Mõista XXX välja XXX kasuks menetluskulud 760 (seitsesada kuuskümmend) eurot. Edasikaebamise kord
5.Kohtuotsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
1.Hageja kandis kostjale pangaülekandega 5000 eurot, mida kostja vajas oma sõnade kohaselt Kasahstanis aetava äri kulude katmiseks. Pooled rääkisid võimalusest, et hageja võidakse tulevikus vastutasuks kaasata samasse projekti, mis tuleks koos ellu viia. Projekti sisu pidi olema Kasahstani riigi poolt tellitav kaasaegsel tehnoloogial põhinevate piiriületuspunktide välja arendamine. Kostja väitis, et tal on kõik vajalik eeltöö selleks tehtud, et töö tellitaks Eestist tema poolt näidatavast ettevõttest. Asjad sisulise koostööni ei jõudnudki, sest peale raha ülekandmist ei olnud kostjaga enam võimalik kontakti saada, ta oli pidevalt Eestist ära ega vastanud telefonile.
2.Seega hagejat osundatud projekti ei kaasatud. Hageja on pöördunud kostja poole raha tagasisaamiseks, muuhulgas esitanud ka maksekäsu avalduse, kuid kostja on asunud seisukohale, et ta ei pea raha tagastama. Kostja ei tutvustanud isegi projekti täpsemat sisu hagejale, mis tähendab, et projekti kaasamise kokkulepeteni pooled ei jõudnud ning hageja andis kostjale raha ilma igasuguse aluseta.
3.Hageja on seisukohal, et kostjalt tuleb hagis nõutud summa kooskõlas VÕS § 1028 lgga 1 välja mõista. Hagejal ei olnud kohustust hagejale raha maksta, ta pidi saama vastutasuks osaluse projektis, mida ta aga tegelikult ei saanud. Hageja on tasunud kostjale rahasumma ilma, et ta oleks selle eest vähimatki sooritust vastu saanud.
4.Hagejale jääb arusaamatuks kostja vastusele lisatud kuludokumentide seos antud asjaga. Hageja ei ole mitte kunagi olnud seotud XXXOÜ-ga. Seetõttu jääb ka arusaamatuks, miks pidanuks hageja katma XXXOÜ eest mingeid kulusid. Kostja viitab oma vastuses kokkuleppele, mis sõlmiti väidetavalt kostja, hageja ja XXX vahel ning mille sisu pidi olema XXXOÜ poolt kostja kulude katmine. Hageja ei tea sellisest kokkuleppest midagi.
5.Hageja palub kostjalt 5000 eurot välja mõista ja jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja vastuväited hagile
6.Kostja vaidleb esitatud hagile vastu. Kostja võttis osa XXXOÜ esindaja XXX palvel transiitvedude mobiilseire projekti “XXX” arendusest Kasahstani Vabariigi territooriumil. Kostja ei lubanud hagejale osalust projektis, kuna projekti “XXX” arendaja on XXXOÜ. Kostja oli hagejaga kohtunud ainult ühel korral 2013.a. mais. Kohtumisel viibis ka XXX, kes tutvustaski kostjat hagejale. Kohtumisel XXX ütles, et hageja ilmutas huvi osaleda eespool mainitud projekti arenduses. Hageja, kostja ja XXX vahel saavutati kokkulepe, et kostja jätkab osalemist projekti arendamises ainult tingimusel, et talle eraldatakse rahalised vahendid kulude katteks, mis on seotud kostja sõitudega Kasahstani. Nimetatud kulude katteks hageja kandis kostja arvelduskontole 5000 eurot.
7.Kostja teostas korduvalt sõite Kasahstani eespool nimetatud projekti arenduse huvides. Antud asjaolu on tõendatud sõidupiletite ja Kasahstani viisa tasumise arvete kujul ning samuti dokumentide väljavõttega, millest järeldub, et kostja viis läbi Kasahstanis projekti “XXX” presentatsiooni. Seoses projekti arendusega kostja kandis kulusid kokku on 7266 eurot, mis on 2266 eurot võrra rohkem, kui nõuab hageja.
8.Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohtuotsuse põhjendused
9.Kohus, kuulanud pooled kohtuistungil ära ja uurinud esitatud avaldusi ja tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada.
10.Hageja on esitanud kostja vastu 5000 euro väljamõistmise nõude põhjendusel, et kostja pidi kõnealuse summa eest sõlmima Kasahstani riigis lepingu, kuhu ka hageja kaasatakse, kuid kostja vastavat lepingut ei sõlminud ning hagejat ühtegi tehingusse kaasatud ei ole. Kostja vaidleb hagiavaldusele vastu põhjendusel, et kostja on hageja antud summa eest Kasahstanis käinud ning hageja makstud summa oligi mõeldud kostja kulutuste hüvitamiseks.
11.Hageja on esitanud tõendi selle kohta, et hageja on 17.05.2013 kandnud kostjale üle 5000 eurot selgitusega „ülekanne“ (tlk 4). Pooled vaidlevad küsimuses, mis alusel hageja kostjale vastava summa kandis ning kas kostjal on selle tagastamise kohustus.
12.Kohus märgib, et tulenevalt Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-110-14 punktist 12 tuleb olukorras, kus hageja on tõendanud raha ülekandmise, kostjal tõendada, et hagejal ei ole õigust raha tagasi saada (vt Riigikohtu 15. mai 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-57-13, p 14). Kohus on pooltele 13.04.2015 e-kirjas ka selgitanud, et see tähendab kostja kohustust tõendada, et hageja ja kostja vahel oli kokkulepe või muu õiguslik alus, miks hageja oli kohustatud kostjale 5000 eurot üle kandma, ning hagejal puudub õigus selle tagasi nõudmiseks (tlk 68).
13.Kostja on esitanud kohtule tõendid selle kohta, et kostjale on XXXOÜ poolt soetatud Kasahstasni viisa, lennupiletid Kasahstani ning tasutud Kasahstasnis majutuse eest (tlk 20-27, 29-44, 46-59). Kohus on kostjale 13.04.2015 e-kirjas selgitanud, et tõenditest, millest ilmneb, et kostja on Kasahstani reisinud ning seal majutusteenust kasutanud, ei piisa, tõendamaks, et hagejal on kohustus vastavad kulutused hüvitada. Täiendavaid selle kohta, et hagejal oli kohustus kostjal Kasahstani reisimisega seoses tekkinud kulutuste hüvitamiseks, kostja esitanud ei ole. Tsiviilasjas tunnistajana üle kuulatud XXX on kinnitanud, et oli kohal kohtumisel, kus hageja ja kostja arutasid võimalikku äritegevust Kasahstanis, kuid hageja ja kostja ei leppinud seal kokku, et hagejal on kohustus kostja reisikulud hüvitada. Tunnistaja antud ütluste kohaselt pidi hageja kostjale raha üle kandma selleks, et kostja saaks selle Kasahstanis äritegevuse raames edasi anda. Tunnistaja ütluste kohaselt ei olnud see raha mõeldud kostjale, vaid selleks, et kostja saaks Kasahstanis kolmanda isikuga lepingu sõlmida (tlk 92 pöördel). Kohus on tulenevalt eeltoodud asjaoludest seisukohal, et kostja ei ole käesolevas asjas esitanud tõendeid selle kohta, et hageja ja kostja vahel oli sõlmitud kokkuleppe, mis kohustas hagejat kostjale hüvitama Kasahstani reisimise kulud. Kohus on kostjale selgitanud, et vastava asjaolu tõendamine on kostja tõendamiskoormis, kuid vaatamata kohtu poolt nimetatud asjaolule tähelepanu pööramisele, ei ole kostja esitanud tõendeid, millest nähtuks hageja kohustus kostja reisikulud kanda.
14.Kohus on seisukohal, et olukorras, kus kostja ei ole tõendanud, et tal esineb alus hagejalt saadud summa tagastamata jätmiseks, on tegemist aluseta rikastumisega. VÕS § 1028 lg 1 kohaselt, kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-122-14 p-s 10 asunud seisukohale, et VÕS § 1028 lg 1 kohaldamise eeldusena peab hageja väitma, et kostja sai temalt midagi olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena (vt Riigikohtu 7. juuni 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-44-11, p 34). Hageja peab VÕS § 1028 lg 1 kohaldamiseks tõendama, et ta tahtis kostja rikastamiseks täita olematut kohustust või kohustust, mida ei tekkinud või mis langes hiljem ära (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 20. detsembri 2011. a otsus tsiviilasjas nr 32-1-134-11, p 13). VÕS § 1028 lg 1 kohaldamisel peab olema selge, milles seisnes hageja sooritus kostjale VÕS § 1028 lg 1 mõttes ja milline kohustus on ära langenud või tekkimata jäänud (vt Riigikohtu 22. oktoobri 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-6514, p 10).
15.Antud juhul on hageja väitnud, et kostja sai temalt 5000 eurot kohustusega sõlmida Kasahstanis leping seoses GPS seadmete sõidukitele paigaldamisega ning kaasata hageja vastavasse lepingusse tulu saamiseks. Hageja on tõendanud, et ta on selle tarbeks kostjale 5000 eurot üle kandnud. Tunnistaja XXX ütlustega on tõendamist leidnud, et hageja ja kostja sõlmisid kokkuleppe, mille tulemusel pidi kostja Kasahstanis hageja kasuks GPS seadmete sõidukitele paigaldamisega seotud lepingu sõlmima, kuid kostja poolt ei ole vastavat lepingut sõlmitud (tlk 92 pöördel). Kohtu hinnangul on seega tuvastamist leidnud, et kostja ei ole täitnud oma kohustust Kasahstanis lepingu sõlmimiseks ning sellega seoses on ära langenud ka hageja kohustus kostjale 5000 euro üleandmiseks. Tulenevalt eeltoodust on hagejal õigus kostjale kantud 5000 eurot VÕS § 1028 lg 1 alusel tagasi nõuda.
16.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hagi tuleb rahuldada ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 5000 eurot.
17.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 124 lg 1 alusel on hagihind 5000 eurot. Menetluskulud
18.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Võttes arvesse, et kohus rahuldab hagi täies ulatuses, jätab kohus tsiviilasja menetluskulud kostja kanda.
19.TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
20.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulu muu hulgas riigilõiv. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
21.Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud seoses esindaja tasuga 360 eurot (sisaldab käibemaksu) ja riigilõivu 500 eurot.
22.Tsiviilasja toimikust nähtuvalt on hageja kohtumenetluses tasunud riigilõivu hagiavalduselt 400 eurot (tlk 5). Kohus leiab, et hageja on tõendanud riigilõivu tasumist 500 euro ulatuses ning see kuulub kostjalt väljamõistmisele.
23.Järgnevalt analüüsib kohus, millises ulatuses on hageja esindaja tasule kulunud menetluskulud põhjendatud. Antud juhul on hageja lepinguline esindaja menetluskulude nimekirja kohaselt osutanud hagejale õigusabi kokku 2 tundi ja 30 minutit. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt kulus hageja esindajal 2,5 tundi selleks, et valmistuda kohtuistungiks, kohtuistungil osalemiseks ja protokolliga tutvumiseks. Kohus märgib, et antud asjas toimus 21.09.2015 kohtuistung, mis kestis 39 minutit (tlk 92-93). Kohus on seisukohal, et olukorras, kus hageja esindaja pidi kohtuistungiks valmistumisel kohtuasja materjalidega tutvuma, seejärel istungil osalema ning hiljem kohtuistungi protokolliga tutvuma, on 2,5 tundi kõigi nende menetlustoimingute tegemiseks põhjendatud aeg.
24.Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et hageja esindaja töötunnid on kokku põhjendatud 2 tunni ja 30 minuti ulatuses. Hageja esindaja nõuab menetluskulude väljamõistmist koos käibemaksuga. Kooskõlas Riigikohtu praktikaga on menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks menetlusosalise kinnitus, et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (RKTKo 3-2-1-65-13 p 16). Kuivõrd käesoleval juhul hageja kinnitab, et ei ole käibemaksukohuslane ega saa tekkinud menetluskuludelt käibemaksu tagasi arvestada, tuleb menetluskulud välja mõista koos käibemaksuga.
25.Lähtudes Riigikohtu praktikast tuleb lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele hinnata ka ühe tööühiku (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust (RKTKo 3-2-1-115-13 p 25). Kohus leiab, et hageja esindaja töötunnihind 120 eurot (ilma käibemaksuta) on mõistlik ja jääb turuhinna raamidesse, võttes arvesse, et hageja esindaja on advokaat ja omab kõrgeimat erialast kvalifikatsiooni. Seega arvestades, et hageja esindaja töötundide põhjendatud maht oli 2 tundi ja 30 minutit ning töötunni hind (ilma käibemaksuta) 120 eurot, on hageja esindaja õigusabiteenuse kulud ilma käibemaksuta 300 eurot ning koos käibemaksuga 360 eurot.
26.Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus hageja taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks ja kohustab kostjat hüvitama hageja menetluskulusid 760 euro ulatuses, mis koosnevad lepingulise esindaja tasust 360 eurot (koos käibemaksuga) ja riigilõivust 400 eurot.