vähemoluline, et kostja võttis kohtuistungil taotluse tagasi suuresti eesmärgiga vaidlus võimalikult kiiresti ja väikeste kuludega lahendada ning vältida istungi edasilükkamist. Seejuures ei ole kohus ka leidnud, et kostja esitatud tõendid oleksid asjakohatud või üleliigsed; - 03.03.2015 kohtuistungiks ettevalmistamine 2 tundi ja 30 minutit. Kohus peab siinkohal piisavaks kostja esindaja selgitusi, et ta arvestas kohtuistungiks ettevalmistamisel sellega, et 04.03.2015 toimunud istungil lahendatakse asi sisuliselt, mistõttu pidi esindaja põhjalikult tutvuma nii kõikide seni esitatud materjalidega kui ka valmistuma kohtuistungil tõusetuvatele küsimustele vastamiseks. Nimetatud toimingute tegemisele kuluv aeg 2 tundi ja 30 minutit on asjaolusid silmas pidades seega põhjendatud ja vajalik; - 03.03.2015 menetluskulude nimekirja koostamine. Kuivõrd kostja poolt 04.03.2015 esitatud menetluskulude nimekirja näol on tegemist ligi 2-leheküljelise ning põhjaliku menetlusdokumendiga, on selle koostamiseks kulunud aeg 30 minutit kohtu arvates põhjendatud; Seega on eelnev õigusabi osutamiseks kulutatud aeg kokku 19 h 30 min olnud vajalik ja põhjendatud ning hagejal tuleb kostjale hüvitada õigusabi eest 2340 eurot arvestamata käibemaksu ja tähtkirja saatmise eest 2.56 €, kokku 2342.56 eurot selle kulu nimekirja alusel. 5) Hinnates kostja esindaja poolt 6.03.2015 esitatud menetluskulude nimekirjas kirjeldatud ja teostatud õigusabitoiminguid 4.03.2015 toimunud kohtuistungiga seotud kulude kohta leiab kohus, et neid tuleb vähendada järgmistel põhjendustel: -04.03.2015 kohtuistungil esindamine, 2 h 35 min – on põhjendatud ja vajalik kulu ning on vastavuses toimiku materjaliga. Kohtuistung kestis 4.03.2015 2 tundi ja 35 minutit; Kohus ei pea põhjendatuks kuluks kostja esindaja 04.03.2015 ajakulu kohtuistungile sõitmiseks 6 tunni ja 30 minuti ulatuses summas 260 € (vt arvet II kd lk 165). Kostja on seisukohal, et kuivõrd kohtuistung toimus Kuressaares, oli esindaja ajakulu istungile sõitmiseks tavapärasest suurem ning seega menetluskuluna põhjendatud. Kostja osundab, et ka Riigikohtu halduskolleegium on leidnud, et esindaja istungile sõitmise ajakulu võib teatud juhtudel käsitada sarnaselt esindaja sõidukuluga menetluskuluna (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 05.02.2013 otsus asjas nr 3-3-1-66-12, p 16). Kuivõrd teekond Tallinnast Virtsu sadamasse võtab hinnanguliselt aega 1 tund ja 45 minutit, praamisõit 30 minutit ning teekond Kuivastu sadamast edasi Kuressaarde 1 tund, teeb see edasi-tagasi suunal ajakuluks kokku 6 tundi ja 30 minutit nagu kostja esindaja ka menetluskulude nimekirjas kajastab. Kostja viidatud Riigikohtu halduskolleegiumi lahendis nr 3-3-1-66-12 p-s 16 märgib kolleegium, et ka esindaja istungile sõitmise ajakulu võib teatud juhtudel käsitada sarnaselt esindaja sõidukuluga menetluskuluna. Kuigi vastav regulatsioon halduskohtumenetluse seadustikus puudub, saab esindaja

2-14-58457 kohtuistungile sõitmise ajakulu väljamõistmisel rakendada analoogiat riigi õigusabi seadusest tuleneva riigi õigusabi hüvitamise korraga. Erinevalt halduskohtumenetlusest, tuleneb menetlusosalise õigus nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist ja väljamõistmist teiselt menetlusosaliselt TsMS § 174 lg-st 1. TsMS § 175 lg 1 ja § 144 p 1, samuti korra § 1 järgi on menetlusosalisele hüvitatavaks menetluskuluks tema esindaja kulud. TsMS §-d 174 ja 175 ning kord ei sätesta, millist liiki esindajakulud teiselt menetlusosaliselt välja mõistetakse. Menetluskulude hüvitamise kriteeriumiks on esindajakulude põhjendatus ja vajalikkus ning tsiviilasja hind. Riigikohtu tsiviilkolleegium leiab lahendi nr 3-2-1-65-13 p-s 17, et eelkõige võib lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks kuluks, mille hüvitamist saab nõuda teiselt menetlusosaliselt, olla õigusteenuse osutamise tasu (advokaaditasu AdvS § 60 tähenduses). Lisaks võib hüvitatavaks menetluskuluks olla otsene sõidukulu, s.o transpordikulu. Kuna menetlusosalise õigus valida esindajat ei ole TsMS §-de 217 ja 218 järgi piiratud, võib lepingulise esindaja otsene sõidukulu olla vajalik ja põhjendatud eelkõige juhul, kui tema tegutsemiskoht ei ole tsiviilasja menetleva kohtu tööpiirkonnas või kohtumaja teeninduspiirkonnas. Sõidukuluna on seejuures käsitatav nt bussipileti või autokütuse maksumus. Kolleegiumi arvates ei võimalda TsMS §-d 174 ja 175 ega § 144 p 1 ning korra § 1 mõista menetlusosaliselt välja hüvitist teise menetlusosalise lepingulise esindaja sõidule kulunud aja eest. TsMS § 217 lg 6 kohaselt on esindaja käitumine ja teadmine võrdsustatud menetlusosalise käitumise ja teadmisega. Kuivõrd TsMS § 144 p 2 järgi ei ole menetluskuluks menetlusosalise sõidu ajakulu, ei ole seda ka esindaja kohtuistungile sõitmise ajakulu. Arvamus, et kostjate esindaja sõidule kulunud aja hüvitamiseks annab aluse AdvS § 62 lg 1 ning kostjate ja nende esindaja vaheline kliendileping, ei ole asjakohane. Kliendilepingus lepitakse AdvS § 55 lg 1 kohaselt kokku õigusteenust osutava advokaadi nimi, tema volitus ja ülesanded ning advokaaditasu vorm ja suurus või määr. AdvS § 62 lg 1 kohaselt hüvitab klient vajalikud kulud, mida advokaat või advokaadibüroo pidaja on õigusteenust osutades kandnud. Isegi kui kostja ja tema esindaja sõlmitud leping sisaldab väidetavalt kokkulepet, mille kohaselt kostja hüvitab esindaja sõidule kulunud aja, ei tähenda, et need kulud on põhjendatud välja mõista teiselt menetlusosaliselt. Advokatuuriseadus ega kliendileping ei reguleeri menetluskulude teiselt poolelt väljamõistmist. Seega ei ole kostja esindaja ajakulu kohtuistungile sõitmiseks 6 h 30 min ulatuses summas 260 € põhjendatud. Põhjendatuks õigusabiga seonduvaks kuluks peab kohus kostja esindaja sõidukulu 04.03.2015 kohtuistungile summas 137,60 eurot ja 04.03.2015 praamipiletite maksumust (Virtsu-KuivastuVirtsu) summas 16,68 eurot. Kostja esindajal oli õigus valida, kas sõita kohtusse lennukiga või auto/praamiga ja siinkohal kohus etteheiteid ei esita. - 04.03.2015 esindaja aruanne kliendile kohtuistungil toimunust. Kohus peab seda põhjendatuks kuluks, kuna esindaja poolt kliendile sisulise ülevaate andmine istungil aset leidnud vaidlusest ning kohtu esitatud seisukohtades, on vajalik toiming; - 05.03.2014 kohtuistungi protokolliga tutvumine. Kohtu arvates on kohtuistungi protokolliga tutvumisele kulunud aeg 30 minutit põhjendatud, kuivõrd lepingulisel esindajal on TsMS § 66 lg 2 järgi õigus tutvuda protokolliga ja esitada taotlus protokolli parandamiseks kolme tööpäeva jooksul. Viidatud säte annab advokaadile võimaluse kontrollida kohtuistungi protokolli õigusust ning esitada avaldusi võimalike vigade parandamiseks, mis hilisemat kohtuotsuse tegemist võivad mõjutada. Seega on kohtuistungi protokolliga põhjalik tutvumine lähtuvalt kliendi huvidest igal juhul põhjendatud. Hageja ei ole kostja esindaja tunnitasumäärale 120 € vastu vaielnud ja kohus peab seda põhjendatuks tunnitasumääraks. Eelneva alusel peab kohus kostja kohtuistungile sõiduga seotud põhjendatud kuluks 537.61 eurot

2-14-58457 (797.61 €-260 €). Kokkuvõtvalt on põhjendatud ja vajalikud kostja menetluskulud kokku seega summas 2880.17 eurot ilma käibemaksuta.

/allkirjastatud digitaalselt/ Reena Undrest kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.