Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
09. oktoober 2015,Võru kohtumaja kantselei kaudu
Tsiviilasi
Svea Finance AS hagi Charlot OÜ vastu võlgnevuse ja viiviste nõudes.
Tsiviiasja hind
27 894,87 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Svea Finance AS, registrikood 11200943, asukoht Pärnu mnt 139F, Tallinn 11317;
2-14-58450
Esindaja v.adv Alo Pormeister, Advokaadibüroo Sirel&Partnerid, Tartu mnt 43, Tallinn 10128; Kostja Charlot OÜ, registrikood 10081927, asukoht Eterniidi 3, Võru linn, Võru maakond 65605, seaduslik esindaja Kuno Pindmaa. lepinguline esindaja Aare Hõbe, e-post: [email protected] Kohtuistungi toimumise aeg
26.08.2015
RESOLUTSIOON
1.Jätta Svea Finance AS hagi Charlot OÜ vastu rahuldamata.
2.Tühistada Tartu Maakohtu 06.oktoobri 2014 määrus, millega hagi tagamise korras seati Harju Maakohtu kinnistusosakonna Harju jaoskonna registriossa nr 10265002, Charlot OÜ (registrikood 10081927) kuuluvale kinnistule, asukohaga Läike tee 8, Rae vald, Peetri küla, kohtulik hüpoteek summas 13 030 eurot Svea Finance AS (registrikood 11200943) kasuks ja Viru Maakohtu kinnistusosakonna Lääne-Viru jaoskonna registriossa nr 3471731
Charlot OÜ (registrikood 10081927) kuuluvale kinnistule, asukohaga Lai tn 3, Rakvere linn, kohtulik hüpoteek summas 13 029 eurot Svea Finance AS (registrikood 11200943) kasuks.
Jätta Charlot OÜ menetluskulud Svea Finace AS-i kanda, Svea Finace AS-i menetluskulud tema enda kanda.
4.Välja mõista Svea Finace AS-ilt Charlot OÜ kasuks menetluskulud 1865 eurot.
5.Välja mõista Svea Finace AS-ilt Charlot OÜ kasuks viivis menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 1865 eurot. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Asjaolud, hageja nõue 1.Svea Finance AS (hageja) esitas hagi Charlot OÜ (kostja) vastu rahalise kohustuse täitmise ja viivise nõudes. Alternatiivse nõudena taotleb hageja kostjalt õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamist. Hageja nõue kostja vastu on põhinõudena 22 860 eurot, viivised 3199,21 eurot ja edasiulatuvate viiviste nõue alates hagi esitamisest kuni kohtuotsuseni kindla summana ja alates kohtuotsusest VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras põhinõudest päevas kuni põhinõude täitmiseni.
2.Hageja tegeleb oma majandus- ja kutsetegevuses muu hulgas nõuete ostmisega ja seeläbi nõude loovutaja arvete finantseerimisega. Hageja sõlmis 08.11.2012 ITMM OÜ-ga (ITMM), mida esindas juhatuse liige I. T. nõuete loovutamise lepingu nr 12081 (leping). Lepingu alusel soovis ITMM anda ja andis hagejale finantseerimiseks üle kostjale esitatud nutitelefoni taskute/kaante müügiga seotud arveid kokku summas 22 860 eurot. 15.11.2012 arve nr 2012000909 summas 17 400 eurot maksetähtajaga 30.12.2012 (kinnitatud ITMM juhatuse liikme I. T. poolt digitaalselt 15.11.2012 kell 16:49:01 ja kostja juhatuse liikme Kuno Pindmaa poolt 16.11.2012 kell 12:04:21) ning sellega seoses tegi loovutuspakkumise I. T. digitaalselt allkirjastatult 15.11.2012 kell 16:51:07. 29.11.2012 arve nr 291112 summas 5460 eurot maksetähtajaga 14.01.2013 (kinnitatud ITMM juhatuse liikme I. T. poolt digitaalselt 04.12.2012 kell 14:34:18) ning sellega seoses tegi loovutuspakkumise I. T. digitaalselt allkirjastatult 03.12.2012 kell 14:11:07.
2 (11)
Enne arvete nr 2012000909 ja nr 291112 finantseerimist küsis hageja vaidluste vältimiseks kostjalt kui ostjalt kinnitused selle kohta, et kaup on talle arvete alusel kätte toimetatud ning arvetele ei ole tehtud kreeditarveid ega ole ka vastastikku tasaarveldatavaid nõudeid. Kostja juhatuse liige Kuno Pindma on kinnituskirjaga kinnitanud arve nr 2012000909 alusel kauba saamist ning arve alusel hagejale tasumise kohustust, mis on tema poolt allkirjastatud 16.11.2012 kell 12.11.10 ja kinnituskirjaga kinnitanud arve nr 291112 alusel kauba saamist ning arve alusel hagejale tasumise kohustust, mis on tema poolt allkirjastatud digitaalselt 04.12.2012 kell 16:04:39. 2.1 Hageja finantseeris arved ITMM-ile vastavalt 16.11.2012 summas 17 400 eurot, millest oli maha arvestatud finantseerimisega seotud tasud summas 577,50 eurot ning tagatisraha 870 eurot, seega kandis hageja ITMM-ile üle 15 952,50 eurot, mida tõendab vastav maksekorraldus ja 05.12.2012 summas 5 460 eurot, millest oli maha arvestatud finantseerimisega seotud tasud summas 189,45 eurot ning tagatisraha 273 eurot, seega kandis hageja ITMM-ile üle 4 997,55 eurot, mida tõendab vastav maksekorraldus. 2.2 Kostja arveid tähtaegselt ei tasunud, mistõttu võttis hageja kostjaga ühendust. Kostja lubas arved kohe maksta, kui saab SEB Pangast uuesti arvelduskrediidi lahti (nimelt oli väidetavalt ta unustanud ning pank ka ei teavitanud arvelduskrediidilepingu lõppemisest). Korduvatele meeldetuletustele vaatamata kostja arveid ei tasutud. Hageja nõuab kostjalt ülalnimetatud tehingutest tulenevate rahaliste kohustuste täitmist. Hageja on seisukohal, et pärast ITMM poolt kostja vastu oleva nõude loovutamist hagejale ei saanud ITMM ja kostja nõude loovutamisega seotud tehingute tingimusi muuta ja kostja kohustub täitma lepingust tuleneva kohustuse hagejale.
3.Juhul, kui kostja asub seisukohale, et tehinguid tegelikult ei toimunud, nõuab hageja alternatiivselt kostjalt kahju hüvitamist. 3.1 11.02.2013 hommikul saatis kostja juhatuse liige hagejale üllatuslikult ITMM kreeditarved ja väitis, et ei maksa hagejale midagi, kuna pole kaupa üldse saanudki. Nõue oli loovutatud ja kaup oli vastavalt kostja esindaja kinnituskirjale kätte saadud. Pärast nõude loovutamist ei saanud enam hageja ja kostja omavahelisi suhteid muuta. Väidetavalt kreeditarved on esitatud järgnevalt: kreeditarve nr 2012000909-1 summas -17 4000 eurot, on kinnitatud ITMM juhatuse liikme I. T. poolt digitaalselt 16.11.2012 kell 09:24:44 ja kreeditarve nr 291112-1 summas -5460 eurot, on kinnitatud ITMM juhatuse liikme I. T. poolt digitaalselt 30.11.2012 kell 15.15.47. 3.2 Kui kostja leiab, et tehinguid ei toimunud, siis toimus kostja osalusel kelmus ja kostja vastutab hagejale tekitatud kahju eest. Oluline on, millal arved, kinnituskirjad ja kreeditarved ajaliselt kinnitati. Hageja tegi ITMM-ile väljamaksed kostjalt saadud kinnituste tõttu. Tõenditest järeldub, et juba algselt ei olnud asjaga seotud isikutel soov rahalisi kohustusi hageja ees täita ja hagejale loodi ebaõige ettekujutus faktilistest asjaoludest. 3.2.1 Arve nr 2012000909 on koostatud ja I. T. poolt digitaalselt allkirjastatud 15.11.2012 kell 16:49:01 ja kostja juhatuse liikme Kuno Pindmaa poolt 16.11.2012 kell 12:04:21 maksetähtajaga 30.12.2012 ja ITMM saatis arve hagejale finantseerimiseks 15.11.12 kell 16:53. Kostja allkirjastas digitaalselt kinnituskirja kauba kättesaamise ning rahalise kohustuse täitmise kohta hagejale, sh. pretensioonide puudumist, 16.11.2012 kell 12.11.10. Kreeditarvega nr 2012000909-1 tühistatud, kusjuures kreeditarve samale arvele on koostatud ja müüja poolt digitaalselt allkirjastatud
3 (11)
16.11.2012 kell 09:24:44. Hageja kandis raha ITMM arvele üle samal päeval 16.11.2012. Kreeditarvest ei olnud ükski isik hagejat teavitanud. Seega kreeditarve koostamine toimus enne kui kostja juhatuse liige Kuno Pindma kinnitas arve ning allkirjastas kinnituskirja. Samuti on kreeditarve allkirjastatud ITMM poolt järgmisel päeval pärast põhiarve koostamist. Pärast kreeditarve allkirjastamist on ITMM juhatuse liige jätnud hagejale samuti e-kirjadega mulje, et ta aitab uurida, miks kostja ei maksa hagejale raha. 3.2.2 Arve nr 291112 on koostatud 29.11.2012, müüja saatis arve hagejale finantseerimiseks 30.11.2012 kell 15:30. Kuna arve oli originaalis vigane (puudus arve tasumise tähtaeg), palus hageja müüjal puudused kõrvaldada. ITMM saatis parandustega arve 04.12.2012 kell 14:34:18; maksetähtajaga 14.01.2013; tehtud loovutuspakkumise I. T. poolt digitaalselt allkirjastatult 03.12.2012 kell 14:11:07. Kostja allkirjastas digitaalselt kinnituskirja kauba kättesaamise ning rahalise kohustuse täitmise kohta hagejale, sh. pretensioonide puudumist, 04.12.2012 kell 16:04:39. Kreeditarvega nr 291112-1 tühistatud, kusjuures ITMM oli koostanud ja digitaalselt allkirjastanud kreeditarve 30.11.2012 kell 15:15:47. Hageja kandis raha ITMM arvele üle 05.12.2012. Kreeditarvest ei olnud üksi isik hagejat teavitanud. Seega kreeditarve koostamine toimus enne kui ITMM oli saatnud hagejale parandatud arve, samuti enne seda, kui ITMM esindaja allkirjastas loovutuspakkumise ning enne seda kui kostja juhatuse liige Kuno Pindmaa allkirjastas kinnituskirja. Pärast kreeditarve allkirjastamist on ITMM juhatuse liige jätnud hagejale samuti e-kirjadega mulje, et ta aitab uurida, miks kostja ei maksa hagejale raha. 3.3 ITMM ja kostja ning nende juhatuse liikmed, hagejale teadaolevalt omavahel tuttavad/sõbrad, on omavahelise kooskõlastatud tegevusega varalise kasu saamise eesmärgil loonud hagejale faktilistest asjaoludest (sh. sellest, et ITMM soovib finantseerida enda poolt müüdud kaupade eest kostjale väljastatud arveid ning kostja on valmis arveid tasuma otse hagejale, kaup on kostja poolt kätte saadud, pretensioone ei ole ja kreeditarveid esitatud ei ole) väära ettekujutuse ja viisid seetõttu hageja sellisesse eksimusse, et hageja nõustus sõlmima ITMM-iga nõude loovutamise lepingut ja finantseerima arveid. Nii ITMM kui ka kostja esindajate poolt rõhutati, et rahaliste kohustuste täitmine teostatakse nõuetekohaselt tähtaegselt hagejale. Hageja viidi eksimusse, sõlmiti leping ja tehti tehingud, mille kaudu hageja finantseeris arved ja tegi väljamaksed ITMM arvelduskontole. Hageja on heausklikult teinud väljamakseid suures ulatuses ITMM-ile teadmises, et nii ITMM kui ka kostja täidavad oma kohustusi nõuetekohaselt. Kostja tegevus on õigusvastane ja otseselt seotud väljamaksete tegemisega ITMM-ile, sest hageja ei oleks ITMM-ile väljamakseid teinud, kui kostja oleks teatanud, et ta ei ole kaupa saanud ja tal puudub maksekohustus hagejale ehk kostja tegevus on põhjuslikus seoses hagejale tekkinud kahjuga, mistõttu kohustub kostja ka alternatiivse nõude rakendumisel hagejale rahalise kohustuse täitma. Kostja vastus
4.Kostja esitatud hagi ei tunnista, vaidleb sellele vastu täies ulatuses. Esitatud hagi tuleb jätta rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Kostja ei nõustu kahju suuruse arvestusega.
5.2012.a võttis kostjaga ühendust ITMM OÜ juhatuse liige I. T. kes teatas, et tema juhitav ettevõte toodab koostöös Eesti Kunstiakadeemiaga nahast ümbriseid mobiiltelefonidele ja tahvelarvutitele ning esitles ka vastavaid tootenäidiseid. Kostja oli toodetest huvitatud kuna tegemist oli kvaliteetse ja kunstipärase tööga, mis eristus tavapärasest masstoodangust. Ettevõttel oli ka oma veebileht (www.nutitasku.ee1), millel samuti oli võimalik toodetega tutvuda.
4 (11)
Kostja leidis huvilisi ka Soomest ja otsustas alustada ITMM OÜ-ga koostööd. Ajal, mil kostja juhatuse liige viibis väljaspool Eestit, võttis temaga ühendust I. T. ning teatas, et kuna nutitaskute tootmine on kulukas ning ta peab tootjale tegema ettemaksu, siis peab ta kasutama faktooringut ning palus kostjal anda hagejale kinnitus selle kohta, et kostja on nõus kokkulepitud tehingu tegema. Kuivõrd I. T. kinnitas, et kaup on valmis ja antakse kohe üle kostjale, siis nõustus kostja andma hagejale nõutud kinnituse. Kostjale andis julgust asjaolu, et hageja oli sõlminud ITMM OÜ-ga faktooringlepingu, mida sõlmitakse üldiselt teadaolevalt vaid nende ettevõtetega, keda peetakse usaldusväärseteks. Kahjuks selgus hiljem, et hageja poolt teostatud taustakontroll oli nõrk.
6.ITMM OÜ kostjale tooteid ei tarninud ning tegi selle asemel esitatud arvetele kreeditarved. Kreeditarved olid I. T. i poolt digiallkirjastatud ning selgus, et kreeditarved oli koostatud kohe peale esialgsete arvete väljastamist. See näitab, et I. T. il ei olnud kavaski tooteid kostjale tarnida ning pettis ja tekitas olulist kahju nii hagejale kui kostjale. Kostja oli sõlminud eelkokkulepped toodete edasimüügiks ning arvestades seda, et tooted pidid saabuma jõulumüügi hooaja alguseks, jäi kostja ilma arvestatavast tulust ning kahjustas suhteid äripartneritega.
7.Kostja selgitas olukorda ka hagejale, misjärel esitas hageja raha tagastamise nõude I. T. ile, kes ei vaidlustanud hageja õigust raha tagasi saada ning soovis sõlmida maksegraafikut. Hageja keeldus sellest kuna pooled ei jõudnud kokkuleppele graafiku pikkuses, samuti soovis hageja saada tagatisi, mida I. T. il anda ei olnud võimalik. Hageja tunnistas samuti kostjale, et I. T. võttis juhtunus süü täielikult omaks ning kinnitas, et kostjal ei ole juhtunuga mingit puutumust. See nähtub ka hageja esitatud süüteoteate alusel algatatud kriminaalmenetluse algatamise teatest. Hageja on kostjalt nõudnud arvete tasumist, kostja on hageja korduvalt suhelnud, kuid mõistlikule kokkuleppele ei jõutud. Hageja hakkas kostjat majanduslikult kuritahtlikult survestama. Riskide maandamiseks kasutab enamik välismaiseid hulgimüüjaid tehingu kindlustamist. Ettevõtteid, mis taolisi tehinguid kindlustavad on 3-4. Kasutades ära oma majanduslikku mõjuvõimu (hageja kuulub kümnes riigis tegutsevasse Rootsis asuva peakontoriga Svea Ekonomi kontserni) saavutas hageja olukorra, kus üks suurtest (Eestis suurima turuosaga) edasikindlustajatest Coface keeldus edaspidi kindlustamast kostjaga sõlmitud tehinguid, mis lühiajaliselt põhjustas kostjale suuri probleeme. Teised edasikindlustajad hageja survele ei allunud, mis võimaldas kostjal äritegevust jätkata. Hageja avalduse alusel alustas prokuratuur I. T. i tegevuse suhtes kriminaalmenetlust. Kriminaalasja alustamise teatises oli ka kostja nimi kuna just kostjale pidi I. T. tooted tarnima. Hageja saatis teatise edasi Cofacele, kes ütles üles kostja hankijate kindlustused ja omakorda informeeris sellest, hageja väidetele tuginedes, mitmeid kostja välismaiseid äripartnereid ning väitis, et menetlust on alustatud ka kostja tegevuse uurimiseks. Kuna enamik hankijaid ei saanud eesti keelsest tekstist aru, kuid tundsid ära kostja nime, tekitas see kostjale hulgaliselt probleeme ja selgitusnõudeid.
8.Hageja on esitanud kostja ja tema juhatuse liikme kohta rea mustavaid ja tõele mittevastavaid väiteid, kuid ei ole esitanud oma väidete kinnituseks mitte ühtegi tõendit. Kostja hinnangul on hageja käitunud pahatahtlikult kantuna eesmärgist kahjustada kostja mainet ning mõjutada kohut tegema hagejale soodsat otsust. On äärmiselt kahetsusväärne, et suur Rootsi finantsettevõte üritab oma tahtmist saavutada labaste valede abil. OÜ Charlot on tegelenud Eestis kirjatarvete jae- ja hulgimüügiga juba kakskümmend aastat. Ettevõte moodustab koos Lätis ja Leedus tegutsevate tütarettevõtetega kontserni, kus töötab ligi 250 inimest ning mille aastakäive oli 2012.a 12,7 miljonit eurot ning 2013.a 15,1 miljonit eurot. Üle riigi tegutseb 29 kirjatarveteäri. Seega on tegemist suure
5 (11)
ja eduka Eesti ettevõttega. Nende faktide valguses on täiesti ilmne, et hageja väited selle kohta nagu tegeleks taolise ettevõtte juht hagejalt mõne tuhande euro väljapetmisega, on täiesti absurdsed. Kostja juhatuse liikme ja I. T. i vahel ei ole sõprussuhteid või lähedasemat tutvust. Need suhted on samasugused nagu on ka teiste hankijatega. Kostja kinnitab, et mingisugust koostööd ja ettekavatsetud kahju tekitamist hagejale ei ole kostja koos I. T. iga ei planeerinud ega ka ellu viinud. Vastupidi, nagu ka eelnevalt selgitatud, siis sai kostja I. T. i tegevuse tõttu suurt kahju.
9.Hagejal puudub kostja suhtes tehingust tulenev nõudeõigus. Hageja väidab, et on ITMM OÜ-lt nõude omandanud. Tõenditest nähtub, et OÜ ITMM digiallkirjastas kõnealuste arvete kreeditarved enne nende hagejale loovutamist. Seega ei olnud nõuet, mida loovutada ning I. T. jättis kostjale üksnes mulje nõude loovutamisest. Isegi, kui hageja oleks nõude omandanud, ei oleks kostjal kohustust arveid tasuda, sest I. T. ei ole tooteid kostjale üle andnud.
10.Kostja ei ole hagejale kahju tekitanud. Kahjunõue põhineb väitel, et I. T. ja kostja juhatuse liige tegid koostööd eesmärgiga petta hagejalt välja raha. Ühtegi tõendit oma väidete kinnituseks ei ole hageja esitanud ega saagi seda teha kuna nimetatud väide ei vasta tõele. Oluline on, kas ja milliseid kinnitusi kostja andis. Isegi, kui ITMM OÜ oleks tellitud kaubad üle andnud, ei oleks see pruukinud hagejat kahjust päästa. Kostja tellitud kauba ühikute arv oli suur. Ühel juhul 2000, teisel juhul 350 eset. On ilmne, et taolise suure koguse esemete kvaliteeti ei ole võimalik kohe hinnata. Juhul, kui nädal hiljem oleks selgunud, et tooted on ebakvaliteetsed, oleks kostja need tagastanud ning hageja oleks ikkagi võinud jääda oma rahast ilma. Kostjapoolne tegevus või tegevusetus ei olnud põhjuseks, miks hageja raha ei saanud. Hagejale põhjustas kahju I. T. i tegutsemine ning tema vastu peaks hageja ka oma nõuded suunama. Kostjale arusaamatul põhjusel ei ole hageja aga I. T. i vastu kohtusse nõuet esitanud ehkki viimane on nõuet tunnistanud ning avaldanud ka valmisolekut võlgnevuse tasumiseks. See paneb kostja järeldama, et hageja eesmärgiks ei ole mitte raha tagasi saamine vaid kostja maine ja majandusliku olukorra kahjustamine.
11.Hageja tasus müüjale 20 950,05 eurot ja seda summat tuleb silmas pidada kahju suuruse arvestamisel. Kui oleks toimunud müügitehing, oleks kostja saanud riigilt käibemaksu tagasi küsida, kuna tegemist oli käibemaksukohuslastest ettevõtetega. Hageja on väitnud, et finantseeris kõikide tehingute käibemaksuga summasid ilma võimaluseta ise sisendkäibemaksu tagasi saada. Kostja arvates ei saa see asjaolu suurendada nõuet kostja vastu. Käibemaksu summa on 3810 eurot, seega maksimaalne kahjuhüvitis saaks olla 17 140,05 eurot. Kohtu põhjendused
12.Kohus, tutvunud kohtule esitatud materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 230 lg 1 sätestatu kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, lg 2 kohaselt esitavad tõendeid menetlusosalised.
13.TsMS § 4 lg-te 1 ja ning § 5 lg 1 järgi menetlus kohus tsiviilasja poolte esitatud vaidluse eseme, asjaolude ning taotluste alusel, lähtudes nõudest. Äriregistri väljatrükist nähtuvalt on Svea Finatseerimine OÜ 05.03.2013 ümber kujundatud aktsiaseltsiks ärinimega Svea Finance AS (tl 60). Kuigi ITMM OÜ ei ole käesolevas tsiviilasjas pooleks, tuleb kohtul hageja ja kostja õigussuhetele hinnangu andmiseks käsitleda hageja ja ITMM OÜ vahelisi õigussuhteid. Hageja esitas 08.11.2012 Svea Finantseerimise OÜ ja ITMM OÜ vahel sõlmitud nõuete loovutamise lepingu nr 12081
6 (11)
finantseerimislimiidiga 30 000 eurot (leping, tl 19-26). Leping on digitaalselt allkirjastatud ITMM OÜ poolt I. T. 12.11.2012 kell 17.02.50 ja Svea Finantseerimise OÜ poolt Eric Puulmann poolt 13.11.2012 kell 08.35.37 (tl 27). Seega on hageja ja ITMM OÜ vahel faktooringulepingust tulenevad õigussuhted. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 256 sätestab, et faktooringulepinguga kohustub üks isik (faktooringu klient) loovutama teisele isikule (faktoor) rahalise nõude kolmanda isiku (faktooringuvõlgnik) vastu, mis tuleneb lepingust, mille alusel faktooringu klient müüb faktooringuvõlgnikule oma majandus- või kutsetegevuses eseme või osutab teenuse, faktoor aga kohustub: 1) tasuma nõude eest ja kandma nõude täitmata jätmise riisikot või 2) andma faktooringu kliendile nõude täitmise arvel krediiti, nõuet faktooringu kliendi jaoks valitsema ja teostama sellest tulenevaid õigusi, muu hulgas korraldama nõudest tulenevat raamatupidamist, ja nõude sisse nõudma. Faktooriks on viidatud lepingu kohaselt hageja Svea Finance AS, faktooringu kliendiks ITMM OÜ ja faktooringuvõlgnik kostja, Charlot OÜ. Lepingu p 1.1 kohaselt on kokku lepitud nõuete loovutamises Sveale kokkulepitud tingimustel, p 1.2 ja selle alapunktide kohaselt lähevad Sveale üle kõik nõudega seotud õigused. Seega on VÕS § 256 p 1 järgi tegemist ehtsa faktooringuga. Ehtsal faktooringul on müügilepingu tunnused, lisaks tuleb kohaldada ka nõude loovutamise sätteid. VÕS § 164 lg 1 esimese lause järgi võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Seega on nõude loovutamise kui käsutustehingu sisuks võlausaldaja vahetus. Nõude loovutajaks saab VÕS § 164 lg 2 olla nõudeõigust omav isik ehk võlausaldaja.
14.Poolte poolt esiletoodud asjaoludest nähtuvalt oli ITMM OÜ ja Charlot OÜ vahel müügileping, mille kohaselt pidi ITMM OÜ müüma Charlot OÜ-le nutitaskuid erinevas koguses. VÕS § 208 lg 1 järgi asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Seega saab hageja kui faktoor nõuda kostjalt kui faktooringuvõlgnikult rahalise nõude täitmist juhul, kui ITMM OÜ ehk faktooringu kliendi ja kostja vahel oleks müügileping täidetud. Hageja ei ole esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et ITMM OÜ oleks nutitaskud Charlot OÜ-le üle andnud.
15.Hageja väidete kohaselt tuleneb nõudeõigus esitatud arvetest. Nutitaskute müügiga on seotud kaks arvet, mille ITMM OÜ on vormistanud Charlot OÜ-le tasumiseks. 15.1 Arve nr 2012000909 kannab kuupäeva 15.11.2012 ja selle alusel kuulub tasumisele koos käibemaksuga 17 400 eurot (tl 28), arve on allkirjastatud I. T. i poolt 15.11.2012 kell 16.49.01 ja Kuno Pindmaa poolt 16.11.2012 kell 12.04.21 (tl 29). Kreeditarve nr 2012000909-1 on allkirjastatud I. T. i poolt 16.11.2012 kell 09.24.44 (tl 43-44). ITMM OÜ poolt on loovutuspakkumine arvele nr 2012000909 allkirjastatud I. T. i poolt 15.11.2012 kell 16.51.07 (tl 30-31). Svea Finance AS on saatnud Charlot OÜ-le kinnistuse kauba/teenuse kättesaamise ning tasumise kohta, kus muuhulgas on palutud kinnitada, et olete kauba/teenuse kätte saanud vastavalt lepingule/tellimusele. Palume ka kinnitada, et kannate arve nr 2012000909 eest summa 17 400 eurot Svea Finatseerimise OÜ kontole vastavalt kokkulepitud maksetingimustele ning et antud arvele ei ole esitatud krediiditarvet (tl 36). Kuno Pindmaa allkirjastanud nimetatud kirja digitaalselt 16.11.2012, kell 12.11.10 (tl 37). Hageja on ITMM OÜ-le ülekande summas 15 952,50 teostanud 16.11.2012 (tl 40). Kohus märgib üldteada asjaoluna seda, et kreeditarvega tühistatakse eelmine arve täielikult ja seda saab kasutada ka juhul, kui kaupa ei ole ostjale üle antud. Seega on ITMM OÜ 16.11.2012
7 (11)
krediitarvega nr 2012000909-1 tühistanud arve nr 2012000909 enne seda, kui Charlot OÜ seaduslik esindaja on kinnitanud hageja poolt saadetud kinnituskirja ja arve. Kohus leiab, et kostjale ei saa ette heita asjaolu, et ITMM OÜ ei ole koostatud kreeditarvest hagejat informeerinud. Kokkuvõtvalt märgib kohus arve nr 2012000909 osas, et ITMM OÜ on nimetatud arve kreeditarvega tühistanud, seega ei saanud hagejal olla ka nõuet, mida ITMM OÜ-lt kostja vastu omandada. 15.2 Arve nr 291112 on koostatud 29.11.2012 ja selle alusel kuulub koos käibemaksuga tasumisele 5 460 eurot, arve on allkirjastatud digitaalselt I. T. i poolt 04.12.2012 kell 14.34.18 (tl 33). ITMM OÜ poolt on 29.11.2012 väljastatud kreeditarve nr 291112-1, mille I. T. on allkirjastanud digitaalselt 30.11.2012 kell 15.15.47 (tl 45-46). Loovutuspakkumine arvele nr 291112 allkirjastatud 03.12.2012 kell 14.11.07 (tl 34-35). Svea Finance AS on saatnud Charlot OÜ-le kinnistuse kauba/teenuse kättesaamise ning tasumise kohta, kus muuhulgas on palutud kinnitada, et olete kauba/teenuse kätte saanud vastavalt lepingule/tellimusele. Palume ka kinnitada, et kannate arve nr 291112 eest summa 5 460 eurot Svea Finatseerimise OÜ kontole vastavalt kokkulepitud maksetingimustele ning et antud arvele ei ole esitatud krediiditarvet (tl 38). Arve on hageja poolt ITMM OÜ-le üle kantud 05.12.2012 (tl 41). Kinnituskiri on Kuno Pindmaa poolt allkirjastatud 04.12.2012 kell 16.04.39 (tl 39). Seega on ITMM OÜ esitanud loovutuspakkumise juba enne, kui ta kauba kohta väljastanud arve. Eeltoodu alusel leiab kohus, et ka arve nr 291112 on ITMM OÜ poolt tühistatud enne selle loovutamist ning hageja ei ole omandanud kehtivat nõuet kostja vastu.
16.Kostja seaduslik esindaja Kuno Pindmaa vastusest nähtuvalt teatab ta Svea Finantseerimise OÜle, et on arvete kättesaamist kinnitanud müüja so ITMM OÜ palvel, kaupa ei ole kätte saanud, müüja ITMM OÜ on väljastanud tarnimata toodete eest esitatud arvetele kreeditarved (tl 42). Kohtuistungil vande all ülekuulamisel on Kuno Pindmaa samuti selgitanud, et olles ITMM OÜ seadusliku esindaja I. T. iga kokku leppinud nutitaskute müügis, sai ta I. T. ilt telefonikõne koos palvega arve ja kinnituskirja kinnitamiseks, kuna kauba eest oli tarvis teha ettemaksu, kaup pidi olema teel, meiliga saabunud konteineris olevad dokumendid kinnitas. Hiljem kui kaupa ei saanud, leidis eest krediitarved ja arvas, et asi on sellega lahendatud. Tunnistaja Ilona Stranberg (hageja krediidihalduse spetsialist) on ütlustes kirjeldanud, et kui Charlot OÜ poolt tulid arve ja kinnituskirjale kinnitused, teostati ülekanded. Kui arve tasumise tähtaeg oli ületatud, võttis ühendust Kuno Pindmaaga, kes alguses teatas maksmise valmidusest pärast SEB pangas käibekrediidi avamist, mingi hetk tulid meilile krediidiarved. Svea Finance AS-i seadusliku esindaja vande all antud ütlustest nähtuvalt otsustati ITMM OÜ finantseerida eelkõige seetõttu, et viimane avaldas soovi teha tehingud Charlot OÜ-ga, krediidi ja tausta analüüs Charlot OÜ suhtes oli piisav, saadi ka kinnitused ning arveid finantseeriti. Eeltoodust järeldab kohus, et ilmselgelt panustas hageja ITMM OÜ-ga faktooringulepingu sõlmimisel mitte niivõrd ITMM OÜ tasuta analüüsile, vaid hoopis kosta maksevõimele.
17.Kohus leiab, et hageja ja kostja vahel ei tekita lepingulisi suhteid ka asjaolu, et kostja seaduslik esindaja on allkirjastanud hageja poolt saadetud arved ja kinnistuskirjad. Hageja poolt saadetud kinnituskirjadest ei nähtu üheselt, millised õigused või kohustused kaasnevad arvete ja kinnituskirjade allkirjastamisest. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et pigem oli kostja ise samuti eksituses, kinnitas e-postiga laekunud konteineris olevad dokumendid ITMM OÜ seadusliku esindaja I. T. i palvel ja soovil kiirendada nutitaskute ostu finantseerimist ning saades krediitarved, sai aru, et müügitehing ITMM OÜ-ga ei teostu.
8 (11)
18.VÕS § 238 lg 1 kohaselt võivad pooled müügilepingus kokku leppida, et müüjal on asja tagasiostuõigus. Viidatud sätte lg 2 järgi loetakse tagasiostuõigusega müügilepingu puhul asi müüja poolt tagasi ostetuks müüja poolt avalduse tegemisega ostjale ja lg 3 järgi peab avaldus olema samas vormis nagu müügileping. Lepingu p.7 on hageja ja ITMM OÜ kokku leppinud nõuete tagasiostmise tingimused, seega on kokku lepitud tagasiostuõiguses VÕS § 238 lg 1 mõistes. Svea Finance AS krediidihalduse spetsialisti I. S. e-kirjast nähtuvalt on ITMM OÜ seaduslikule esindajale saadetud nõuete tagasiostmise avaldus (tl 83). ITMM OÜ poolt 10.04. 2013 saadetud vastusest nähtuvalt on avaldus seadusliku esindaja I. T. i poolt ka kätte saadud. Seega tulenevalt VÕS § 238 leiab kohus, et hageja on lepingust nr 12081 tulenevad nõuded tagasi müünud ITMM OÜ-le ning hageja ei saa enam käsutada lepingust tulenevaid nõudeid.
19.Kohus leiab, et kuna hageja ja kostja vahel ei ole lepingulisi suhteid, ei saa hagejal olla ka lepingust tulenevaid nõudeid kostja vastu.
20.Alterantiivselt on hageja esitanud kostja vastu õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõude. VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Kahju õigusvastasest põhjustamisest tuleneva vastutuse kohaldamiseks peab hageja tõendama kostja teo, kahju, põhjusliku seose kostja teo ja kahju vahel ning teo õigusvastasuse. 20.1 Hageja on viidanud asjaolule, et ITMM OÜ ja kostja Charlot OÜ ning nende juhatuse liikmete tegevuses ilmnevad KarS § 209 lg-tes 1-3 kirjeldatud kuriteo tunnused. Kostja poolt esitatud kriminaalmenetluse alustamise teatest nähtuvalt on Svea Finantseerimise OÜ poolt esitatud kuriteokaebusest lähtuvalt alustatud kriminaalmenetlus nr 13730000115 KarS § 209 lg 1 tunnustel (tl 81). Kohus selgitab, et lahendab käesoleva tsiviilasja lähtudes asjaolust, kas kostjal kannab tsiviilvastutust, seega ei anna kohus hinnangut kriminaalmenetluses toimuvale. Tsiviilasja arutav kohus ei saa seega võtta seisukohta selles, kas kostja või tema juhatuse liige on toime pannud hageja poolt viidatud kuriteo. Küll aga nähtub kriminaalmenetluse alustamise teatisest, et menetlust on alustatud ITMM OÜ tegevuse uurimiseks. 20.2 Hageja viidatud asjaoludest nähtuvalt seisneb kostja tegu selles, et arvete ja kinnituskirja kinnitamisega (allkirjastamisega) viis ta hageja eksitusse, et on kauba kätte saanud ja sellele tuginedes tegi hageja raha ülekanded ITMM OÜ-le. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et hageja ei ole tõendanud väidet, mille kohaselt kostja juhatuse liige ja ITMM OÜ juhatuse liige on omavahel sõbrad ja tuttavad. Kostja juhatuse liige on vande all antud ütlustes kinnitanud, et teab I. T. it kui äripartnerit. Kostja on esile toonud ka väite, et tegutsedes rahvusvahelisel turul ja arvestades käivet, puudub mistahes vajadus väidetava paarituhandese euro väljapetmiseks. Kohus on viidanud asjaolule, et kostja on ise arvete ja kinnituskirja allkirjastamisega olnud eksituses ITMM OÜ-lt lubatud nutitaskute saamise osas. Kohus kordab ka asjaolu, et hageja poolt kostjale saadetud kinnituskirjadest ei nähtu selle kinnitamisega seonduvaid õiguslikke tagajärgi, mida kinnitamine kaasa tooks. Kohus nõustub kostja väitega, et isegi juhul, kui ta oleks tõepoolest nutitaskut kätte saanud, ei oleks see taganud seda, et nutitaskud oleksid olnud kõik kvaliteetsed ja kostja oleks hagejale maksnud kogu arvel näidatud summa. Kohus leiab, et hageja ei ole esile toonud sellist kostja tegu, mida saaks hinnata hagejale kahju õigusvastase põhjustamisena.
9 (11)
21.Kuna kohus ei ole tuvastanud kostja sellist tegu, mis oleks kaasa toonud hagejale kahju õigusvastase tekitamise, ei hinda kohus ka kahju olemasolu hagejal, põhjuslikku seost ja teo õigusvastasust. Kohus jätab rahuldamata hageja nõude kostja vastu õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõudes.
22.Tartu Maakohtu 06.oktoobri 2014 määrusega rahuldati Svea Finace AS taotlus hagi tagamiseks ja seati Harju Maakohtu kinnistusosakonna Harju jaoskonna registriossa nr 10265002, Charlot OÜ (registrikood 10081927) kuuluvale kinnistule, asukohaga Läike tee 8, Rae vald, Peetri küla, kohtulik hüpoteek summas 13 030 (kolmteist tuhat kolmkümmend) eurot Svea Finance AS (registrikood 11200943) kasuks ja Viru Maakohtu kinnistusosakonna Lääne-Viru jaoskonna registriossa nr 3471731 Charlot OÜ (registrikood 10081927) kuuluvale kinnistule, asukohaga Lai tn 3, Rakvere linn, kohtulik hüpoteek summas 13 029 (kolmteist tuhat kakskümmend üheksa) eurot Svea Finance AS (registrikood 11200943) kasuks. TsMS § 386 lg 4 järgi kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata. Kuna kohus jätab esitatud hagi täielikult rahuldamata, tuleb hagi tagamise määrus tühistada ja hageja kasuks seatud kohtulik hüpoteek tühistada. TsMS § 388 lg 6 järgi hagi tagamise tühistamise või hagi tagamise abinõu asendamise korral omandab hüpoteegi kinnisasja, laeva või õhusõiduki omanik. Tema taotlusel kustutatakse kohtulik hüpoteek hagi tagamise tühistamise määruse alusel kinnistusraamatust, laevakinnistusraamatust või tsiviilõhusõidukite registrist. Kohus selgitab kostjale, et TsMS § 391 lg 1 p 1 järgi peab hagi tagamist taotlenud pool hüvitama hagi tagamisega teisele poolele tekitatud kahju, kui jõustub kohtulahend, millega jäetakse tagatud hagi rahuldamata või läbi vaatamata või kui asjas lõpetatakse menetlus muul alusel kui poolte kompromissi kinnitamisega. Menetluskulud
23.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses, lg 2 järgi tuleb menetluskulude jaotus kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jättis esitatud hagiavalduse rahuldamata, seega jäävad kostja menetluskulud hageja kanda. TsMS § 144 p-de 1 ja 2 järgi on kohtuvälisteks kuludeks menetlusosaliste esindajate ja menetlusosaliste sõidukulud. Kostja esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on kostjale osutatud õigusabi järgmiselt: Hagi ja selle lisade analüüs, nõupidamine kliendiga, vastuse koostamine, 3,5 h, kokku 315 eurot; hageja 24.11.2014 täiendavate seisukohtade analüüs, vastuse koostamine, 2,5 h 225 eurot, istungiks ettevalmistamine, kostja esindamine kohtuistungil Võrus, 4 h, 360 eurot; hageja 23.02.2015 seisukohtade analüüs, vastuse koostamine, 2 h, 180 eurot, ettevalmistus 26.08.2015 kohtuistungiks, 2,5 h, 225 eurot, kokku 14,5 h, summas 1305 eurot. Eeltoodu alusel kujuneb kostja esindaja tunnitasuks 90 eurot, mida kohus peab mõistlikuks ja vajalikuks tasuks. Kostja esindaja esitas ka kohtuistungil osalemiseks kulutatud sõidu ajakulu 6 h summas 540 eurot (Tallinnast Võrru ja tagasi). Kohus leiab, et ka sõidukulud on vajalikud ja põhjendatud. Kohus mõistab hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud summas 1865 eurot.
24.Kostja on taotlenud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. TsMS § 177 lg 4 järgi märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi
10 (11)
jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Seega on kostja taotlus kookõlas seadusega ja kuulub rahuldamisele.
/allkirjastatud digitaalselt/ Heiki Kolk Kohtunik
Tartu ringkonnakohtu 14.03.2017 otsusega:
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Maakohtu 9. oktoobri 2015. a otsus osaliselt, s.o maakohtu menetluses väljamõistetud menetluskulude suuruse osas, muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
4.Jätta menetluskulud maa-, ringkonna- ja Riigikohtus Svea Finance AS-i kanda.
5.Rahuldada Charlot OÜ avaldus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks maa-, ringkonna- ja Riigikohtus osaliselt. Mõista Svea Finance AS-ilt Charlot OÜ kasuks välja menetluskulud 2 575 (kaks tuhat viissada seitsekümmend viis) eurot (ilma käibemaksuta), s.o 1 350 eurot õigusabikulu maakohtus, 925 eurot õigusabikulu ringkonnakohtus ja 300 eurot Riigikohtus. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda kulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
VÄLJAVÕTE ÕIGE
Annemai Joab kantselei juhataja
11 (11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.