lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-15-8331/9

Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 08.10.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-15-8331/9
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
08.10.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
991
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp, Andra Pärsimägi

Määruse tegemise aeg ja koht

8. oktoober 2015. a Tartu

Tsiviilasja number

2-15-8331

Tsiviilasi

Andrus Kapi (Kapp) avaldus pankroti väljakuulutamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 4. juuni 2015. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Andrus Kapi määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

Määruskaebuse esitaja (avaldaja): Andrus Kapp (isikukood: XXX; elukoht: Tartu XXX)

esindajad

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Tartu Maakohtu 4. juuni 2015. a määrus ja saata tsiviilasi maakohtule Andrus Kapi pankrotiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks.
2.Määruskaebus rahuldada.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

ASJAOLUD

1.

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus
  • 03.07.20262-25-1783/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-13323/39Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-22-4084/61Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-15528/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-11001/31Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-12833/30Riigikohtu tsiviilkolleegium
Andrus Kapp (avaldaja) esitas 02.06.2015. a Tartu Maakohtule avalduse enda pankroti väljakuulutamiseks. Avaldusele on lisatud võlgade nimekiri.

MAAKOHTU LAHEND

2.Tartu Maakohus keeldus 04.06.2015. a määrusega Andrus Kapi pankrotiavaldust menetlusse võtmast. Kohus jättis menetluskulud avaldaja kanda. TsMS § 75 lg 1 järgi kontrollib avalduse saanud kohus, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. Seejärel kontrollib kohus, kas asi allub kohtule, kuhu avaldus esitati. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt, kui asi sellele kohtule ei allu, saadab kohus avalduse kohtule, kellele avaldus allub, välja arvatud juhul, kui kohus leiab, et asi ei allu rahvusvahelise kohtualluvuse järgi Eesti kohtule. TsMS § 70 lg 1 sätestab, et rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi määratakse, millal võib asja menetleda Eesti kohus. TsMS § 70 lg 2 kohaselt allub asi Eesti kohtule, kui Eesti kohus võib selle lahendada pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti. Euroopa Liidu Nõukogu 29.05.2000 määrus (EÜ) nr 1346/2000 maksejõuetusmenetluse kohta (alates 01.05.2004 Eesti õiguskorra osa) art 3 lg 1 esimese lause kohaselt on maksejõuetusmenetluse algatamiseks pädevad selle liikmesriigi kohtud, kus asub võlgniku põhihuvide kese. Nimetatud määruse preambula p-i 13 kohaselt on „põhihuvide kese“ koht, kus võlgnik tegeleb regulaarselt oma huvide realiseerimisega ja on seetõttu kolmandate isikute poolt tuvastatav. Kuna maksejõuetusmenetluse algatamiseks pädev liikmesriik tuleb välja selgitada vaid võlgnikust lähtuvate kriteeriumite alusel, mis käesoleval juhul viitavad, et avaldaja põhihuvide kese asub Soome Vabariigis, kus avaldaja elab, tuleb keelduda Andrus Kapi pankrotiavalduse menetlusse võtmisest. Antud juhul ei esine määruses nr 1346/2000 toodud aluseid, mis võimaldaksid Andrus Kapil esitada pankrotiavalduse Eesti kohtusse. TsMS § 371 lg 1 p 2 kohaselt ei võta kohus avaldust menetlusse, kui avaldus ei allu sellele kohtule.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

3.Andrus Kapp esitas määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega võtta esitatud pankrotiavaldus menetlusse. Määruskaebuses esitatud väidete kohaselt oli avaldaja ajutine elukoht Soome Vabariigis töö tõttu. Avaldaja kavatseb jääda Eestisse. Avaldaja on registreerinud end rahvastikuregistris Eesti Vabariiki. Avaldaja on hetkel töötu ja tal puudub sissetulek. Avaldaja elab elukaaslase juures.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

4.Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu 4. juuni 2015. a määrus tuleb tühistada. Ringkonnakohus saadab tsiviilasja tagasi maakohtule pankrotiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebus tuleb rahuldada.
5.Ringkonnakohus leiab, et maakohus on ennatlikult keeldunud Andrus Kapi pankrotiavalduse menetlusse võtmisest põhjusel, et võlgniku põhihuvide kese asub Soome Vabariigis. Maakohus leidis õigesti, et käesoleval juhul kuulub kohaldamisele Euroopa Liidu Nõukogu 29.05.2000. a määrus nr 1346/2000 maksejõuetusmenetluse kohta, mille art 3 lg 1 järgi on maksejõuetusmenetluse algatamiseks pädevad selle liikmesriigi kohtud, kus asub võlgniku põhihuvide kese. Maakohus tuvastas, et alates 20.09.2007. a on avaldaja kehtivaks sideaadressiks XXX 2 C, 00390 Helsingi, Soome Vabariik, mis on alates 14.03.2014. a märgitud avaldaja elukohaks. Rahvastikuregistri andmetel on avaldaja elukohaks alates 08.06.2015. a taas Eesti Vabariik, Tartu, XXX. Avaldaja märgib määruskaebuses, et ta on naasnud Eesti Vabariiki ning elab praegu oma elukaaslase juures. Rahvastikuregistri andmetest tuleneb, et võlgnik on pärast pankrotiavalduse esitamist registreerinud enda elukoha Eesti Vabariiki. Võlgniku põhihuvide keskme ülekandmisel teise liikmesriiki pärast maksejõuetusmenetluse otsuse taotluse esitamist, kuid enne kõnealuse menetluse algatamist, jääb taotluse kohta otsuse tegemise pädevus selle liikmesriigi kohtutele, millise territooriumil asus kese taotluse esitamise hetkel. Järelikult tuleb käesoleval juhul teha kindlaks, millisel territooriumil asus võlgniku põhihuvide kese pankrotiavalduse esitamise hetkel. Füüsilise isiku, kes iseseisva majandus- ja kutsetegevusega ei tegele ning kelle põhihuvid on võrdsed tema tarbimisharjumustega, põhihuvide keskmeks peetakse tema harilikku viibimiskohta. Harilikku viibimiskohta tuleb mõista kohana, kus füüsilised isikud on sisse seadnud oma püsiva elukorralduse. Füüsilise isiku põhihuvide keskme määramisel on oluline tema harilik viibimiskoht kui elukoht ehk tema pere ja majapidamise koht. Ringkonnakohus leiab, et füüsilise isiku puhul tulekski vaadata tema harilikku viibimiskohta, kui pere ja majapidamise asukohta, mitte niivõrd võlgniku elukoha-aadressi rahvastikuregistri andmete kohaselt, sest rahvastikuregistrisse võib olla kantud võlgniku ajutine elukoha-aadress, kuid võlgniku harilik viibimiskoht võib asuda teises liikmesriigis. Vaatamata sellele, et võlgniku rahvastikuregistri järgseks elukohaks oli pankrotiavalduse esitamise ajal Soome Vabariik ning avaldaja märkis menetlusabi taotluses, et tema tööandjaks oli avalduse esitamisele eelneva nelja kuu jooksul Soome Vabariigi äriühing, ei ole maakohus selgitanud välja, kas Soome Vabariik oli avaldaja ajutine või alaline elukoht ning kus on võlgnik sisse seadnud oma püsiva elukorralduse (näiteks kas avaldajal on perekond ja kus elab tema perekond). Ringkonnakohtu hinnangul võib võlgniku töökoht olla ajutiselt Soome Vabariigis, kuid tema püsiv elukorraldus võib siiski olla Eesti Vabariigis. Rahvastikuregistrist nähtub, et võlgniku elukohaks oli Soome Vabariik veidi üle ühe aasta, senise elu on võlgnik elanud Eesti Vabariigis. Rahvastikuregistri andmetel on võlgnikul laps A.K., kelle elukohaks on Tartu, XXX, mis on käesoleval ajal ka võlgniku elukohaks. Eeltoodud andmete põhjal võib eeldada, et võlgniku põhihuvide kese võib asuda Eesti Vabariigis. Asjaolu, et enamik võlgniku võlausaldajatest on Soome Vabariigis, ei pruugi tähendada, et võlgniku põhihuvide kese on seetõttu Soome Vabariigis. Samuti ei saa olla ainumääravaks see, et võlgnikule ei kuulu Eestis kinnisvara ega sõidukeid. Kuivõrd maakohus on ennatlikult keeldunud pankrotiavalduse menetlusse võtmisest, siis tuleb tsiviilasi saata tagasi maakohtule võlgniku põhihuvide keskme väljaselgitamiseks ja pankrotiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks.

Maakohus peab selgitama välja, kas Soome Vabariik oli võlgniku ajutine või alaline elukoht; kus asus võlgniku perekond ja võlgniku harilik viibimiskoht kui elukoht ehk tema pere ja majapidamise koht pankrotiavalduse esitamise ajal. Võlgniku põhihuvide keskme väljaselgitamiseks on kohtul võimalus võlgnik ära kuulata.

/digitaalselt allkirjastatud/ Kersti Kerstna-Vaks

/digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp

/digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 30.06.20262-26-11482/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 28.06.20262-23-13685/19Tartu Maakohus Tartu kohtumaja