Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

2 (6)

6.Võlaõigusseduse (VÕS) § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Õigusvastaselt tekitatud kahju eest hüvitise saamiseks peab hageja tõendama kostja teo, kahju, põhjusliku seoses teo ja kahju vahel ning teo õigusvastasuse. Kostja vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et ta ei ole kahju tekitamises süüdi. 7.Sõiduki tehnilise passi koopiast nähtuvalt on T. A. , registreerimismärgiga 8. M. omanikuks K. S.1 , kasutaja R. S. (tl 10). Politsei – ja Piirivalveameti vastusest nähtuvalt on infosüsteemis registreeritud juhtum, mille kohaselt 20.06.2014 kella 15.20 ajal toimus Võru linnas, Lille 20 VG Holding territooriumil vahejuhtum, kus E. G. juhtides tõstukit sõitis otsa sõiduautole T. A. reg.märk 8. M. tekitades sõiduki poritiivale mõlgi. T. A. ́e juht R. S. pidi kahjude hüvitamise osas kontakteeruma VG Holding juhtkonnaga (tl 50). Tunnistaja M. P. (sõiduautos olnud kaasreisija) ütluste kohaselt sõitsid Venemaalt Tartusse, istus kõrvalistmel, tee peal otsustasid Võrust läbi sõita, kohtumine ei olnud kokku lepitud. Territooriumil olid väravad lahti, sissesõitu keelavaid märke ei olnud, sõitsid sisse, otsisid kohta, kus parkida, tõstuk hakkas nende poole tagurdama, lasid signaali, tõstuki juht ei kuulnud. Tõstuk sõitis vastu auto juhipoolse külje vasakut tiiba ja ust, katki olid peegel, esitiib ja uks. Politsei keeldus midagi vormistamast (tl 66 pöördel). Tunnistaja H. P. -Mägi (territooriumil viibinud kaubiku juhi) ütluste kohaselt kuupäeva ei mäleta, vedas kaubikuga kaupa Lille tänavale, tõstuk tõstis kauba maha külgmisest kaubiku uksest ja laadis uue kauba peale kaubiku tagant uksest peale. Kui pani kinni kaubiku külgmist ust, oli hall auto väravast sisse sõitnud, nägi, et kui tõstuk oli kauba peale tõstnud, tagurdas vastu sõiduki peeglit ja juhiust. Kauba maha ja peale laadimisel pidi tõstuk edasi tagasi sõitma 2-3 korda (tl 67). Tunnistaja R. S. (T. A. e juhi) ütluste kohaselt sõitis 20.06 VG Holdingu territooriumile, peatus, otsis kohta, kuhu parkida, töid teostav laadur tagurdas, signaali peale ei reageerinud, selle juht ei vaadanud tagasi. Territooriumil polnud sissesõitu keelavaid märke, territooriumil olid esimest korda, ei teadnud kuhu parkida. Tõstukil põlesid tagumised gabariidituled ja veel mingid tuled, täpselt ei mäleta, tõstukit nägi külje pealt. Ei mäleta kas territooriumil oli teisi sõiduautosid pargitud, ikka vist ei olnud. Väljaspool aeda oli kõnnitee ja seal polnud võimalik parkida (tl 67 pöördel). Tunnistaja O. V. (VG Holding AS töötaja) ütluste kohaselt 20.06 peale kella 14.00 tuli tõstukijuht ja teatas juhtumist sõiduautoga. Väljas auto juures seisid kaks võõrast meest, kes vastasid, et nad sõitsid mööda ja astusid läbi tootmisega tutvumise eesmärgil, kohtumine ei olnud eelnevalt kokku lepitud. VG Holding AS asub Võru linnas, Lille 20, territoorium on aiaga piiratud, üks pool väravast oli kinni, kuna kedagi ei oodatud. Tavaliselt kliendid helistavad ette, jätavad auto värva taha ja tulevad territooriumile jalgsi, kes on varem käinud pargivad auto kaubalaadimise estakaadi ette. Väljaspool firma territooriumi on võimalik parkida (tl 68). Tunnistaja E. G. i (tõstukijuhi) ütluste kohaselt töötas 20.06 tõstukiga, laadis koormat, hakkas tagurdama, vaatas taha, taga autot ei olnud, tagurdas, kuulis pauku ja signaali, tagurdamisel lülituvad tõstukil automaatselt tööle helisignaal, vilkur katusel ja valged vilkuvad tagatuled. Auto ilmus tõstuki taha sekunditega, järsku, pöördus Olga poole, et see juhtunu pildistaks. Politsei tuli kohale ja ütles, et nemad ei saa midagi vormistada, sest auto oli eest ära aetud. Toyotal sai vigastada juhipoolne esitiib ja juhiuks (tl 68 pöördel). Kostja taotlusel ja kohtu poolt määratud liiklustrassoloogia ekspertiisiaktis nr 15E-LT0024 on ekspert järeldanud, et T. A. reg.nr 8. M. vasakpoolsel küljel olevate vigastuste paiknemine ka iseloom annab tunnistust sellest, et kokkupõrke hetkel mõlemad sõidukid liikusid, st kahveltõstuk tagurdas ja sõiduauto Toyota liikus edasisuunas (tl 92-94).

3 (6)

4 (6)

mittevajalikke töid või oleks paigaldatud midagi toreduslikku. Ekspertiisiaktis nr 15E-LT0024 on ekspert vastanud kostja küsimusele, et sõiduauto Toyota vigastamisega tekitatud kahju ja vigastuste kõrvaldamise (taastamisremondi) maksumuse tuvastamine ei kuulu EKEI liikluseksperdi pädevusse. VÕS § 132 lg 3 esimese lause järgi kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Seega tuleb kahjuhüvitise suuruse kindlaksmääramisel lähtuda hageja sõiduauto taastamisremondi maksumusest. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja sõiduki taastamisremondi maksumuseks on 1706 eurot, hageja nõuab kahju hüvitamist summas 1700 eurot.

12.2 Riigikohtu tsiviilkolleegium on leidnud, et kohus kohaldab nii VÕS § 139 kui ka § 140 ilma kohustatud isiku taotluseta, hüvitise vähendamiseks piisab sellest, et vähendamise asjaolud on esitatud. Kolleegium selgitas lisaks, et VÕS §-d 139 ja 140 rakenduvad mh juhul, kui kahju tekkimine ei ole seotud lepingu rikkumisega (vt RKTKo nr 3-2-1-65-15 p 13). VÕS § 139 lg 1 järgi kui kahju osaliselt tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist. VÕS § 140 lg 1 kohaselt võib kohus kahjuhüvitist vähendada, kui kahju hüvitamine täies ulatuses oleks kohustatud isiku suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel

5 (6)

põhjustel mõistlikult vastuvõtmatu. Seejuures tuleb arvestada kõiki asjaolusid, eelkõige vastutuse iseloomu, isikutevahelisi suhteid ja nende majanduslikku olukorda, sealhulgas kindlustuse olemasolu. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kuigi hagejal on õigus nõuda kostjalt kahju hüvitamist, on kostja toonud esile asjaolud, mis toovad kaasa hüvitise vähendamise. Kohus leiab antud asjaoludest lähtuvalt, et hageja osa kahju tekkimises on suurem, seega kohus vähendab kahjuhüvitist 60% võrra ja mõistab kostjalt välja taastamisremondi maksumusest 40% so 680 eurot. Menetluskulud 13.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Pooled on kandnud õigusabikulusid, mis on kohtu arvates olnud antud tsiviilasjas vajalikud, hageja on tasunud riigilõivu ja kostja ekspertiiskulud, mis on samuti vajalikud menetluskulud. Jättes menetluskulud poolte endi kanda lähtub kohus ka asjaolust, et pooled ei sõlminud antud asjas kompromissi, hageja poolt oli kompromissi summaks 1000 eurot, kostja poolt 500 eurot, kohus rahuldas hagi 680 euro ulatuses. Eeltoodu alusel leiab kohus, et antud tsiviilasjas on õiglane jätta menetluskulud täielikult poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Heiki Kolk kohtunik

6 (6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.