lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-19-14185/9

Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 29.11.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-19-14185/9
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Perekonnaõigus › Elatise nõudmine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
29.11.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1409
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Õigeksvõtul põhinev otsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Geete Lahi

Otsuse tegemise aeg ja koht

29.11.2019, Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-19-14185

Tsiviilasi

XXXi (XXX) hagi XXXi (XXX) vastu põlvnemise tuvastamise ja elatise nõudes

Tsiviilasja hind

5930 eurot

Menetlusosalised ja nende

Hageja: XXX (isikukood XXX, elukoht XXX); Hageja seaduslik esindaja: XXX (isikukood XXX, elukoht XXX, e-post: XXX); Hageja lepinguline esindaja: Vadim Vilde (OÜ HUGO, epost: [email protected]); Kostja: XXX (isikukood XXX, elukoht XXX, e-post: XXX).

esindajad

Asja läbivaatamine Resolutsioon

Kirjalik menetlus

1.Hagi rahuldada hagi õigeksvõtul põhineva otsusega.
2.Lugeda tuvastatuks, et XXXl (XXX) XXX sündinud poeg XXX (isikukood XXX) põlvneb XXXist (isikukood XXX).
3.Välja mõista XXXilt XXXi kasuks XXXi ülalpidamiseks igakuine elatis alates 16.09.2019 summas 270 eurot, aga mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära, kuni XXXi täisealiseks saamiseni 15.07.2034.
4.Väljamõistetud igakuine elatis tuleb tasuda XXX arveldusarvele nr XXX Swedbank AS-is iga kalendrikuu eest ette vastava kuu 5. kuupäevaks, selgitusse märkida „XXXi elatis“.

Sarnased lahendid

Perekonnaõigus
  • 10.09.20262-25-9159/12Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 08.09.20262-25-22997/49Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 08.09.20262-26-10102/13Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 04.09.20262-26-15077/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 02.09.20262-26-15230/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 31.08.20262-26-15375/15Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
5.Tunnistada käesolev kohtuotsus tagatiseta (tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 468 lg 1 p 1).

viivitamatult

täidetavaks

6.Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kuna kohus jättis menetluskulud poolte endi kanda, ei määra kohus poolte menetluskulusid rahaliselt kindlaks.
7.Saata kohtuotsus rahvastikuregistri Perekonnaseisuametile.

kande

tegemiseks

Tallinna

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjaliku menetluses. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue

1.XXX esitas 16.09.2019 Harju Maakohtule hagiavalduse XXXi vastu põlvnemise tuvastamise ja elatise nõudes (tl 2-3). Hagiavalduse kohaselt tutvusid XXX ja XXX 2015. aastal ja elasid koos kuni jaanuarini 2016, hetkeni kui kostja sai teada, et XXX on rase ja ootab last. Kõnealusest suhtest sündis neil XXX poeg XXX (tl 4). Kostja tunnistas XXXle küll XXXi enda pojaks, kuid keeldus isaduse vabatahtlikust tuvastamisest, sest kooselu oli lapse sünni ajaks lõppenud. Alates märtsist 2017 hakkas kostja aktiivselt pojaga ja lapse emaga suhtlema. Teeb lapsele kingitusi ning mõni aeg elasid kostja, hageja ja hageja seaduslik esindaja koos. Kuid kuna pooled elasid korteris, mis kuulub hageja seadusliku esindaja vanematele, kes samuti elavad käesolevas korteris, pakkus XXX kostjale, et oleks parem üürida endale eraldi korter ning elada seal perena. Kostja reageeris sellele selliselt, et kadus taas ära. Perioodil august 2017 kuni detsember 2018 tegi kostja oma initsiatiivil (vabatahtlikult) väljamakseid hagejale summades 25-75 eurot kuus. Alates jaanuarist 2019 kuni juuni 2019 maksis kostja samuti oma initsiatiivil lapse XXXi kohatasud lasteaias summas 65 eurot kuus. Alates juunist 2019 kostja lapsega suhelda ega temast kuulda midagi ei soovi. Käesoleval ajal elavad XXX ja XXX eraldi ja isa lapse ülalpidamises millegagi ei osale. Põhjendatud on kostjalt elatise väljamõistmine seaduses ettenähtud miinimummääras (so käesoleval ajal 270 eurot) kuni lapse täisealiseks saamiseni. Kostja ei ole hagejat toetanud sünnist saadik. Asjaolu, et hageja suhtes ei ole ühtki meest lapse isana kindlaks tehtud tõendab XXXi sünni tõend.
2.24.09.2019 määrusega jättis kohus hagiavalduse käiguta ja kohustas hagejat kõrvaldama osundatud puudused hiljemalt viie päeva jooksul määruse kättetoimetamisest.
3.25.09.2019 kõrvaldas hageja puudused (tl 10-11), täpsustades oma nõudeid. Hageja palus: − tuvastada XXXi põlvnemine XXXist; − välja mõista kostjalt XXXilt elatis hageja XXXi ülalpidamiseks summas 270 eurot, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammääras, alates hagi esitamisest kuni XXXi täisealiseks saamiseni 15.07.2034; − elatis tuleb tasuda iga kalendrikuu eest ette vastava kuu 5. kuupäevaks XXX arvelduskontole XXX Swedbank, märkides ülekande selgitusse „elatis XXX“.
4.03.10.2019 määrusega võttis kohus hagiavalduse menetlusse. Kostja vastuväited
5.18.10.2019 esitas kostja vastuse hagile (tl 18-19), milles märkis, et tutvus hageja emaga XXXga 2015. aasta septembri- või oktoobrikuus. Nad elasid kostja elukohas koos 1-2 nädalat, kohtusid uuesti vahetult enne 2015. aasta lõppu, olid koos mõni päev. Nimetatud ajal oli kostja ka hageja emaga intiimvahekorras. Uuesti kohtusid nad 2016. aasta veebruari lõpus või märtsi algul, kui XXX tuli kostja töökohta XXX tänaval linnaliinide busside lõpppeatusesse ning teatas, et on rase. Rohkem ei olnud neil võimalik rääkida, kuna kostja pidi

koheselt liinile sõitma. Pärast nimetatud teadet ei otsinud nad kumbi omavahelist kontakti, rääkisid mõned korral telefonitsi ning saatsid sms-e, kuid tulevasest lapsest nad ei rääkinud. Nad ei kohtunud kuni lapse sünnini ega ka ei helistanud. Laps sündis XXX, lapse sünnist kuulis kostja alles paar kuud pärast seda. Laps olevat sündinud enneaegsena. Kostja läks last vaatama ja jäi hageja ja tema ema juurde nädalaks-paariks elama, mille järel lahkus kostja oma elukohta, samas jäid suhtlema lapse ja tema emaga. Sellest, et kostja vormistaks end XXXi isana, ei olnud neil lapse emaga kunagi juttu ning sellekohast ettepanekut ei ole ta kostjale kunagi ei teinud. 2019. aasta suvel kohtus kostja lapse ja XXXga, kostja on tasunud XXXi lasteaiatasu. Kostja soovib sügisel jätkata lasteaia eest tasumist, kuid XXX teatas, et pole vaja, sest ta esitas kostja vastu lapsele elatise nõude. Kuna nende kohtumised enne lapse sündi olid XXXga juhuslikku laadi ja lühiajalised, siis ei ole kostja veendunud, et XXX poeg XXX põlvneb kostjast. Samas ei ole hageja poolt esitatud ühtegi tõendit, et XXX põlvneb kostjast. Hageja XXXi elatise nõudele kostja ei vaidle vastu ja võtab selle omaks tingimusel, kui molekulaargeneetilise ekspertiisi alusel on võimalik tuvastada, et XXX põlvneb kostjast. Kohtuotsuse põhjendused

6.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi.
7.Perekonnaseaduse (PKS) § 84 lg 1 kohaselt on lapse isaks mees, kes on lapse eostanud ning PKS § 94 lg 2 kohaselt tuvastab kohus lapse põlvnemise isast asjaolude alusel, mis võimaldavad eeldada, et laps põlvneb sellest mehest, st mees on lapse eostanud. Kohus saab tuvastada isaduse asjaolude alusel, millest saab järeldada, et laps põlvneb bioloogiliselt kindlasti või ülimalt suure tõenäosusega sellest mehest. Lapse isa kindlakstegemine on eelduslikult iga sündinud lapse huvides, et lapsel oleks mõlemad vanemad, kes tema eest hoolitseks ja teda kasvataks.
8.28.10.2019 määrusega määras kohus läbi viia DNA ekspertiisi XXXi põlvnemise tuvastamiseks XXXist. Kohtule 20.11.2019 edastatud Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi (EKEI) ekspertiisiaktist nr XXX nähtuvalt saab XXX >99,999999999 % tõenäosusega olla XXXi bioloogiline isa (tl 30, pöördel). Seega on tõendamist leidnud XXXi põlvnemine XXXist ja hageja nõue kuulub rahuldamisele. Kostja tuleb lugeda lapse isaks, so esimese astme ülenejaks sugulaseks, alates XXXi sünnist. Perekonnaseisutoimingute seaduse (PKTS) § 2 ja § 22 kohaselt viiakse muudatused põlvnemise osas sisse rahvastikuregistrisse.
9.Vanema ja lapse vastastikused õigused ja kohustused tulenevad mh lapse põlvnemisest, mis on tuvastatud kohtus (PKS § 82). PKS § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased). PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Tuvastamist on leidnud, et XXX on 15.07.2016 sündinud XXXi isa. Hageja palus kostjalt välja mõista elatise miinimumsuuruses kuni hageja täisealiseks saamiseni. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja elatise miinimumsummas alates 16.09.2019 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Menetluskulud
10.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude kandmise erisused kohtuastmete kaupa, samuti kohtueelses menetluses.
11.Hageja esitas kohtule 2 nõuet: põlvnemise tuvastamise nõue ja elatise nõue.
12.TsMS § 164 lg 11 kohaselt kannab põlvnemise tuvastamise hagi rahuldamise korral menetluskulud kostja. Kohus võib jätta põlvnemise tuvastamise hagi rahuldamise korral kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine kostjalt oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. TsMS § 168 lg 6 kohaselt kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Hageja palus menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja palus menetluskulud jätta poolte endi kanda. Kohtule ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et hageja seaduslik esindaja oleks kostjale teinud enne kohtusse pöördumist ettepaneku isaduse omaks võtmiseks ja elatise tasumiseks. Kostja on teatanud, et ta hageja XXXi elatise nõudele vastu ei vaidle ja võtab selle omaks tingimusel, kui molekulaargeneetilise ekspertiisi alusel on võimalik tuvastada, et XXX põlvneb kostjast. Ekspertiisiaktiga tuvastati kostja isadus hageja suhtes. Kohus leiab, et kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda. Kuna kohus jättis menetluskulud poolte endi kanda, ei määra kohus poolte menetluskulusid rahaliselt kindlaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Geete Lahi Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 31.08.20262-26-7715/14Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus
  • 31.08.20262-26-13185/13Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus