2-19-16099/4 - Perekonnaõigus - Elatise nõudmine - Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja - lahend.ee

Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ning kuulub rahuldamisele vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1, mille kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Kostja esitas 13.11.2019 kohtule kirjaliku vastuse hagile, milles tunnistab hagi täielikult. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 1 kohaselt võib kirjeldava osa õigeksvõtul põhinevast otsusest välja jätta. Otsuse põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Perekonnaseaduse (PKS) § 96 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (ülalpidamiskohuslased). Vastavalt PKS § 97 p 1 ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. Tulenevalt PKS § 100 lg 1, 2 ja 4 antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 13.12.2018 määruse nr 117 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 alusel on alates 1. jaanuarist 2019 tunnitasu alammääraks 3, 21 eurot ja kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 540 eurot, millest pool on 270 eurot. Hagi on tõendatud kostja õigeksvõtuga. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada õigeksvõtul põhineva otsusega ning kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks elatis alates hagi esitamisest 16.10.2019 summas 270 eurot kuus, kuid mitte alla perekonnaseaduse § 101 lg 1 ette nähtud elatise alammäära kuni hageja täisealiseks saamiseni. Hagiavalduse resolutsiooni p 4.2. ja 4.3. kohus ei käsitle, kuna tegemist ei ole hagiavalduse nõuetega TsMS § 363 lg 1 p 1 mõistes. Punkt 4.2. tsiteerib PKS § 101 lg 1 ja p 4.3. osas märgib kohus, et esiteks ei saa hageja nõuda, et kostjale antaks üle mingi ainuõigus. Seadus ei sätesta vanemate mingit ühist otsustusõigust elatise kasutamise osas, mis on lapsega koos elava vanema 2/3

2-19-16099 käsutuses ja mille üleandmist ühele vanemale oleks kohtult üldse võimalik taotleda. Seda enam kui see ei ole vajalik, sest vanem peab elatist nagunii kasutama eesmärgipäraselt lapse ülalpidamiseks. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 129 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Tulenevalt eeltoodust on käesoleva tsiviilasja hinnaks 2430 eurot (9*270). Viivitamatu täitmine TsMS § 468 lg 1 p 1 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse. Kohtuotsus kuulub tagatiseta viivitamatult täitmisele. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle (TsMS § 173 lg 1 ja 2). Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist (TsMS § 174 lg 1 ja 2). TsMS § 168 lg 6 kohaselt kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kohus leiab, et kuna kostja võttis kohe hagi õigeks, kuid elatise mittemaksmine tingis hagi esitamise, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud summas 300 eurot. Kohus leiab, et menetluskulud on põhjendatud osaliselt. Tegemist ei ole keeruka ega mahuka hagiga, mille koostamiseks kuluks 2 tundi. Arvestades ka hagiavalduse kvaliteeti, peab kohus põhjendatud ajakuluks 1 tunni ja seega 100 eurot. Mis puudutab ajakulu hagiavalduse ettevalmistamiseks, nõustamiseks ja kohtusse esitamiseks, siis ei ole tegemist menetluskuludega mille eest vastaspool peaks vastutama, st. sellise kulu vastaspoolelt väljamõistmine ei ole põhjendatud. Kliendi nõustamine ning talle õigusliku olukorra selgitamine ja menetlusdokumendi kohtusse esitamine peaks olema hõlmatud menetlusdokumendi koostamise ajakuluga.