V. S.i hagi A. S. vastu võlgnevuse nõudes. Hagihind 3500 eurot.
05.oktoober.2015 Kohtuistungi toimumise aeg V. S. (IK xxx, xxx) Menetlusosalised ja nende Hageja: esindajad Hageja Maksim Fedotov lepinguline esindaja Kostja: A. S. (IK xxx, elukoht: xxx) Kostja lepinguline esindaja
M. T.
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada V. S.i hagi .
2.Välja mõista A. S.ilt (IK xxx) V. S. (IK xxx) kasuks 35 034 (kolmkümmend viis tuhat kolmkümmend neli) eurot.
3.Jätta menetluskulud A. S. kanda ja välja mõista temalt V. S. kasuks menetluskulude hüvitamiseks 1180 (üks tuhat ükssada kaheksakümmend) eurot. Edasikaebamise kord Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil. Apellatsioonkaebuse esitamisel
tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. Kostjal on õigus esitada kohtule kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul, lisades kajale asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasudes Rahandusministeeriumi kontole SEB Pank – a/a EE571010220229377229, Swedbank – a/a EE062200221059223099, Danske Bank – a/a EE513300333522160001 või Nordea Bank – a/a EE221700017003510302 kautsjoni 125 eurot ja esitades kohtule selle kohta maksekorralduse (TsMS § 142 lg 2). Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.
ASJAOLUD
1.V.S. esitas 02.07.2015 Viru Maakohtule avalduse, milles palus kohustada kostjat tagastama võlgnevus summas 40 034 eurot. Hagi asjaolude kohaselt laenas kostja hagejalt 2012 detsembris 42 745 eurot. Hageja laenas kostjale nimetatud summa, sest kostja oli varasemalt hagejalt raha laenanud ja laenu tagastanud. Kostja vormistas 01.01.2013 võlgnevuse kohta võlakirja summale 42745 eurot ja kohustus võlakirjas võlgnevuse tagastama 01.jaanuariks 2014. Laenatud rahast tagastas kostja laenu osaliselt summas 7000 eurot. Pooled pikendasid laenu tagastamise tähtaega 01.jaanuarini 2015, kuid kostja kohustust ei täitnud.
2.Kostja vaidles oma vastuses hagile vastu. Kostja kinnitas oma vastuses , et poolte vahel olid laenulepingust tulenevad suhted, kuid need tekkisid juba 2003 ja lõppesid 27.12.2014. Kostja allkirjastas koos hagiga esitatud võlakirja seoses sellega, et viibis hageja pideva psühholoogilise surve all. Nimetatud võlakirja alusel hageja kostjale võlakirjas toodud ulatuses raha üle ei andnud. Perioodil 2003 kuni 03.08.2010 tasus kostja hagejale võla katteks 20 371 eurot ja perioodil alates 05.10.2011 kuni 03.05.2014 43 000 eurot. Kokku on kostja hagejale tasunud 63 371 eurot.
3.Kohtuistungil hageja täpsustas, et tema lepinguline esindaja on hagiavalduses ekslikult märkinud, et hageja laenas kostjale 2012 detsembris raha. Tegelikkuses võlakirja vormistamisel mingit raha üle ei antud vaid pooled fikseerisid võlakirjas kostja võlgnevuse, mis oli selleks ajaks järele jäänud. Kostja laenas hagejalt pidevalt raha ja tasus võlgnevust ning laenas uuesti. Kostja on vahepeal võlgnevust vähendanud ja võlgnevuse suuruseks mida hageja palub kostjalt välja mõista on 35 034 eurot.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
6.Kohus, tutvunud hagiavaldusega ja hinnanud asjas olevaid tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
7.Hagi ese: laenulepingust tulenev võlgnevuse nõue summas 35 034 eurot. VÕS § 396 lg.1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.
8.Vaidlust ei ole selle üle, et: 1) kostja on hagejalt isiklikult laenanud raha erineval ajal erinevates summades; 2) kostja kirjutas ja allkirjastas 01.01.2013 hagejale võlakirja, milles kinnitas oma võlgnevust hagejale summas 42 745 eurot tagasimaksetähtajaga 01.01.2014 ning hiljem pikendati tagasimaksetähtaega kuni 01.01.2015, fikseeriti võlajääk summas 40 034 eurot ja intress 1% kuus; 3) hagiavalduses on hageja esindaja poolt ekslikult märgitud, et hageja laenas 2012 detsembrikuus kostjale raha summas 42 745 eurot. Võlakirja vormistamisel fikseeriti võlgnevuse jääk mis oli kostjal varasemate laenude põhjal kogunenud.
9.Kostja on esitanud vastuväite selle kohta, et ta on hagejalt laenatud raha hagejale tagasi maksnud. 01.01.2013 võlakirja ja selle 2014 täienduse allkirjastas viibides hageja pideva psühholoogilise surve all.
10.Hageja on esitanud nõude alusena kostja poolt kirjutatud ja allkirjastatud võlatunnistuse (tl 5-6). VÕS § 30 lg.1 kohaselt leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus. Maakohus on seisukohal, et antud juhul on kostja ise koostanud ja allkirjastanud deklaratiivse võlatunnistuse, milles kinnitab olemasolevat kohustust hageja ees. Mõlemad pooled kinnitavad, et kohustus hageja ees tekkis kostja poolt erineval ajal ja erinevates summades laenatud rahast (pooled ei vaidle selle üle, et laenusuhted olid poolte vahel alates 2003, millisest ajast alates kostja laenas tihti hagejalt raha).
11.Võlatunnistuse vormistamisega muutus tõendamiskoormus ja kostja peab tõendama, et tunnustatud võlga ei ole või see on lõppenud. Kostja esitas oma vastuväite (ta on laenulepingu/laenulepingute järgse kohustuse/kohustused hageja ees täitnud) tõendamiseks kokkuleppe 05.05.2003 laenulepingu lõpetamise kohta mis on allkirjastatud poolte poolt 27.12.2014 ja kostja konto väljavõtte perioodist 01.02.2005 kuni 2014 augustikuuni (tl 24-25). 11.1 27.12.2014 kokkulepe. Kokkuleppe tõlke sõnastusest tuleneb, et kokkuleppes märgitud kohustus on tulevikku suunatud so „ Mina, Smidt A. ja Skrjabin V. lõpetame laenulepingu 30.märtsil 2015. Kõik A. Smidti poolt tasutud summad tagastatakse tema poolt V. S. arvele intressi tasumisega 10% aastas. Seega ei tõenda see kostja poolt kohustuse täitmist vaid üksnes seda, et 27.12.2014 oli kostjal jätkuvalt mingi kohustus hageja ees, millelt arvestatakse intressi 10% aastas. 11.2 Kostja konto väljavõte. Nimetatud konto väljavõttest tuleneb, et kostja on tasunud hagejale peale võlakirja andmist veel 5000 eurot. Hageja kinnitab selles summas võlgnevuse tasumist ja vähendas sellest
tulenevalt oma nõuet kostja vastu 05.10.2015 kohtuistungil 5000 euro võrra. Nõude summaks kostja vastu jäi 35 034 eurot. 11.3 Kostja väide, et võlatunnistuse oli ta sunnitud vormistama viibides hageja pideva psühholoogilise surve all. Kohus peab nimetatud vastuväidet mitte tõendatuks.
12.Tulenevalt VÕS § 30 sätestatust, millest tulenevalt kostja pidi tõendama, et tunnustatud võlga ei ole või see on lõppenud, leiab kohus, et kostja ei ole suutnud antud tsiviilasjas tõendada võlatunnistuses tunnustatud võla täielikku puudumist või lõppemist. Tõendamist leidis läbi hageja poolt kohtuistungil tehtud nõude täpsustuse, et kostja on peale võlatunnistuse andmist võlgnevust 5000 euro ära tasunud ning sellest tulenevalt on nõude suuruseks jäänud 35 034 eurot. Nimetatud summa osas ei ole kostja tõendanud võlgnevuse puudumist või võla lõppemist.
MENETLUSKULUD
13.Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, /---/. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 174 lg 1 kohaselt, menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Seoses hagi rahuldamisega jätab maakohus menetluskulud TsMS § 162 alusel kostja kanda. Hageja esitas taotluse menetluskulude, so riigilõivu kogusummas 1000 eurot ja õigusabikulude summas 180 eurot, kokku 1180 eurot väljamõistmiseks. Kohus leiab, et hageja taotlus menetluskulude väljamõistmiseks kostjalt on põhjendatud. Kuigi hageja täpsustas kohtuistungil oma nõuet ja vähendas seda 5000 eurot võrra, siis kostja poolt tasumisele kuuluva riigilõivu suurus sellest ei oleks muutunud. Riigilõivu tasumine on tõendatud kohtule esitatud maksekviitungiga. Õigusabikulude suuruse määramisel arvestas kohus asja keerukust ja menetluse kestvust.
/allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.