Otsuse avalikult teatavaks 10. oktoober 2019, kell 15.00 Jõhvi kohtumaja kantselei kaudu tegemise aeg ja koht Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Tarmo Tina
Kohtuasi
S T, A T ja G T hagi I T vastu elatise nõudes
Hagihind
7290 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja I: S T (IK xxx, elukoht xxx) Hageja II: A T (IK xxx, elukoht xxx) Hageja III: G T (IK xxx, elukoht xxx) Hagejate seaduslik esindaja: V M (IK xxx, elukoht xxx ) Hagejate lepinguline esindaja: Killu Kool (e-post: [email protected]) Kostja: I T (IK xxx, elukoht xxx) Kostja lepinguline esindaja: Vandeadvokaat Hillar Villers (e-post: [email protected]) 03.09.2019
Kohtuistungi toimumise aeg
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2-19-3525
2.Välja mõista I Telt S T kasuks elatis 140 eurot kuus alates 06.03.2019 kuni S T täisealiseks saamiseni.
3.Välja mõista I Telt A T kasuks elatis 140 eurot kuus alates 06.03.2019 kuus kuni A T täisealiseks saamiseni.
Välja mõista I Telt G T kasuks elatis 140 eurot kuus alates 06.03.2019 kuni A T täisealiseks saamiseni.
5.Välja mõistetud elatis kanda V M arvelduskontole iga kuu 10-ks kuupäevaks.
6.Kohtuotsuse täitmisel arvestada I Te poolt alates 06.03.2019 kuni käesoleva kohtuotsuse jõustumiseni lastele elatisena makstud summasid. Menetluskulud Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
I HAGEJATE NÕUE JA SEISUKOHAD
1.Hagiavalduse kohaselt on pooltel kolm ühist last. Lapsed elavad koos emaga. Kostja tasus suulise kokkuleppe alusel lastele elatist 600 eurot kuus, kuid seda ainult nelja kuu jooksul kuni detsember 2018. Jaanuaris 2019 tasus kostja 300 eurot ja veebruaris 210 eurot. Hagejad paluvad elatise välja mõista miinimummääras. Hageja ei nõustu kostja vastuväidetega. Kostja ei ole tõendanud, millises suuruses olid tema kulud lastele, kui lapsed tema juures viibisid (Riigikohtu lahend 3-2-1-35-17 p 23.2). Hagejad miinimumsuuruses elatise nõude puhul ei pidanudki tõendama oma vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi (Riigikohtu lahendid 32-1-174-16 p 13, 3-2-1-160-12 p 12). Kostjal on tuvastatud xxx, kuid kostja ei ole tõendanud, et tal oleks lisaks hagejale veel lapsi. Asjas ei esine erandlikke asjaolusid PKS § 102 lg 2 mõttes, mis annaksid aluse elatist alla miinimummäära vähendada.
2.Hagejad nõustuvad osaliselt sellega, et elatist tuleb vähendada hagejate emale makstavate riiklike toetuste arvelt. Kuivõrd mõlemad vanemad peavad andma lastele ülalpidamist võrdsetes osades, saab kostjalt väljamõistetava elatise suuruse kindlaksmääramisel arvestada lastetoetuse suurusega pooles ulatuses. Hagejad ei nõustu sellega, et elatist saab vähendada ka lapsehooldustasu ja lasterikka pere toetuse arvelt. Kuna kostja lapsi ei kasvata, siis nimetatud toetust osas elatise nõude vähendamine on põhjendamatu. PKS § 102 lg 2 esimene lause kohaselt ei vabane vanemad lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kostja on vastuse märkinud, et tema keskmiseks sissetulekuks kalendrikuus on 778 eurot kuus. Jagades 778 eurot enda ja kolme hageja vahel ühetaoliselt oleks tulemuseks 778:4= 194.50, so. sarnases suuruses mida hagejad pakuvad kompromissis.
II KOSTJA VASTUS
2-19-3525
3.Kostja on nõus maksma elatist kokku 300 eurot kuus. Kostjal puuduvad võimalused täita ülalpidamiskohustust hagejate poolt nõutavas summas (so 3 x 270 eurot = 810 eurot), kuna vastasel juhul ei jää kostjale enda ülalpidamiseks absoluutselt rahalisi vahendeid. Kostja töötab xxx ja tema sissetulek perioodil 01.01.2019-31.03.2019.a. oli vahemikus 429,41 – 665,54 eurot. Kostja on osaliselt (so xxx) xxx ja kostjale on määratud xxx 21.06.2017 otsusega nr xxx xxx ning perioodi jaanuar-veebruar 2019 eest oli kostjale määratud xxx summaks 224,76 eurot ja 203,01 eurot. Seega kostja keskmine sissetulek kalendrikuus on ca 778 eurot. Kostja omandis on 1998 aasta sõiduauto xxx, millisel arvestades selle vanust turuväärtus faktiliselt puudub. Kostja kulud enese ülalpidamisele kalendrikuus (2019 aasta kolme kuu keskmine) on 417, 94 eurot.
4.PKS § 99 lg 1 ja 2 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks hagejate vajadustest ja nende tavalisest elulaadist lähtudes. Hagist nähtuvalt on hageja I ja Hageja II väidetavad ülalpidamiskulud kuus 465 eurot ja hageja III ülalpidamiskulud 360 eurot. PKS § 116 lg 1 kohaselt on vanematel on oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused ning nimetatu puudutab ka hagejate ülalpidamist ehk mõlemad vanemad peavad hagejate ülalpidamiskulud kandma võrdsetes osades (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-174-16 p 14). Hagis esitatud hagejate vajadused on ilmselgelt ülepaisutatud ja ka tõendamata. xxx elab 7 inimest. Eluasemega seonduvad kulud on suurusjärgus 150 eurot kuus ning jagatuna 7-ga moodustab kulu ca 21, 50 eurot inimese kohta, mitte 80 nagu märgivad hagejad. Hagejad on kulutustena toidule märkinud hageja I ja II kohta 200 eurot kuus ning hageja III kohta 150 eurot kuus. Kostja on seisukohal, et sellised kulud on ülepaisutatud ja tõendamata. Ilmselgelt ei tehta igale hagejale eraldi süüa ning toidukulud kantakse kogumis pere kohta (so 7 inimest).
5.Riigikohus on lahendi 3-2-1-174-16 p-s 14 märkinud, et keskmine lapse ülalpidamiskulu Eestis on 287 eurot kuus ning lapse keskmised vajadused on madalamad kui praegune elatise seaduses sätestatud miinimummäär. Aastatel 2016-2018 oli tarbijahinnaindeksi muutus 7 % (so aastal 2018 võrreldes aastaga 2016) ning kui korrigeerida eeltoodud THI indeksiga keskmist ülalpidamiskulu lapse kohta 2018 aastal siis oleks selleks 307 eurot (287 x 1,07). Kostja kannab hagejate ülalpidamiskulud kui hagejad viibivad tema juures ning kostja kantavaid ülalpidamiskulusid tuleb arvestada väljamõistetava elatise suuruse määramisel (Riigikohtu lahend 3-2-1-35-17 p 23.3). Kuus on hagejad olnud alaliselt kostjaga ca 10 ööpäeva ehk 1/3 kalendrikuust. Seega peaks nii hagejate I ja II ema kui ka kostja kandma hagejate I ja II ülalpidamiskulu summas 103, 5eurot (207:2) kuus ja hageja III ca 107 eurot. Hagejate ülalpidamiskulud on osaliselt kaetud lastetoetustega (kogumis hagejate kohta 210 eurot kalendrikuus).
III KOHTU PÕHJENDUSED
6.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid, leiab et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Sünnitunnistuste kohaselt on kostja laste isa (tl. 3-5). Perekonnaseaduse (PKS) §-de 96 ja 97 p 1 järgi on vanem kohustatud oma alaealist last ülal pidama. Hagejad paluvad välja mõista kostjalt elatise miinimummääras. Kostja on nõus maksma elatist 100 eurot kuus lapse kohta, kokku 300 eurot. Töötukassa otsusest (tl. 92) nähtub, et kostjal on osaline xxx ning on määratud hüvitis, 7, 86 eurot päevas kuni 14.05.2020, mis teeb hüvitise suuruseks ca 235, 80 eurot. Maksu ja Tolliameti andmetel on kostja keskmine palgatulu perioodil 01.09.2018-31.08.2019 keskmiselt 551, 22 eurot. Seega on kostja sissetulek kuus keskmiselt 787, 02 eurot. Kostja pangakonto väljavõttest (tl. 128138) muid sissetulekuid ei nähtu. Laste ema subjektiivsel veendumusel, et laste isa sissetulekuks on 1500 eurot kuus, alust ei ole.
2-19-3525 Kostja on väitnud, et lapsed viibivad tema juures ca 10 ööpäeva kuus, kuid elatise suurust ei saa määrata üksnes selle järgi, kui palju aega veedab laps ühe või teise vanema juures. Õige on hagejate seisukoht, et kohus saab elatist maksma kohustatud vanema vastavat väidet (laps viibib lahus elava vanema juures olulise osa ajast) arvestada elatise suuruse kindlaksmääramisel üksnes siis, kui vanem neid asjaolusid tõendab (RKTKo 3-2-1-165-13 p 12). Kostja ei ole välja toonud tehtud kulutuste suurust ja sellekohaseid tõendeid esitanud ning järelikult kohus kostja sellise väitega ei arvesta.
7.Sisutu on hagejate väide, et kuna kostja lapsi ei kasvata, siis lapsehooldustasu ja lasterikka pere toetust võrra on elatise vähendamine põhjendamatu. Kohus ei nõustu ka hagejate seisukohaga, et lapsetoetusi saab arvestada üksnes pooles ulatuses, kuna mõlemad vanemad peavad ülalpidamiskohustust täitma võrdselt. Sellised seisukohad ei põhine seadusel ega kohtupraktikal. Erinevad peretoetused/hüvitised on samuti sissetulekuks millega kaetakse pere, sh. ka laste vajadusi ning nende maksmisel ei ole seost ülalpidamiskohustusega. Sotsiaalseadustiku üldosa seaduse (SÜS) § 2 lg 3 kohaselt on sotsiaalseadustiku eesmärk kaitsta mh. perekonda, vähendades sotsiaalseid riske laste kasvatamise korral ning SÜS § 21 lg 1 p 4 järgi on isik hüvitise saamisel kohustatud kasutama talle hüvitisena antud vahendeid sihtotstarbeliselt. Õige on kostja viide sellele, et kahe ja enamalapselistes leibkondades on ülalpidamiskulud madalamad ning see on selgitatav otseste elamiskulude (toit, eluase jms) jagunemisega suurema arvu leibkonnaliikmete vahel (mastaabisääst) (RKTKo 3-2-1-174-16 p 14).
8.Riigikohus on leidnud, et käesoleval ajal on keskmiseks ülalpidamiskuluks lapse kohta 287 eurot kuus, mis jagatuna võrdselt mõlema vanema vahel teeks ühe vanema kohustuseks 143, 50 eurot (RKTKo 3-2-1-174-16 p 14). Nii eeltoodud lahendis, kui ka lahendis nr 3-2-1-35-17 p 28.2 ja 30 on välja toodud, et praeguseks ajaks võib poole miinimumpalgana määratud miinimumelatise maksmine olla miinimumpalga kiire (elukallidusest kiirema ja keskmisest sissetulekust suurema) tõusu tõttu muutunud ebaproportsionaalselt suureks, mistõttu tuleks suurelt osalt vanematelt jõukohane elatis välja mõista väiksemas ulatuses (RKTKo 3-2-1-17416, p-d 11 ja 13). Nõustuda tuleb hagejate väitega et eeltoodud Riigikohtu lahendite tegemisest on möödunud mitu aastat, kuid õige on ka kostja seisukoht, et elatise miinimummäära ja lapse ülalpidamiskulude proportsioon lahendites toodud uuringu järgi ei ole muutunud sellises ulatuses, et jätta sellega arvestamata. Maksu ja Tolliameti andmetel on laste ema keskmine palgatulu perioodil 01.09.2018-31.08.2019 keskmiselt 1456, 07 eurot. Sotsiaalkindlustusameti teatise (tl. 26) järgi saab laste ema erinevaid teotusi 558, 36 euro ulatuses. Seega on laste ema sissetulek kuus kokku 2014, 43 eurot.
9.Kohus leiab, arvestades et kostjal tuleb ülalpidamist anda kolmele lapsele, kostjal on osaline xxx, kostja sissetulek on käesoleval ajal keskmiselt 787, 02 eurot kuus ja muud vara mille arvelt elatist tasuda kostjal ei ole ning laste ema sissetulek on pea kaks ja pool korda suurem, tuleb elatist vähendada alla miinimummäära. Kohtu hinnangul on kostja võimeline tasuma igale lapsele elatist 140 eurot kuus ning sellises ulatuses elatise maksmine ei käi kostjale üle jõu ning kostjal on võimalik tema käsutuses olevaid rahalisi vahendeid käsutada enda ja laste ülalpidamiseks ühetaoliselt. Sellises suuruses elatis on lisaks ligilähedane elatise suurusele, mis on välja toodud eelviidatud Riigikohtu lahendites. Kohus nõustub laste ema seisukohaga, et vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest selle pärast, et tema sissetulek on liiga väike, kuid vanemat ei saa panna ka olukorda kus ta ei ole võimeline ise toime tulema ega suuda ka kohtuotsust täita. Kui laste isalt välja mõista igale lapsele elatis miinimummääras, so. 270 eurot kuus, siis ei jääks laste isale enda tarbeks rahalisi vahendeid millega tagada endale eluks minimaalselt vajalikku. Tsiviilasja hind
2-19-3525 Seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa (TsMS § 129 lg 2). Kuna hagejad paluvad välja mõista kostjalt elatise miinimummääras, so. 270 eurot kuus on hagihinnaks 7290 eurot (3*270*9). Menetluskulud Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle (TsMS § 173 lg 1 ja 2). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid (TsMS § 174 lg 1). TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohtu hinnangul ei ole hagejate taotlusel, jätta menetluskulusid TsMS § 163 lg 2 järgi kostja kanda alust, kuna mõlemad pooled on mitmel korral teisele poolele pakkunud kompromissi millega vastaspool aga nõustunud ei ole ning hagi rahuldatakse vahepealses ulatuses. Kohus jätab TsMS § 163 lg 1 alusel poolte menetluskulud poolte endi kanda ning ei määra kindlaks menetluskulude rahalist suurust.
Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.