Vallo Kariler, Siret Siilbek ja Aleksandr Kondrašov
Määruse tegemise aeg ja koht 30. aprill 2026, Tallinn Kohtuasja number
2-19-18218
Kohtuasi
X-i ja Q avaldused lapse Y suhtes ühise hooldusõiguse lõpetamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 26.02.2025 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
Q määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja: X (isikukood XXX); lepinguline esindaja Piia Roosileht Puudutatud isikud: 1) Y (isikukood XXX); riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Tiina Mare Hiob 2) Q (sündinud XX.XX.XXXX); lepinguline esindaja advokaat Katrin Paulus Eestkosteasutus: Tallinna linn (Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti kaudu), esindaja sotsiaalhoolekande osakonna juhataja Marje Paljak
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Q 13.03.2025 ja 16.03.2026 esitatud taotlused dokumentaalsete tõendite vastuvõtmiseks rahuldamata.
2.Jätta X-i 28.03.2025 esitatud taotlus dokumentaalsete tõendite vastuvõtmiseks rahuldamata.
3.Rahuldada X-i 16.03.2026 taotlus täiendavate tõendite vastuvõtmiseks osaliselt: võtta vastu perioodil 27.04.2025 kuni 23.06.2025 toimunud kirjavahetus (lisa 2) ja jätta ülejäänud tõendid (lisa 1 ja 3) vastu võtmata.
Jätta rahuldamata Q 13.03.2025 taotlus kohtuistungi pidamiseks.
5.Tühistada Harju Maakohtu 26.02.2025 määrus osas, milles maakohus rahuldas Xi avalduse vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamiseks Y elu- ja viibimiskoha ning
2-19-18218 hariduse ja tervise osas. Teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta X-i avaldus rahuldamata.
6.1.Jätta X-i avaldus ühise hooldusõiguse täielikuks lõpetamiseks lapse Y suhtes rahuldamata.
6.2.Jätta Q avaldus ühise hooldusõiguse täielikuks lõpetamiseks lapse Y suhtes rahuldamata.
6.3.Jätta lapse esindamise menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus riigi kanda. Muud maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta kulusid kandnud menetlusosaliste endi kanda.
7.Määruskaebus rahuldada. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
1.X (lapse Y ema) esitas 20.11.2019 Harju Maakohtule avalduse vanemate (X-i ja Q ) ühise hooldusõiguse täielikuks lõpetamiseks ja hooldusõiguse lapse emale üleandmiseks.
2.Ühise hooldusõiguse lõpetamine on vajalik, kuna vanemad ei suuda leida üksmeelt lapsega seotud küsimustes. Vanemate omavaheline suhtlus on pingeline, st lapse isa keeldub lapse emaga rääkimast ja lapsega seonduvaid asju arutamast. Lapse elukoht on olnud püsivalt ema juures terve lapse elu. Alates lapse 3-aastaseks saamisest on lapse elukoht olnud ema juures. Laps on elanud emaga Eestis alates 2017. a. Lapse ema tunneb oma last ning teab tema vajadusi. Lapse isaga on väga raske ühist hooldusõigust lapse suhtes teostada. Juba lühikesed viibimised isaga suhtluskorra raames on lapsele tekitanud tõsiseid tagasilööke. Laps on isa juurest tulles ärritatud ja agressiivne. Lapse isa ei arvesta lapse väljakujunenud päevakava ja rutiiniga ning lapse vajadustega, töötab lapse emale kui lapsevanemale vastu, halvustab lapse ema lapsele.
3.Ema on seisukohal, et tema on sobivam lapsevanem last kasvatama. Lapse isa on ebastabiilse käitumisega. On perioode, kus lapse isa saadab emale kümneid e-maile nädalas. Kirjad on ennast õigustavad, lapse ema süüdistavad ning enamuses väga segased ja arusaamatud, sh lapse ema ettepanekuid ja soove mahategevad. Lapse isa ei ole mitte millegagi nõus, eesmärk on kõigele põhjus leida, miks peab tegema nii, nagu temale sobib.
4.Tulenevalt eeltoodust on lapse ema hinnangul vajalik lapse hooldusõiguse kuuluvus õiguslikult reguleerida.
2-19-18218 Puudutatud isikute seisukohad
5.Lapse isa ei nõustu lapse ema avaldusega. Lapse isa esitas 25.08.2020 kohtule avalduse vanemate ühise hooldusõiguse täielikuks lõpetamiseks ja lapse isale üleandmiseks. Vanemate vaheline suhtlemine ei ole lapse ema pahatahtliku käitumise tõttu hea ning kokkuleppel erimeelsuste lahendamine ei ole osutunud võimalikuks. Lapse ema on teinud hooldusõiguslikke otsustusi üksi teise vanemaga kooskõlastamata. Lapse ema ei ole võimeline teise vanemaga piisavalt suhtlema ja tema seisukohti arvestama. Lapse isa on emast enam võimeline last vaimselt ja majanduslikult kasvatama, samuti on tal tugev hingeline seotus lapsega ja ta on seni olnud pühendunud lapse eest hoolitsemisele vaatamata ema poolt seatud takistustele. Isal on lapsega alates lapse sünnist lähedane hingeline side, kuna peale lapse sündi tegi lapse ema doktoritööd ning isa hoolitses lapse eest. Lapsele pakutavad elamistingimused oleksid isa juures paremad kui ema juures. Lapse isa elab majas, kus laps sündis ning omab kindlat sissetulekut. Lapse isa on ka seni täitnud lapse ülalpidamiskohustust, mis kinnitab veelgi, et lapse isal ei ole majanduslikke raskusi. Lapse ema on aastaid järjepidevalt takistanud lapse ja isa suhtlemist. Lapse ema ei saa aru, et koostööd tuleb teha lapse huvides.
6.Lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja leiab, et lapse huvidele vastab kõige paremini vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamine osaliselt ning lapse igakordse viibimiskoha ainuhoolduse üleandmine lapse emale.
6.1.Lapse elu Eestis on väga hästi korraldatud. Laps on emaga väga lähedane ning alates 2017. a elanud emaga kahekesi. Lapse elukorralduse muutmine isa soovitud viisil tooks lapsele kaasa pöördumatu emotsionaalse trauma. Laps on arukas, hästi arenenud ning meeldiva olekuga. Laps on avaldanud, et soovib elada koos emaga ning isaga suhelda. Laps elab koos emaga alaliselt Eestis, õpib Tallinna Muusika- ja Balletikoolis XXX, on erialal sedavõrd edukas, et osaleb rahvusvahelistel konkurssidel. Lisaks tegeleb laps spordiga (mängib jalgpalli). Lapse isa elab Londonis ning laps suhtleb isaga varasemas lahendis määratud suhtlemiskorra alusel. Vanemad on peamiselt vaielnud lapse viibimiskoha üle. Käesoleval ajal on lapse jaoks muutunud keerukaks isegi rahvusvahelistel konkurssidel osalemine kuivõrd isa ei anna selleks oma nõusolekut. Lapse hariduse ja tervise osas ei ole kumbki vanem seni suuri erimeelsusi esile toonud.
6.2.Vanemate suhted on kõiges, mis puudutab last, olnud pikka aega väga keerulised. Kumbki vanem ei usalda teineteist ja vanemlik koostöö sisuliselt puudub. Vanemad suhtlevad omavahel kirja teel ja enamasti nõuab lapse isa lapse emalt kontrollivas toonis aru lapse iga sammu üle. Kui lapse isa hinnangul on vanemate suhted paranenud ja ta on leppinud sellega, et laps elab Eestis, siis lapse ema tunneb enda sõnul, et lapse isa teostab tema ja lapse üle jõulist kontrolli. Vanemate kirjavahetusest võib järeldada, et enamasti see nii ka on: kirjavahetuse foon on ülemuse-alluva suhe, manipuleeriv ja kontrolliv-kahtlustav, mitte ühist hooldusõigust omava vanema suhe.
6.3.Vaidlus puudub, et laps elab alaliselt ja õpib Eestis ning lapse põhihooldajast vanem on ema. Laps avaldas kohtumisel, et soovib elada ja õppida Eestis, aga on valmis käima isal külas. Lapsel on emaga väga tugev hingeline side ja lähedussuhe, lapse elu Eestis on turvaline ja stabiilne. Lapse ja ema kiindumussuhe on tugevasti välja kujunenud, isa ja lapse kiindumussuhe aga mitte niivõrd. Lapse elukorralduse (elu- ja/või viibimiskoha) muutmiseks ei ole alust ega vajadust.
2-19-18218
7.Maakohus kuulas lapse ära kohtumaja lastetoas 14.09.2023. Laps rääkis, et soovib kindlasti elada Eestis koos emaga. Laps tahab väga isaga suhelda ja isal külas käia. Isaga on tegevused teistsugused, kui on emaga. Laps nimetas tegevusi, mida ta isaga teeb ja mis talle meeldivad - festivalide, kontsertide külastamine, telkimine.
8.Tallinna linn on seisukohal, et lapse huvides on, et tal säiliks kaks hooldusõigust omavat vanemat, kuid lapsele oleks seejuures endiselt tagatud suhtlemine temast lahuselava vanemaga. Vestlustest vanematega on selgunud, et varasemalt esinenud suured erimeelsused lapse hooldusõiguslikes küsimustes on vanematel tänaseks päevaks ületatud, kuid omavaheline suhtlemine ja üksteise mõistmine on endiselt raskendatud. Lapse isa avaldas, et ta on leppinud sellega, et laps elab peamiselt Eestis ja käib siin koolis, mistõttu ei ole tarvis piirata teise vanema hooldusõigust ühise lapse osas. Samas on varasemalt vanematel esinenud vaidlusi lapse elukohariigi ning välismaale reisimise osas. Lapse emale tuleb jätta lapse elu- ja viibimiskoha määramise õigus, kuid muus osas võiks vanematele jääda ühine hooldusõigus. Maakohtu määrus ja põhjendused
9.Maakohus rahuldas osaliselt lapse ema avalduse ühise hooldusõiguse täielikuks lõpetamiseks lapse suhtes ja jättis lapse isa avalduse ühise hooldusõiguse täielikuks lõpetamiseks rahuldamata. Maakohus andis lapse emale õiguse ainuisikuliselt määrata lapse viibimiskohta, sealhulgas elukohta ning otsustada lapse haridusega, sealhulgas huviharidusega ja lapse tervisega seotud küsimusi.
10.Lapse huvides on, et mõlema vanema kodumaad ja mõlema vanema emakeeled oleksid lapsele võrdselt olulised. Laps elas esimesed kolm eluaastat isa kodumaal Suurbritannias ning järgmised ligi 8 aastat on elanud ema kodumaal. Kogu Eestis elatud aja on laps isaga regulaarselt suhelnud. Laps suhtleb vabalt nii eesti kui ka inglise keeles. Kuna laps on nüüdseks enamuse elust Eestis elanud, siis on ta suhestunud rohkem Eestis elava ema elukohaga, kui isa koduriigi ja koduga.
11.Lapsel on mõlema vanemaga lähedane emotsionaalne suhe. Mõlemad vanemad on võimelised last hooldama ja ülal pidama. Käesoleval ajal elab laps koos emaga Eestis. Lapsel on Eestis 8 aasta jooksul välja kujunenud igapäevane kindel elukorraldus. Kogutud tõenditest nähtuvalt on lapse elukorraldus Eestis stabiilne ja vastab lapse huvidele. Lapse huvides on, et tema väljakujunenud elukorraldus jätkub. Käesoleval ajal ei ole ühtegi põhjust, miks peaks lapse elukorraldust muutma asuma. Oluline on, et vanemad tagaksid jätkuvalt lapsele regulaarse suhtlemise isaga. Eeltoodust tulenevalt on lapse huvides elada koos emaga. Kohus lõpetab vanemate ühise hooldusõiguse lapse viibimiskoha määramisel ja annab lapse viibimiskoha määramise ainuhooldusõiguse üle lapse emale.
12.Kohtu jaoks ei olnud veenev käesolev olukord, kus kohtumenetluse ajal 2024. a jooksul on vanemate vahelised erimeelsused lapse hooldusõiguse teostamisel vähenenud ning vanemad on saanud üksmeelselt lapse hooldusõigust teostada. Tsiviilasjas nr 2-18-15195 määrati kindlaks lapse suhtlemine kummagi vanemaga. Vanemad on kahes tsiviilasjas vaielnud lapsega suhtlemise korra ja lapse hooldusõiguse üle alates oktoobrist 2018. a, kui laps oli 4-aastane. Mõlemast tsiviilasjast nähtub vanemate suutmatus teineteise seisukohtadega leppida. Kui vanemate vaheline suhtlus oleks sujuv ja üksmeelne, oleks lapse huvides võimalikult väheses osas ühise hooldusõiguse lõpetamine. Käesoleval juhul see nii ei ole. Vanemad on teineteise suhtes kahtlustavad, usaldus puudub ning nad on läbivalt aastate jooksul teineteist süüdistanud.
2-19-18218
13.Lapse huvid ei pea kannatama seeläbi, et vanemad ennast võimalikult võrdsetena tunneksid. Lapse huvides on, et tema elu oleks korraldatud ilma konfliktide ja vaidlusteta. Lapse isa on korduvalt väitnud, et ema peab last enda omandiks ning otsustab lapsega seotud asju ainuisikuliselt. Lapse ema ongi lapse igapäevast elu korraldades otsustanud lapse hariduse ja huviharidusega ning tervisega seotud küsimusi ainuisikuliselt. Käesoleval juhul ei ole vanemate omavaheline suhtlus selline turvaline keskkond, kus sünniksid mõistlikult ja teineteisest lugupidavalt hooldusõiguslikud otsustused lapse huvides. Eeltoodust tulenevalt lõpetab kohus vanemate ühise hooldusõiguse ka lapse hariduse ja huvihariduse ning tervisega seotud küsimustes ning annab selles osas lapse emale ainuhooldusõiguse. Määruskaebus
14.Lapse isa esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega jätta lapse ema avaldus rahuldamata. Juhul, kui kohus leiab, et vanemate ühine hooldusõigus lapse suhtes tuleb tingimata lõpetada, rahuldada lapse isa avaldus ühise hooldusõiguse täielikuks lõpetamiseks lapse suhtes.
15.Maakohus on ebaõigesti kohaldanud perekonnaseaduse (PKS) § 137, lõpetades vanemate ühise hooldusõiguse äärmiselt suures ulatuses (lapse viibimiskoha ja elukoha küsimuses, hariduse ja huvihariduse küsimustes ning tervisega seotud küsimuses). Niivõrd suures ulatuses ühise hooldusõiguse lõpetamine on maakohtu poolt ka põhjendamata.
16.Siinsel juhul ei ole vähemalt alates 30.08.2022 ärakuulamisest olnud vanemate vahel märkimisväärseid erimeelsusi last puudutavates olulistes küsimustes või olukordades. Nagu lapse isa juba oma 21.12.2023 seisukohas välja tõi, on erimeelsusi tekkinud üksnes tsiviilasjas nr 2-18-15195 jõustunud lahendi täitmise küsimustes. Need erimeelsused puudutavad aga konkreetselt vanemate arusaamist antud lahendist, mitte last puudutavate oluliste küsimuste otsustamist.
17.Lapse isa on püüdnud tsiviilasjas nr 2-18-15195 tehtud lahendit võimalikult täpselt ja korrektselt täita. Lapse isa kirjutab tsiviilasjas nr 2-18-15195 tehtud määruse kohaselt lapse emale alati rohkem kui kuus kuud enne kohtulahendiga määratud kohtumist, et kokku leppida konkreetsed ajad, kuid neile kirjadele lapse ema enamasti ei vasta, mistõttu pole olnud võimalik lapse ema tegevusetuse tulemusel tsiviilasjas nr 2-18-15195 tehtud lahendi kohaselt konkreetsetes aegades kokku leppida. Sellises olukorras on lapse isa pidanud lähtuma tsiviilasjas nr 2-18-15195 tehtud lahendist ning teatanud viis kuud ette konkreetsed kohtumise ajad. Lapse ema ja ka lapsele määratud esindaja on tõlgendanud selliseid isa kirju survestamisena. Maakohus ei ole vaidlustatud lahendis vähimalgi määral arvestanud tsiviilasjas nr 2-18-15195 tehtud lahendiga ning sellega, et lapse isa lihtsalt püüab seda lahendit täpselt täita. Selle asemel esitas maakohus vaidlustatud lahendis põhjendusi, millest on järeldatav, justkui vaidlevad vanemad endiselt selle üle, millises riigis peaks laps elama. Sellist vaidlust ei ole vanemate vahel olnud aga vähemalt alates 30.08.2022 ärakuulamisest.
18.Mitte ühelgi õiguslikul alusel ei saa olla lubatav see, et vanemate ühine hooldusõigus lõpetatakse põhjusel, et üks vanem püüab täita suhtluskorra lahendit võimalikult täpselt ning seejuures antakse ainuhooldusõigus vanemale, kes seda ei tee. Kohtu järeldusest on arusaadav, et kui vanemate vahel juba kord on konflikt tekkinud ning nii suhtlus- kui hooldusõiguse küsimustes on kohtusse jõutud, on edaspidi suhete paranemine välistatud ning ainuüksi kohtu poole pöördumise tõttu on põhjendatud ühise hooldusõiguse lõpetamine.
2-19-18218
19.Vaidlustatud lahendi põhjendustest ei nähtu, et maakohus oleks tuvastanud, et vanemate vahel on jätkuvalt vaidlused lapse viibimis- ja elukoha küsimuses, hariduse ja huvihariduse küsimuses ja lapse tervist puudutavates küsimustes. Miks maakohus on just nendes küsimustes ühise hooldusõiguse lõpetanud, ei ole maakohtu lahendi pinnalt arusaadav. Maakohtu menetlus on kestnud enam kui viis aastat ning viimase enam kui 2,5 aasta jooksul maakohus isegi ei ole küsinud menetlusosaliste seisukohti.
20.Maakohus ei ole võtnud arvesse, et vanemate suhtlus toimub pea täielikult kirja teel – seega ei saa vanemate omavahelised kirja teel väljendatud erimeelsused iseenesest tähendada lapsele ebaturvalist keskkonda.
21.Lapse isa kordab, et tal ei ole vastuväiteid selle suhtes, et laps elab igapäevaselt ema juures Eestis. Kui tõepoolest peaks selguma vajadus lapse viibimis- ja elukoha küsimuses ühine hooldusõigus lõpetada, on lapse isa valmis ka Eestisse kolima, et laps ei peaks oma harjumuspärast keskkonda vahetama. Lapse isa ei ole teinud viimase enam kui 2,5 aasta jooksul mingeid takistusi lapse reisimiseks. Õigus saada reiside (praegusel juhul kooliga toimuva reisi kohta) täpsemat informatsiooni, ei ole reisimiseks takistuse tegemine. Olukorras, kus lapse ema ei jaga lapse isale planeeritava reisi kohta täpsemat infot või reisi korraldava vastutava isiku kontaktandmeid, rikub lapse ema ühist hooldusõigust, mitte lapse isa. Kohus ei tohi soosida ja kujundada praktikat, kus ühe vanema teadliku hooldusõigust rikkuva tegevuse (tegevusetuse) tulemusel luuakse mulje teisest vanemast kui konfliktest osapoolest, mille tulemusel saab ainuhooldusõiguse vanem, kes tegelikult algselt vältis teise vanemaga informatsiooni jagamist. Maakohus ei ole võtnud arvesse, et lapsel on endiselt ka Saksamaa kodakondsus (lisaks Briti kodakondsusele) ning ka lapse emal on Saksamaa kodakondsus. See tähendab, et lapse emal ja lapsel on tugev seos ka Saksamaaga ning niivõrd ulatusliku lapse viibimis- ja elukoha määramise õiguse lapse emale andmine annab lapse emale sisuliselt võimaluse minna igal ajal lapsega elama nii Saksamaale kui ka mujale.
22.Lapse hariduse ja tervise küsimustes pole vanematel kunagi vaidlust olnud. 30.01.2020 ärakuulamisel väitis lapse ema, et lapse isa nõuab, et laps saaks Eestis inglisekeelset haridust, mistõttu „nägi“ lapse ema selles küsimuses „vaidlust tulemas“. Tänaseks käib laps lapse ema valitud koolis juba 4. klassis ning lapse isa ei ole sellele takistusi teinud. Lapse isa jaoks on endiselt häiriv, et lapse ema otsustab sellised last puudutavad küsimused ise, kuid selline lapse ema iseseisev tegutsemine ei tohi õigustada antud küsimustes ainuhooldusõiguse andmist lapse emale. Olukorras, kus lapse ema keeldub lapse isaga tervise küsimusi arutamast, ei saa olla lubatav, et ainuotsustusõigus antud küsimuses tuleb anda vanemale, kes aruteludest keeldub. Lapse isa mõistab, et igapäevastes terviseküsimustes puudub tal mõistlik võimalus kaasa rääkida, kuna laps elabki igapäevaselt emaga. Sellest tulenevalt ei ole aga lapse isa teinud ka lapse emale mingeid takistusi mingite otsuste vastuvõtmiseks. Seega puudub vanematel lapse tervist puudutavalt igasugune vaidlus, mistõttu on ühise hooldusõiguse lõpetamine antud küsimuses täielikult põhjendamata.
23.Tsiviilasjas nr 2-18-15195 tehtud lahendi kohaselt on lapse isal õigus viibida teatud perioodidel lapsega koos Eestis, aga ka lapse isa elukohariigis. Kui määrata lapse emale lapse viibimis- ja elukoha määramise õiguses ainuhooldusõigus, tähendaks see, et tsiviilasjas nr 218-19195 tehtud lahendi täitmine võib osutuda võimatuks. Menetlusosaliste seisukohad
24.Lapse ema vaidleb määruskaebusele vastu ja leiab, et maakohtu määrus on seaduslik. Lapse ema ei ole nõus nagu oleks vanemate omavaheline suhtlus võrreldes varasemaga
2-19-18218 paranenud. Lapse isa ei soovi endiselt teha konstruktiivset koostööd lapse kasvatamisel, vaid kasutab kohtumenetlusi ja suhtluskorra määrust vahendina lapse ema vaimseks survestamiseks. Lapse ema on alati suhtlemiskorra määrust täitnud. Lapse isa käitumine on väga vastuoluline ja konfliktne. Lapse isa käitumine näitab, et tema eesmärk suhtluses lapse emaga on kättemaks ja vaimne survestamine, mitte koostöö lapsega seotud küsimustes. Lapse isa on korduvalt takistanud lapse isal suhtlemist lapsega ajal, mil laps viibib isa juures, hoolimata sellest, et suhtluskorra määrus näeb ette vanemate koostööd lapse heaolu tagamiseks. Samuti on lapse isa lapsele pidevalt emast halba rääkinud, mis on lapse psühholoogilisele heaolule kahjulik ja tekitab temas sisemist konflikti. Lapse isa on teinud takistusi lapse reisimiseks, rõhutades, et see vajab tema nõusolekut. Seejuures on lapse isa nõudnud lapse emalt aru iga lapse viibimiskoha kohta, sealhulgas Eestis. Lapse isa võib igal momendil äkitselt oma meelt muuta, isegi kui ta algselt lapse liikumisi ja tegevusi pooldab ning pole mingit kindlustunnet, et lapse isa annaks oma loa konkursil osalemiseks kui vanematel oleks ühine hooldusõigus seoses lapse elu- ja viibimiskoha määramisega. Lapsel on vaja aga kindlustunnet. Selleks, et muusikakonkursil osaleda hakkab laps juba vähemalt kuus kuud enne konkurssi selleks ette valmistama. Lapse elukoha- ja viibimisõiguse olemasolu lapse emal on vajalik ka seetõttu, et taotleda Saksamaal lapsele asenduspassi. Ei ole mingit garantiid, et lapse isa nõusoleku Saksamaale minekuks ja seal ajutiseks elamiseks annaks. Samuti on lapse elukoha- ja viibimisõiguse olemasolu lapse emal vajalik, et tal oleks võimalik ka tulevikus teha tööd Saksamaa tööandja juures, mis eeldab mõnikord Saksamaal kohapeal töötamist, sh reisimist lapsega koos. Varasemalt olid vanemate vahel erimeelsused lapse lasteaia valikuga ja hiljem koolivalikuga. Lapse ema väitel on isaga erimeelsused lapse jalgpallitrenni osas. Samuti on vaidlused tervise teemadel. Lapse isa laseb lapsel arvutimänge mängida ja ei arvesta, et lapsel hakkavad silmad valutama.
25.Lapsele määratud esindaja leiab samuti, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud. Lapse ema elab alaliselt Eestis ja teeb rahvusvahelist teadlasekarjääri Saksamaal Frankfurdis, emal ja lapsel on Saksamaa kodakondsus. Alates vanemate kooselu lõppemisest elab laps koos emaga alaliselt Eestis. Laps osaleb sageli rahvusvahelistel konkurssidel, lisaks tegeleb spordiga (ratsutab ja mängib jalgpalli). Lapsel on takistatud osalemine rahvusvahelistel konkurssidel, sest lapse isa lihtsalt ei anna oma nõusolekut konkursile sõiduks. Kui kaebaja väidab, et on leppinud sellega, et laps elab Eestis, siis nii see ei ole. Kaebaja alternatiivne nõue lõpetada vanemate ühine hooldusõigus ja anda see üle kaebajale tõendab selgelt ja üheselt, et kaebaja ei ole leppinud sellega, et laps elab Eestis. Mis puudutab lapse hariduse- ja terviseküsimusi, siis on õige, et vähemalt käesoleval ajal ei ole lapse koolihariduse üle erimeelsusi. Küll on olnud erimeelsusi varem, k.a lapse lasteaia valiku üle. Terviseküsimustes on lapse hooldusõiguse osaline lõpetamine mõistlik ja vastab lapse huvidele, kuivõrd vanemad elavad eri riikides, sh ei ole Ühendkuningriigid enam Euroopa Liidus. Lapse tervist puudutavate ajakriitiliste otsuste vastuvõtmisel ei ole kiire kontakt teise vanemaga ja temalt ravinõusoleku saamine alati võimalik.
26.Tallinna linn on seisukohal, et maakohtu määrus piirab liialt lapse isa hooldusõigust, sh küsimustes, mille osas vanemate vahel vaidlus puudub. Käesoleval ajal puudub sisuliselt vaidlus ka lapse viibimiskoha, sh elukoha määramise üle, kuna lapse isa ei vaidlusta asjaolu, et tema tütar elab koos emaga Eestis. Lapse huvides on omada kahte hooldusõiguslikku vanemat ja antud ajahetkel vajadus vanemate hooldusõiguse piiramiseks puudub. Vanemate vahel esineb mõningaid erimeelsusi suhtluskorra täitmise osas, kuid ka need on alati lahenenud ning ei puuduta vanemate hooldusõigust. Menetluse edasine käik
2-19-18218
27.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
28.16.03.2026 seisukohas märkis lapse ema, et suhtlus lapse isaga on paranenud, kuid endiselt esitab lapse isa nõudmisi – tal on väga raske leppida sellega, et lapse reisi korraldus pole talle mitmeid kuid ette teada. 2025. a kevadel olid lapsel probleemid tervisega – motivatsiooni ja käitumise probleemid ning psühhiaater määras antidepressandid. Lapse isa keeldus lapse ravist.
29.16.03.2026 seisukohas märkis lapse isa, et vanemate omavaheline suhtlus ei ole olnud konfliktne ega koostööd välistav, vaid sisuline ja toimiv, mis omakorda näitab, et vanemad on võimelised lapsega seotud küsimustes kokkuleppeid saavutama ning asjakohast teavet vahetama.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
30.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus kuulub materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise tõttu TsMS § 667 lg 2, § 659 ja § 657 lg 1 p 2 alusel tühistamisele osas, milles maakohus rahuldas lapse ema avalduse vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamiseks lapse eluja viibimiskoha ning hariduse ja tervise osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas teha uue määruse, millega jätab lapse ema avalduse rahuldamata. Lapse isa avalduse rahuldamata jätmise osas jääb maakohtu määrus muutmata. Määruskaebus rahuldatakse. TsMS § 654 lg 22 alusel esitab ringkonnakohus määruse resolutsioonis kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.
31.Esmalt lahendab kolleegium lahendamata taotlused. Määruskaebuse esitaja esitas taotluse võtta vastu maakohtu poolt 25.02.2025 vastu võtmata jäetud lapse isa seisukoha koos sellele lisatud tõenditega. Lapse isa väitel ei teinud maakohus aasta jooksul ühtegi menetlustoimingut, ei küsinud menetlusosalistelt seisukohti ja teatas 25.02.2025 üllatuslikult, et kohtulahend kuulutatakse 26.02.2025. Ringkonnakohus nõustub lapse isaga, et maakohus pidi lapse isa 25.02.2025 seisukohaga ja sellele lisatud tõenditega lahendi tegemisel arvestama. Samas ei nähtu maakohtu 26.02.2025 määrusest, et maakohus oleks jätnud lapse isa 25.02.2025 seisukohaga arvestamata. Maakohus ei ole jätnud ka lapse isa 25.02.2025 seisukohale lisatud tõendeid vastu võtmata. Seega saab järeldada, et maakohus on nimetatud tõendid vastu võtnud. Sellest tulenevalt pole ringkonnakohtul alust määruskaebusele lisatud tõendite vastu võtmiseks, kuna see koormaks asjatult toimikut.
32.Lapse ema esitas määruskaebuse vastuses taotluse võtta vastu täiendavad tõendid. Lapse ema soovib perioodil alates 09.08.2022 kuni 01.03.2025 toimunud vanemate vahelise kirjavahetuse vastu võtmist. Lisaks lapse muusikakonkursi diplomi, Saksamaal välja antud lapse reisipassi ning lapse Tallinna Muusika- ja Balletikooli hinnetelehe vastu võtmist. Ringkonnakohus saab määruskaebuse vastusest aru, et nimetatud kirjavahetusega soovib lapse ema tõendada seda, et lapse isa käitumine ei ole paranenud ning lapse isa ei soovi endiselt teha konstruktiivset koostööd lapse kasvatamisel, vaid kasutab suhtluskorra määrust vahendina lapse ema vaimseks survestamiseks ning rakendab topelt standardeid, nõudes lapse emalt reeglite järgimist, samas kui ise neid eirab. TsMS § 662 lg 3 kohaselt võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja tõendeid. Samamoodi võib tõendeid esitada määruskaebuse vastuse põhjendamiseks. Siiski peavad need tõendid olema asja lahendamisel asjakohased (TsMS § 238 lg 1). Ringkonnakohus leiab, et lapse ema poolt määruskaebuse vastusele lisatud tõendid ei ole asjakohased. Lapse ema esitas maakohtule
2-19-18218 avalduse vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja lapse emale ainuhooldusõiguse andmiseks. Seega peab kohus hindama, kas vanemate vahel on lapse elu- ja viibimiskoha, hariduse ja tervise osas sellised erimeelsused, mis tingivad selles osas ühise hooldusõiguse lõpetamise. Lapse ema poolt esile toodud asjaolud seonduvad tsiviilasjas nr 2-18-15195 tehtud lahendiga määratud suhtluskorra täitmisega ning nendest ei saa teha järeldusi vanemate vaheliste erimeelsuste kohta vanemate ühise hooldusõiguse teostamise kohta. Kuna lapse ema poolt esile toodud asjaolud ei ole asjakohased, ei ole asjakohased ka nende tõendamiseks esitatud vanemate vaheline kirjavahetus. Samuti ei saa kohus hooldusõiguse lõpetamiseks vajalikke asjaolusid tuvastada lapse muusikakonkursi diplomist, Saksamaal välja antud lapse reisipassist ning lapse Tallinna Muusika- ja Balletikooli hinnete lehest, mistõttu tuleb ka need tõendid jätta TsMS § 238 lg 1 alusel vastu võtmata.
33.Lapse ema esitas 16.03.2026 seisukohas taotluse võtta vastu täiendavad tõendid. Lapse ema soovib perioodil alates 30.04.2025 kuni 12.05.2025 ja perioodil alates 27.04.2025 kuni 23.06.2025 toimunud vanemate vahelise kirjavahetuse vastu võtmist. Samuti Euroopa Liidu riigis viibimise kolmanda riikide kodanike tingimuste vastuvõtmist. Ringkonnakohus leiab, et perioodil alates 30.04.2025 kuni 12.05.2025 toimunud kirjavahetus ei ole käesolevas asjas asjakohane eelnevas punktis märgitud põhjustel. Samuti ei ole asjakohane Euroopa Liidu riigis viibimise kolmanda riikide kodanike tingimused, kuna sellest ei saa järeldada hooldusõiguse vaidluse lahendamise jaoks vajalikke asjaolusid. Seevastu on asjakohane perioodil alates 27.04.2025 kuni 23.06.2025 toimunud kirjavahetus, kuna sellega soovib lapse ema tõendada vanemate erimeelsusi lapse terviseküsimuste osas hooldusõiguslike otsuste vastu võtmisel.
34.Lapse isa esitas 16.03.2026 seisukoha lisadena samuti vanemate vahelise kirjavahetuse (perioodi kohta alates 14.04.2025 kuni 02.05.2025). Ringkonnakohus leiab, et lapse isa poolt 16.03.2026 seisukohale lisatud tõendid ei ole asjakohased. Niisamuti nagu lapse ema poolt esitatud tõendid, seonduvad ka lapse isa poolt esitatud 16.03.2025 tõendite vastuvõtmiseks esitatud asjaolud tsiviilasjas nr 2-18-15195 tehtud lahendiga määratud suhtluskorra täitmisega. Nendest ei saa teha järeldusi vanemate vaheliste erimeelsuste kohta vanemate ühise hooldusõiguse teostamise kohta. Seetõttu tuleb ka lapse isa 16.03.2026 esitatud tõendid jätta vastu võtmata.
35.Lapse isa esitas määruskaebuses taotluse vaadata asi läbi kohtuistungil. Ringkonnakohus jätab selle taotluse rahuldamata. TsMS § 667 lg 3 sätestab, et määruskaebus lahendatakse kirjalikus menetluses, kui kohus ei pea vajalikuks kohtuistungit korraldada. Ringkonnakohus võib seega kohtuistungi pidada kui selleks on vajadus. Käesoleval hetkel ringkonnakohus kohtuistungi pidamiseks vajadust ei näe. Määruskaebuses, selle vastuses ja täiendavates menetlusdokumentides on selle esitajate seisukohad esitatud piisava põhjalikkusega, mistõttu ringkonnakohus saab määruskaebuse lahendada kirjalikus menetluses.
36.Vanemad vaidlevad selle üle, kas asjas tuleks lõpetada nende ühine hooldusõigus lapse elu- ja viibimiskoha ning hariduse ja tervise osas. Vanema õiguste määramisel lapse suhtes tuleb kohtul teha kaalutlusotsustus. Seejuures tuleb kohtul arvestada lapse ja mõlema vanema õigusi ning kaaluda kõiki asjaolusid, mis hooldusõiguse määramise eesmärke mõjutavad. Kohtul tuleb kaalumisel arvestada kõiki neid asjaolusid, mis võivad lapse heaolu ja arengut mõjutada. Tsiviilasja vaatab esimesena läbi maakohus (TsMS § 9 lg 3, § 11 lg 1), kuulates võimalusel ära kõik puudutatud isikud, hinnates kõiki asjaolusid vahetult ning kujundades menetluses kõikide asjaolude kaalumise põhjal seisukoha. Kõrgema astme kohus saab maakohtu kaalutlusotsustusse sekkuda üksnes siis, kui maakohus on ületanud diskretsiooni piire või rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on
2-19-18218 ületanud diskretsioonipiire ja on teinud otsuse, mis ei vasta lapse huvidele. Lisaks on maakohtu määrus olulises ulatuses põhjendamata.
37.Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus ebaõigesti leidnud, et käesoleval juhul esinevad PKS § 137 lg 1 alusel ühise hooldusõiguse osalise lõpetamise eeldused. PKS § 137 lg 2 järgi avaldust ei rahuldata, kui on alust eeldada, et ühise hooldusõiguse lõpetamine ja avaldajale ainuhooldusõiguse määramine ei ole kooskõlas lapse huvidega. Riigikohus leidis, et kui kohtule esitatakse PKS §-de 119 või 137 alusel avaldus, sest vanematel on ühise hooldusõiguse teostamisel erimeelsused, peab kohus kõigepealt välja selgitama, milles vanemate erimeelsused seisnevad. Seejärel hindab kohus hagita menetluse põhimõtteid arvestades, milline lähenemine on lapse huvidest lähtuvalt põhjendatud (RKTKm 05.01.2022, 2-21-233, p 15). Maakohtu määrusest ei nähtu, milles vanemate erimeelsused seisnevad. Maakohus lõpetas vanemate ühise hooldusõiguse üksnes selle pinnalt, et vanemate vaheline suhtlus ei ole sujuv ja üksmeelne, vaid on konfliktne. Vanemate vaheline suhtlus on olnud küll konfliktne, kuid sellest ei saa teha järeldust hooldusõiguse teostamise erimeelsuste kohta. Maakohus ei võtnud arvesse, et vanemate vaheline konfliktne suhtlus põhines üksnes tsiviilasjas nr 2-18-15195 tehtud lahendiga määratud suhtluskorra täitmisel. Lisaks on maakohtu määruses täielikult põhjendamata maakohtu otsustus lõpetada vanemate ühine hooldusõigus lapse hariduse ja tervise osas. Riigikohus rõhutas, et vanemate ühist hooldusõigust lõpetades või ühele vanemale otsustusõigust andes võib piirata teise vanema õigusi üksnes ulatuses, mis on lapse huvide tagamiseks vajalik, ning säilitada võimalikult suures ulatuses mõlema vanema ühine hooldusõigus (vt RKTKm 12.02.2016, 3-2-1-159-15, p 30). Kui lapsel on mõlema vanemaga lähedane ja usalduslik suhe ja mõlemad vanemad suudavad ja tahavad lapse eest hoolitseda, ei ole põhjendatud piirata vanemate õigusi suuremas ulatuses, kui see on tegelikult hädavajalik (RKTKm 19.05.2021, 2-20-1708, p 19). Maakohus ei ole eeltoodud Riigikohtu seisukohtadega arvestanud. Ringkonnakohtu hinnangul tingivad esile toodud asjaolud ja esitatud tõendid lapse ema avalduse rahuldamata jätmise, mistõttu tuleb maakohtu määrus tühistada.
38.Ringkonnakohtu hinnangul on lapse ema poolt maakohtus ja määruskaebuse vastuses esile toodud asjaolud vanemate vaheliste erimeelsuste kohta üksnes sellised, mis puudutavad vanemate suhtlemist lapsega. Sellist seisukohta toetab ka maakohtus lapse ema poolt esitatud vanemate vahelised sõnumi- ja kirjavahetused ning telefonivestluste transkriptsioonid. Nendest ei nähtu, et vanematel oleks erimeelsusi lapse elu- ja viibimiskoha küsimustes hooldusõiguse teostamise osas (I kd tl 19–36, 88–92, 122–142, 146–170; III kd tl 60; IV kd tl 3–27). See, et lapse isa oli 2018. a avaldanud soovi, et laps elab koos temaga Londonis (I kd tl 36–41), ei ole käesoleval ajal enam asjakohane, kuna lapse ema ei ole esile toonud ega tõendanud, et hilisemalt oleks vanemate vahel lapse elukoha üle olnud erimeelsusi. Lapse isa on hilisemalt korduvalt kinnitanud, et tal puuduvad vastuväited lapse elukoha suhtes ning selle kohta, et laps elab ema juures Eestis. Arusaamatu on lapse esindaja väide, et lapse isa määruskaebuse alternatiivne nõue lõpetada vanemate ühine hooldusõigus ja anda see üle lapse isale, tõendab selgelt ja üheselt, et kaebaja ei ole leppinud sellega, et laps elab Eestis. Ringkonnakohus juhib tähelepanu, et lapse isa märkis määruskaebuses, et kui peaks selguma vajadus lapse viibimis- ja elukoha küsimuses ühine hooldusõigus lõpetada, on lapse isa valmis Eestisse kolima, et laps ei peaks oma harjumuspärast keskkonda vahetama. Seega ei saa ka määruskaebusest järeldada, et vanematel oleksid pärast 2018. a olnud erimeelsused lapse elukoha osas. Ka eestkosteasutus leiab, et maakohtu määrus piirab liialt lapse isa hooldusõigust, sh küsimustes, mille osas vanemate vahel vaidlus puudub. Käesoleval ajal puudub Tallinna linna hinnangul sisuliselt vaidlus lapse viibimiskoha, sh elukoha määramise üle.
2-19-18218
39.Ringkonnakohtu hinnangul ei toeta ükski lapse ema esile toodud asjaolu ka seda, et vanematel oleks vaidlus lapse viibimiskoha üle. Lapse ema väitel on lapse jaoks muutunud keerukaks rahvusvahelistel konkurssidel osalemine kuivõrd lapse isa ei anna selleks oma nõusolekut. Näiteks oli lapse ema väitel 28.10.2024 lapse isa ainult siis nõus kaaluma oma nõusoleku andmist lapse muusikakonkursil osalemiseks, kui lapse ema talle kõik reisidetailid mitmeid kuid ette teada annab. Sellest, et lapse isa soovib enne lapse reisi informatsiooni reisi kohta, ei saa järeldada seda, et lapse isa oleks vastu lapse reisimisele ja muusikakonkurssidel osalemisele. Lapse ema märgib ka ise, et ta soovib lapse elu- ja viibimiskoha osas hooldusõiguse lapse emale üle andmist, kuna lapse ema soovib kindlust, et laps saab igakordselt reisile minna. Lapse ema pole esile toonud, et seni oleks ükski lapse reis jäänud lapse isa nõusoleku puudumise tõttu toimumata. Lisaks tõi lapse ema esile, et lapse isa saatis 11.07.2024 lapse emale kirja, milles nõudis, et isal peab olema igal ajahetkel ülevaade, kus tütar Eestis viibib. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa ka sellisest lapse isa nõudmisest teha järeldust lapse liikumise takistamise kohta ning sellest omakorda vanemate vahelise erimeelsuse kohta. Lapse isa selgitas, et lapse isa küsimus oli ajendatud sellest, et laps pidi mingil ajal väljapool Eestit olema, mistõttu tekkis vajadus teada saada lapse asukoht.
40.Ringkonnakohus nõustub lapse isaga, et vanemate vahelisest kirjavahetusest nähtub lapse isa soov olla lapse tegemistega kursis ja võtta vastu ühiselt otsuseid lapse kasvatamise osas. Vanemate kirjavahetusest nähtub, et mitte alati ei olda lapsega suhtlemise korraldamisel üksmeelel ja teinekord esineb ka konfliktseid olukordi, sealhulgas lapse isa poolt lubamatute väljendite kasutamist lapse ema suhtes. Samas ei saa üksnes vanemate vahelisest konfliktist ja suhtlemisraskustest järeldada, et lapse elu- ja viibimiskoha osas oleksid vanematel sellised erimeelsused, mis tingiksid hooldusõiguse osalise lõpetamise. Sellest, et vanematel on erimeelsused suhtluskorra täitmise osas, ei saa järeldada, et need erimeelsused oleksid ka hooldusõiguse teostamise osas. Samas nähtub lapse isa poolt esitatud kirjavahetusest, et vanemad on võimelised omavahel ka normaalselt suhtlema ja lapsega seonduvat arutama (nt IV kd tl 93–100).
41.Ringkonnakohus ei nõustu lapse emaga, et lapse elukoha- ja viibimisõiguse osas hooldusõiguse andmise lapse emale tingib asjaolu, et lapse emal on vajalik taotleda Saksamaal lapsele asenduspassi ning ei ole garantiid, et lapse isa annaks nõusoleku Saksamaale minekuks ja seal ajutiseks elamiseks. Lapse ema kirjeldatud viimane selline intsident, kus lapse isa keeldus reisimiseks nõusoleku andmiseks, leidis aset 09.05.2019 (I kd tl 35). Lapse ema esile toodust ei saa järeldada, et lapse isa oleks pärast seda keeldunud lapse emale nõusoleku andmisest välisriiki reisimiseks või seal naasmiseks. Millel põhineb lapse ema hirm, et lapse isa sellist nõusolekut ei anna, ei ole lapse ema veenvalt põhjendanud.
42.Lapse hariduse osas on lapse ema esile toonud, et erimeelsused olid vanemate vahel lapse lasteaia valiku ja koolivaliku üle. Koolivaliku osas olid lapse ema esile toodu kohaselt erimeelsused 2019. a, mil lapse isa tahtis, et laps õpiks inglise keelses koolis. Pärast seda pole vanemate erimeelsusi lapse hariduse osas esile toodud. Riigikohus selgitas, et hooldusõiguse piiramisel tuleb arvestada seda, et hooldusõiguse võib ära võtta üksnes juhul, kui selle eeldused on täidetud ka võimalikult kohtulahendi tegemisele lähedase aja seisuga. Seega olukorras, kus kohtumenetlus on kestnud pikemat aega, tuleb hinnata, kas menetluse ajal on asjaolud võrreldes avalduse esitamise ajaga muutunud (RKTKm 10.12.2025, 2-24-8787, p 17). Ringkonnakohtu hinnangul on hooldusõiguse teostamise asjaolud lapse hariduse osas võrreldes 2019. aastaga muutunud. Maakohus ei ole seda arvesse võtnud. Seega ei saa olukorras, kus vanematel olid viimased erimeelsused lapse hariduse osas 2019. aastal, võtta lapse isalt ära hooldusõigus lapse hariduse osas ära 2025. aastal.
2-19-18218
43.Lapse huvihariduse osas on lapse ema esile toonud, et lapse isaga on olnud erimeelsusi lapse jalgpallitrenni osas. Lapse isa seisukohtadest nähtub, et lapse isa ei ole vaidlustanud lapse osalemist huvitegevuses ega esitanud vastuväiteid treeningutes osalemisele, vaid lapse ema viidatud erimeelsused puudutavad suhtluskorra täitmist.
44.Tervise küsimuses puuduvad kolleegiumi hinnangul samuti vanematel erimeelsused määral, mis tingiksid selles osas hooldusõiguse lõpetamise. Lapse ema ei ole esile toonud, et lapse isa oleks takistanud lapse terviseküsimuste ühist lahendamist. Lapse ema väide, et lapse isa laseb lapsel arvutimänge mängida ja ei arvesta, et lapsel hakkavad silmad valutama, ei viita sellele, et vanematel oleksid lapse terviseküsimuste osas erimeelsused. 16.03.2026 seisukohas tõi lapse ema esile, et vanematel olid 2025. a kevadel erimeelsused lapse tervise osas. Nimelt oli laps emotsionaalselt ebastabiilne, tal oli tugev motivatsiooni langus ja esinesid käitumisprobleemid, mille tõttu määras psühhiaater lapsele lühikese antidepressantide kuuri, millest lapse ema informeeris lapse isa. Lapse isa oli alguses sellega nõus, kuid hiljem lapse ema väitel keeldus ravist. Ringkonnakohtu hinnangul lapse ema poolt 16.03.2026 seisukohale lisatud tõendid lapse ema väidet ei toeta. Perioodil alates 27.04.2025 kuni 23.06.2025 toimunud kirjavahetusest nähtub, et lapse isa ei ole mitte olnud vastu arsti soovitusele, vaid soovis saada selgust lapse kliinilise diagnoosi ja ravi kohta (VI kd tl 68–78). Informatsiooni saamise õigus lapse tervise kohta on vanema hooldusõiguse teostamise üks vajalik osa, mille kasutamist ei saa vanemale ette heita. Seetõttu ei saa sellest ka järeldada, et lapse isa takistaks sellise õiguse kasutamisel kuidagi vanemate ühise hooldusõiguse teostamist. Vanemate ühine hooldusõigus ei tähenda, et ainult ühel vanemal (kelle juures laps elab) oleks ainuisikuliselt õigus lapse tervise osas otsuseid vastu võtta, teisele vanemale selle otsuse vajalikkust selgitamata.
45.Ringkonnakohus leiab, et siinses asjas esile toodud asjaolude ja tõendite pinnalt ei saa teha järeldust, et vanematel oleks jäänud lapse heaolu tagamiseks ükski otsus tegemata ja seda just lapse isa tõttu. Lapse huvid on olnud tagatud kõikides vaidluse all olevates valdkondades ja seetõttu pole selles osas ühise hooldusõiguse lõpetamise eeldused täidetud.
46.Maakohus jättis vaidlustatud määruse resolutsioonis märkimata menetluskulude jaotuse. Ringkonnakohus kõrvaldab selle menetlusliku rikkumise ja märgib ka menetluskulude jaotuse. Ringkonnakohus jätab TsMS § 172 lg 1 ja lg 3 teise lause alusel lapsele riigi õigusabi korras õigusabi osutanud esindaja kulud ja tasu Eesti Vabariigi kanda. Ülejäänud menetluskulud jäävad neid kandnud menetlusosaliste endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.