Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

1(3)

le 03.06.2015. Võlgnik EE esitas 05.06.2015 makseettepanekule vastuväite ja tema suhtes andis Pärnu Maakohtu maksekäsuosakond nõude üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Võlgnik EE makseettepanekule vastuväidet ei esitanud ja tema suhtes koostas kohus 16.07.2015 maksekäsu, millega kohustas võlgnikku tasuma avaldajale põhinõudeid summas 696,29 eurot ja kõrvalnõudeid summas 275,03 eurot ning hüvitama riigilõivu 45 eurot ja menetluskulu 20 eurot. Määruskaebus Maksekäsu määruse peale esitatud määruskaebuses palub võlgnik EE maksekäsu tühistada ja peatada selle alusel algatatud täitemenetluse nr 182/2015/1035. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt võlgnik ei nõustu maksekäsuga, kuna makseettepanekule ei saanud EE esitada vastuväidet endast sõltumatul ning seejuures vastustajast tuleneval põhjusel. Kuivõrd võlgnikule jäi segaseks vastuväite esitamise kord, esitas võlgnik vastavalt avaldajalt saadud juhistele vastuväite avaldajale. Samuti on nõue, mille sissenõudmiseks maksekäsu kiirmenetlus läbi viidi, selgelt põhjendamatu, kuna võlgnik ei ole kiirmenetluse avalduses märgitud nõude aluseks oleva lepingu pooleks. Maakohus on ekslikult koostanud maksekäsu ühe solidaarvõlgniku suhtes olukorras, kus teine solidaarvõlgnik esitas makseettepanekule vastuväite ja tema suhtes maksekäsku ei koostatud. Määruskaebuse esitaja juhib tähelepanu ka sellele, et maksekäsu tegemise eeldused ei olnud täidetud ning maksekäsu tegi Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 146 esimese lause nõudeid rikkudes kohtunikuabi. Menetluse edasine käik 07.08.2015 määrusega maakohus rahuldas esialgse õiguskaitse kohaldamise taotluse ning peatas täiteasja nr 182/2015/1035 menetluse. 17.08.2015 esitas vastustaja määruskaebuse osas seisukoha, milles palus jätta määruskaebuse rahuldamata. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määruse põhjendused Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu 16.07.2015 maksekäsu määrus on seaduslik ja selle tühistamiseks puudub alus. TsMS § 4891 lg 2 järgi võib maksekäsu peale esitatud võlgniku määruskaebus tugineda ühele järgmistest asjaoludest: 1) makseettepanek toimetati võlgnikule kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt ja võlgniku süüta ei toimetatud seda kätte õigel ajal ning seetõttu ei olnud võlgnikul võimalik esitada õigeks ajaks vastuväidet; 2) võlgnik ei saanud vastuväidet makseettepanekule esitada temast sõltumatu mõjuva põhjuse tõttu; 3) maksekäsu kiirmenetluse eeldused ei olnud täidetud või rikuti muul olulisel viisil maksekäsu kiirmenetluse tingimusi või nõue, mille sissenõudmiseks maksekäsu kiirmenetlus läbi viidi, on selgelt põhjendamatu. Maksekäsu tühistamise aluseks ei saa olla avaldaja eksimus selles, kellele tuleb vastuväide esitada. Samuti on põhjendamatu avaldaja seisukoht, et maksekäsku ei saa teha ühe solidaarvõlgnikest vastu, kui teine on sellele vastu vaielnud. Kui maksekäsu kiirmenetluses esitab vastuväite makseettepanekule üks võlgnikest, ei ole see aluseks menetluse lõpetamiseks teiste võlgnike suhtes (vt ka Riigikohtu lahend 3-2-1-120-08, p 18). Kuivõrd solidaarvõlgnikud ei ole seotud menetlusosalised TsMS § 207 lg 3 mõttes, ei ole õige lugeda EE vastuväide kehtivaks ka avaldaja suhtes. Sellest tulenevalt tegi maakohus põhjendatult maksekäsu EE suhtes.

2(3)

Määruskaebuse esitaja on määruskaebuses tuginenud muu hulgas asjaolule, et nõue, mille sissenõudmiseks maksekäsu kiirmenetlus läbi viidi, on selgelt põhjendamatu, kuna ta ei olnud kiirmenetluse avalduses märgitud limiidilepingu pooleks. Ka nimetatu ei ole maksekäsu tühistamise aluseks. Maksekäsu kiirmenetluse alustamiseks ei pea avaldaja tõendama maksekäsu aluseks oleva nõude olemasolu (TsMS § 482 lg 1) ja nõuet sisuliselt maksekäsu kiirmenetluses ei kontrollita. Maksekäsu kiirmenetluses sõltub makseettepaneku ja maksekäsu määruse tegemine ainuüksi sellest, kas võlgnik vaidleb makseettepanekule vastu või mitte. Sealjuures ei pea võlgnik vastuväidet põhjendama (TsMS § 485 lg 2 teine lause). Seetõttu ei saa maksekäsu aluseks oleva nõude põhjendatuse või tõendamisega seotud asjaolud olla ka maksekäsu tühistamise aluseks (vt Riigikohtu lahend 3-2-2-2-14, p 12). Ehk sisuliselt peab kohus avaldaja määruskaebuse alusel maksekäsu kiirmenetluse avalduses esitatud faktiliste asjaolude õigsust eeldades analüüsima, kas on olemas sellele faktikogumile vastavat õigusnormi, mis võiks anda aluse nõude rahuldada. Käesoleval juhul ei ole nõue arvestades maksekäsu kiirmenetluse avalduses toodud asjaolusid selgelt põhjendamatu. Riigikohus on samas märkinud, et teadvalt valeandmetel põhineva maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisega võib kaasneda kriminaalvastutus (vt lahendid nr 3-2-1-186-13, p 24, 32-2-2-14, p 13). Lisaks võib sellise lahendiga teisele isikule kahju tekitamist pidada mh heade kommete vastase tahtliku käitumisega kahju tekitamiseks võlaõigusseaduse § 1045 lg 1 p 8 mõttes. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole alust algatada põhiseaduslikkuse järelevalve menetlust kohtunikuabi TsMS § 4892 lg 1 sätestatud pädevuses osas teha makseettepanekut ja maksekäsku. Ringkonnakohus leiab, et kuna maksekäsu kiirmenetluses ei toimu hagimenetlusele omast asjaolude tuvastamist ega tõendite hindamist, siis ei ole alust käsitada makseettepaneku ja maksekäsu tegemist õigusemõistmisena PS § 146 lg 1 tähenduses. Eeltoodust tulenevalt tuleb määruskaebus jätta rahuldamata. Peale määruskaebuse esitamist esindaja vahendusel on avaldaja 21.09.2015 esitanud taotluse ringkonnakohtule riigi õigusabi saamiseks. Taotluse kohaselt vajab avaldaja esindajat enda esindamiseks kohtus. Eelnevalt on avaldaja lepinguline esindaja 18.09.2015 teatanud, et õigusabileping esindaja ja avaldaja vahel on lõppenud. Ringkonnakohus leiab, et riigi õigusabi andmiseks avaldajale puuduvad alused. Avaldaja on määruskaebemenetluses saanud esitada kaebuse esindaja vahendusel. Ringkonnakohus saab lahendada asja nimetatud menetlusdokumendi alusel ja täiendavate seisukohtade esitamist avaldajalt ei nõuta, samuti ei toimu asjas suulist arutamist kohtuistungil. Avaldaja kaebusel ei ole perspektiivi. Seetõttu esineb RÕS § 7 lg 1 p-s 5 märgitud riigi õigusabi andmisest keeldumise eeldus: asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene. Eeltoodu tõttu jätab ringkonnakohus avaldaja taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata. TsMS § 4842 II lause alusel jäävad Condor Inkasso OÜ menetluskulud tema enda kanda. TsMS § 171 lg 1 alusel jäävad EE menetluskulud (tasutud riigilõiv ja esindajakulud) tema enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu

/allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv

/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.