Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

Alaealise lapse C. V. seaduslik esindaja E. V. esitas 22.07.2019 kohtusse hagi J. L. lt lapsele elatise väljamõistmiseks seaduses sätestatud alammääras alates 1. juunist 2019. Hagiavalduse kohaselt elab laps koos emaga ajutisel pinnal ning majandusliku olukorra paranemisel soovib ema võtta üürikorteri. Hagiavalduse kohaselt on lapse vajalikud kulud 460 eurot kuus. Kostja oma kirjalikus vastuses vaidleb hagile osaliselt vastu. Ülikooli poolt tehtud uuringu kohaselt on lapse kulutused 300 eurot kuus. Kostja on nõus maksma elatist 120 eurot kuus, kuna laps ei tarbi nii palju. Kostjal ei ole võimalik maksta elatist alammääras, sest ta ei tööta ning tal puudub vara. Kohtuistungil jäi hageja esindaja hagi juurde. Kostja lapse ülalpidamises ei osale. E. V. elab koos lapsega oma ema juures, sest eraldi eluruumi üürimiseks ei ole raha. Praegu sõidab lapse ema igapäevaselt maalt linna tööle ja toob lapse lastehoidu. Lastehoiu kohamakse on 75 eurot kuus, lisandub toiduraha. Hageja esindaja ainus sissetulek on praegu XXX. Lapse ülalpidamise kulusid on aidanud kanda hageja seadusliku esindaja ema, so lapse vanaema. Kostja pangakonto on arestitud. Hageja esindaja teab seda seetõttu, et kohtutäitur võttis kostja isapuhkusel viibimise ajal makstud vanemapalgast, mis laekus E. V. kontole, raha maha. Kostja jäi oma vastuväidete juurde, ta on XXX. Kostja elab vanavanemate majas, rahaga aitavad nii vanemad kui ka vanavanemad. Kostja pangakonto on arestitud. Kostja ei mäleta, kas ja mil moel ta on last igakuiselt toetanud raha või esemetega. Kostjal ei ole teisi ülalpeetavaid, samuti ole temal tuvastatud puuet/osalist töövõimet. Kostjal on kahtlus, kas C. on tema laps, kuid praegu ei ole kostjal raha DNA ekspertiisi eest tasumiseks. Ka see on üks põhjus, miks ta lapse ülalpidamises eriti osaleda ei taha. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus on seisukohal, et hageja nõue tuleb rahuldada. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja jooksva elatise alates hagi esitamisest kohtusse alammääras. Tagasiulatuvalt, so alates 1. juunist 2019 alammääras elatise väljamõistmise nõude rahuldab kohus samuti. Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. PKS § 101 lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PKS § 100 lg 2 kohaselt alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Rahvastikuregistri kande kohaselt on J. L. C. V. isa. Lapse vanemana on J. L.l alaealise lapse ülalpidamise kohustus PKS § 97 p 1 alusel. Alaealise lapse ülalpidamiseks makstava elatise suurus on sätestatud seaduses (PKS § 101 lg 1). Riigikohus on tsiviilasjas 2-15-15909, 7.02.2018 tehtud kohtuotsuse punktis 12 märkinud: „Kolleegium selgitab, et lapse ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Lapse elulaadi kujundavad eelkõige tema vanemate käsutuses olevad varalised vahendid. Kolleegium on varasemas praktikas leidnud, et lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada (vt nt Riigikohtu 22. märtsi 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13; vt ka 8. jaanuari 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 15). ... Kuna hagejad esitasid nõude miinimumelatise saamiseks, ei pidanud nad enda vajadusi tõendama. Kostjal oli võimalik tõendada, et esineb mõjuv põhjus elatise vähendamiseks alla miinimummäära PKS § 102 lg 2 mõttes.“

Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määra mh juhul, kui vanem on töövõimetu või kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. J. L. l ei ole rohkem alaealisi ülalpeetavaid ning tema väidetav piiratud töövõime on tuvastamata ja tõendamata. Samuti on tõendamata kostja poolt lapse vahetu ülalpidamine pärast hagi kohtusse esitamist. Riigikohtu lahendi 2-16-2343, 13.02.2018 punktis 13 on Riigikohus selgitanud: „Riigikohus on varem asunud seisukohale, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike (vt Riigikohtu 24. oktoobri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 15).“ Käesolevas tsiviilasjas ei ole kostja tõendanud ühtegi asjaolu, miks tuleb temalt välja mõistetavat elatist vähendada alla seaduses sätestatud alammäära. Seetõttu mõistab kohus kostjalt välja elatise alates hagi esitamisest kohtusse, so alates 22.07.2019 alammääras, mis on käesolevalt 270 eurot kuus ja mille suurus muutub Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatava kuupalga alammäära muutumisel. PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Hageja nõuab elatist alates 1. juunist 2019. Kostja ei ole kohtule tõendanud, et ta on andnud hagejale ülalpidamist 2019 juunis ja juulis. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahendi 3-2-1-35-16 p 20 kohaselt: „Kuivõrd tagasiulatuvalt elatise väljamõistmiseks puuduvad erisätted, saab ka tagasiulatuvalt elatist välja mõistes lähtuda elatise väljamõistmise üldsätetest (vt Riigikohtu 26. juuni 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-78-13, p 13; 4. detsembri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-13, p 13).“ Tagasiulatuvalt elatise nõue on umbes pooleteise kuu eest summas (270+270:31x21) 452.90 eurot. Kohus on seisukohal, et selles ulatuses elatise nö võla väljamõistmine ei ole kostjat ebamõistlikult koormav ja ei aseta teda äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda. Menetluskulude jaotus Muude menetluskulude nõuet pooltel ei ole. Elatise hagi on riigilõivuvaba. Lepingulise esindaja olemasolu toimiku materjalidest ei nähtu. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.