Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Ljudmila Tamar, kostja I XXX, kostja II XXX, kostjate lepingulised esindajad advokaat Helen Hääl ja vandeadvokaat Liis Tedder.
Juures viibis
Sekretär Laura Oha
Resolutsioon
1.Jätta rahuldamata Halinga valla (Halinga Vallvalitsuse kaudu) hagi XXX ja XXX vastu kulutuste hüvitamise nõudes. Menetluskulud
Jätta tsiviilasja menetluskulud Halinga valla (Halinga Vallvalitsuse kaudu) kanda. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt TsMS § 177 lg-le
2.Edasikaebamise kord
3.Kohtuotsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.
Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
1.Halinga valla elanik XXXviibib XXX. Vastavalt Sotsiaalkindlustusameti 10.12.2013 tehtud otsusele nr XXX on pensionär XXX100% ulatuses püsivalt töövõimetu ja iseseisvalt oma eluga toime ei tule. XXXseadusjärgsed ülalpidajad on tema pojad XXXja XXX.
2.19.07.2013 ja 22.07.2013 esitasid kostjad Halinga Vallavalitsusele avalduse, milles palusid toetada XXXhooldusravi eest tasumist Halinga valla poolt täies ulatuses, kuna nendel endal pole võimalik seda teha. Pojad ei asunud oma isa hooldama ega kandnud tema hoolduskodus viibimisega seotud kulusid, kuigi neile esitati selle eest arveid 31.08.2013 ja 30.09.2013. Kuna XXX ei saanud ka ise kulutusi täies ulatuses kanda, andis Halinga Vallavalitsus 22.10.2013 korralduse nr XXX, millega otsustas vältimatu sotsiaalabi korras suunata XXX ööpäevasele hooldusele, sõlmida lepingu SA-ga XXX ja tasuda hooldusteenuse maksumuse puudujääva osa lepingu alusel.
3.22.10.2013 sõlmisid SA XXX, Halinga vald ja XXXhoolduskodus hooldamise lepingu nr 24, mille kohaselt kohustus XXXtasuma SA-le igakuiselt 90% oma pensionist ja 100% puudega isiku sotsiaaltoetusest, Halinga vald aga tasuma hoolduskodu poolt esitatud arve alusel kliendi kohamaksumuse ja kliendi tasutava summa vahe. 20.10.2014 esitas Halinga valla esindaja kostjatele rahalise nõude summas 2119,54 eurot, mis koosnes valla poolt kostjate isa XXXülalpidamiskohustuse täitmiseks hoolduskodule makstud summadest alates augustist 2013 kuni september 2014. 30.10.2014 saatsid kostjad Halinga vallale ühise vastuse, millega sisuliselt keelduti tehtud kulutusi hüvitamast. Keeldumise põhjuseks toodi välja PKS § 103 sätestatud eelduste olemasolu, rõhutades eelkõige olukorda, kus ülalpidamist saama õigustatud isiku abivajadus on tekkinud tema enda ebamõistliku käitumise tagajärjel. Seisuga 01.01.2015 on kostjate võlgnevus hageja ees 2572,09 eurot ajavahemiku august 2013 kuni detsember 2014 eest.
4.Oma 19.07.2013 ja 22.07.2013 avaldustes Halinga Vallavalitsusele palusid XXXpojad vallavalitsust toetada hooldusravi eest tasumist valla poolt, kuid see ei tähenda, et Halinga vald on neid isikuid nende seaduses ette nähtud ülalpidamiskohustuse täitmisest vabastanud. Hagejal on kostjalt kulutuste hüvitamise nõue käsundita asjaajamise sätetele tuginedes. Hüvitamisele kuuluvad need asjaajamisel tehtud kulutused, mida ülalpidamiskohuslane säästis seetõttu, et kohalik omavalitsus kandis need tema eest.
5.Kostjad ei ole osundanud õiguslikule alusele, millest võiks hageja kohustus XXXeest tekkida. Leping hooldekoduga oli sõlmitud vastavalt vallavalitsuse korraldusele, et tekitada õiguslik alus arvete tasumiseks valla eelarvest. Lisaks on täidetud ka VÕS § 1018 lg 1 p 3 sätestatud tingimus, sest kostjatel on seadusest tulenev kohustus oma töövõimetu isa ülal pidada.
6.Hageja arvates ei kuulu antud juhul kohaldamisele PKS § 108, kuna hageja ei ole õigustatud isik PKS § 97 mõttes, hagejal puudub PKS-st tulenev kohustus XXXülalpidamiseks. Hageja aitas kostjate huvides korraldada XXX hooldusteenuse saamist. Kostjate võlgnevus hageja ees hagiavalduse kohaselt tekkis ajavahemikul august 2013 kuni detsember 2014 ja iga kuuga suureneb. Nõude esitamine ei ole ajaliselt piiratud. Kostjad võivad keelduda hüvitamise kohustuse täitmisest ainult siis, kui hageja nõue oleks aegunud TsÜS sätete alusel.
7.PKS-s kohaldamisest tekkivate vaidluste osapool ei ole hageja, sest kohalik omavalitsus ei ole PKS-i järgi ei õigustatud ega kohustatud isik. Kui kostjad väidavad, et neid kui kohustatud isikuid tuleb vabastada isa kui õigustatud isiku ülalpidamiskohustusest, siis peavad nad esitama hagi oma isa vastu.
8.Lähtudes eeltoodust hageja palub välja mõista XXX Halinga valla kasuks hüvitise summas 1286,05 eurot ja välja mõista XXX Halinga valla kasuks hüvitis summase 1286,05 eurot ja jätta menetluskulud kostjate kanda. Kostjate vastuväited hagile
9.Kostjad ei võta hagi õigeks ega tunnista hagis nende vastu esitatud nõudeid. Kostjad ei vaidlusta hageja väidet, et XXX on kostjate isa. Kostjad ei nõustu hageja seisukohaga, et kostjatel kui XXX seadusjärgsetel ülalpidajatel on kohustus hageja nõutud summa hüvitada. Kostjad on seisukohal, et käesoleval juhul käsundita asjaajamisega tegemist ei ole ning seetõttu on välistatud ka käsundita asjaajamisest tekkivad nõuded kulutuste hüvitamiseks.
10.Käesoleval juhul on hageja esitanud kohtule kostja I 19.07.2013 avalduse ja kostja II 30.07.2013 avalduse Halinga Vallavalitsusele, milles kostjad paluvad Halinga vallavalitsusel toetada XXX hooldusravi eest tasumist, kuivõrd neil endal ei ole võimalik seda teha. Hoolduskodus hooldamise leping, mille alusel on Halinga Vallavalitsusel tekkinud ka tasu maksmise kohustus, on XXX SA, Halinga Vallavalitsuse ja XXX vahel sõlmitud 22.10.2013, s.o peale kostjate poolt hagejale vastavate avalduste tegemist. Eelnevat arvestades puudub käesoleval juhul olukord, kus isik on teinud midagi teise isiku kasuks, ilma, et viimane oleks talle andnud õiguse tegu teha või kohustanud teda tegu tegema.
11.Õigus tegu teha on kostjate poolt hagejale oma 19.07.2013 ja 30.07.2013 avaldustes antud. Käsundita asjaajamine ning VÕS § 1023 alusel esitatavad nõuded kulutuste hüvitamiseks on seega välistatud. Kostjad soovivad ka viidata, et nõue on esitatud perioodi eest august 2013 kuni detsember 2014. Ülalpidamisnõude tagasiulatuv esitamine on PKS § 108 alusel ajaliselt selgelt piiratud. Kostjad on seisukohal, et ka ülalpidamiskohustuse täitmata jätmisest tekkinud kahjunõue ei saa olla ulatuslikum kui
perekonnaseaduse regulatsioon ette näeb. Hageja nõue saaks maksimaalselt puudutada perioodi alates 02.03.2014.
12.Käesoleval juhul esinevad PKS § 103 lg 1 p-st 1 ja 2 ning PKS § 102 lg-st 1 tulenevad alused kostjate vabastamiseks oma isa XXX ülalpidamiskohustuse täitmisest. Kostjad selgitavad, et XXXon kogu neile teadaoleva aja vältel olnud väga tõsiseid probleeme alkoholiga. XXX alkoholiprobleemide tõttu kostjatel normaalset lapsepõlve ei olnud. XXXoli pidevates tsüklites ja tihti kodust eemal. Kodus olemise ajal toimus samuti regulaarne alkoholitarbimine nii üksi kui ka sõpradega. Kostjad elasid pidevas hirmus oma alkoholijoobes ning vägivaldselt meelestatud isa ees.
13.Kogu XXXpoolt teenitud sissetulek ning ka aeg läks alkoholi tarbimisele. Pere ülalpidamisse XXXei panustanud ning lapsepõlves vastutas kostjate ülalpidamise eest täielikult nende ema XXX, kes töötas mitmel töökohal lasteaias ning lisaks sellele ka koristajana. Raskematel perioodidel ei olnud harvad ka korrad, kus lastel ei olnud piisavalt süüa, rääkimata muust vajalikust. Oma toitu XXXkostjatega ei jaganud, väites, et see on ostetud tema raha eest. Kui XXXendal alkoholi jaoks raha ei jätkunud, siis müüs ta ka kodus olnud asju.
14.Pidevast alkoholi liigtarvitamisest tingituna esines XXXmitmeid probleeme nii vaimse kui füüsilise tervisega. 1992. a juulis tegi XXXpeale pikalt kestnud alkoholitarbimist suitsiidikatse, üritades elektriga endalt elu võtta. Tekkinud lühise tõttu põlesid elektrikapi kaitsmed läbi ning traadid põletasid XXXkäsivartele väga sügavad põletushaavad. XXXlapsed ehk kostjad magasid isa suitsiidikatse ajal samas toas kapiga eraldatud nurgas.
15.Kostjad on seisukohal, et arvestades eespool kirjeldatud asjaolusid esineb käesoleval juhul nii PKS § 103 lg 1 p-s 1 kui ka p-s 2 sätestatud alus kostjate XXXülalpidamiskohustuse täitmisest vabastamiseks. XXXabivajadus on tekkinud tema enda ebamõistliku käitumise, s.o aastate pikkuse alkoholi kuritarvitamise tagajärjel. Samuti on XXXrikkunud kogu kostjate lapsepõlve vältel jämedalt kostjate ülalpidamiskohustust, mille tagajärjel on kostjad pidanud kannatama pidevat puudust. Eelnevat arvestades on äärmiselt ebaõiglane nõuda, et kostjad täiskasvanutena täidaksid oma isa ülalpidamise kohustust.
16.Kostjad ei ole võimelised XXXüleval pidama ka oma majanduslikust seisust tingituna. Kostja I igakuine sissetulek on keskmiselt 1427 eurot kuus. Kostja I ülalpidamisel on lisaks temale endale ka 2 alaealist last. Kostja I laps XXXon seejuures raske puudega, mistõttu kaasnevad tema kasvatamisega ka mitmed vältimatud lisakulud. Kostja II igakuine sissetulek on keskmiselt 575,41 eurot kuus. Kostja II ülalpidamisel on lisaks temale endale 2 alaealist last ning elukaaslane ja laste ema, kes on hetkel noorema lapsega kodune. Ka kogu kostja II sissetulek kulub täielikult nii tema enda kui ka tema laste ja laste ema ülalpidamiseks. Kostjad paluvad jätta esitatud hagi rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendused
17.Kohus, kuulanud pooled kohtuistungil ära ja uurinud esitatud avaldusi ja tõendeid, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
18.Hageja kui kohaliku omavalitsuse üksus on käesolevas asjas esitanud kostjate vastu nõude kostjate isa XXXhooldusasutuses pidamisega seoses tekkinud kulutuste hüvitamiseks kokku summas 2572,09 eurot. Kostjad vaidlevad esitatud nõudele vastu põhjendusel, et kostjate majanduslik olukord ei võimalda neil oma isa hooldekodu teenuse eest tasuda, samuti oleks vastava hüvitise kostjatelt välja nõudmine äärmiselt ebaõiglane tulenevalt asjaolust, et XXXkostjatele nende lapsepõlves ülalpidamist ega normaalseid koduseid tingimusi ei võimaldanud.
19.Käesolevas asjas puudub vaidlus küsimustes, et kostjad XXXja XXXon XXXpojad (tlk 143-144), s.o kostjad on XXXalanejad sugulased perekonnaseaduse (PKS) § 80 lg 1 mõttes ja ülalpidamiskohustuslased PKS § 96 mõttes. XXXon sotsiaalkindlustusameti 10.12.2013 otsusega nr XXX tunnistatud 100% ulatuses töövõimetuks (tlk 8) ja tal on tuvastatud raske puue (tlk 10). Halinga vallavalitsus ehk hageja tegi 22.10.2013 korralduse nr 425 (tlk 18-19), millega otsustas vältimatu sotsiaalabi korras suunata XXXööpäevasele hooldusele, sõlmida lepingu SA-ga XXX ja tasuda hooldusteenuse maksumuse puudujääva osa lepingu alusel.
20.Hageja palub kummaltki kostjalt välja mõista 1286,05 eurot, kokku 2572,09 eurot, mis on Halinga vallal kulunud XXXülalpidamiskohustuse täitmiseks hoolduskodule makstud summadeks ajavahemikul august 2013 kuni detsember 2014. Hageja on seisukohal, et hagejal on kostjate vastu XXXsuhtes tehtud kulutuste hüvitamise nõue käsundita asjaajamise sätete alusel.
21.Kohus märgib, et võlaõigusseaduse (VÕS) § 1018 lg 1 kohaselt on käsundita asjaajamisega tegemist, kui isik (käsundita asjaajaja) teeb midagi teise isiku (soodustatu) kasuks, ilma et viimane oleks talle andnud õiguse tegu teha või kohustanud teda tegu tegema. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-67-15 p-s 13 asunud seisukohale, et tasulise sotsiaalteenuse korral võib olla tegemist olukorraga, kus kohalik omavalitsus täidab abivajava isiku ülalpidamiseks kohustatud isiku kohustust, mistõttu võib kohalikul omavalitsusel tekkida käsundita asjaajamisest tulenev kulutuste hüvitamise nõue abivajava isiku ülalpidamiskohustuslase vastu. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on tegemist Riigikohtu lahendis viidatud olukorraga, kuna hageja kui kohaliku omavalitsuse üksus on XXXsuhtes kandnud tasulise sotsiaalteenuse osutamise kulusid, mis tähendab, et hagejal on käsundita asjaajamisest tulenev kulutuste hüvitamise nõue XXXkui abivajava isiku ülalpidamiskohustuslaste, s.o kostjate vastu. Kohus on seisukohal, et käsundita asjaajamise sätete kohaldamist ei välista ka kostjate esitatud vastuväide, et kostjad on hagejale teada andnud, et neil endil ei ole võimalust ega tahtmist isa ülalpidamist toetada.
22.Samas on Riigikohus eelviidatud lahendi punktis 15 selgitanud, et juhul, kui kohalikul omavalitsusel on abivajava isiku ülalpidamiskohustuslaste suhtes käsundita asjaajamisest tulenev nõue, on ülalpidamiskohustuslasel õigus esitada PKS §-st 102 tulenev vastuväide, s.o taotleda enda osalist või täielikku vabastamist ülalpidamiskohustuse täitmisest seoses asjaoluga, et isikul ei ole võimalik ülalpidamiskohustust tulenevalt oma majanduslikust seisundist võimalik täita. Võttes arvesse, et kostjad on käesolevas menetluses esitanud vastuväite, et neil ei ole võimalik oma isa suhtes ülalpidamiskohustust täita tulenevalt kostjate majanduslikust olukorrast, tuleb kohtul kontrollida, kas antud juhul esineb PKS §-st 102 tulenev alus kostjate ülalpidamiskohustusest vabastamiseks.
23.Samuti on kostjad asunud seisukohale, et nad tuleks ülalpidamiskohustusest vabastada ka PKS § 103 lg 1 punktide 1, 2 alusel, kuna XXXon elukestva alkoholitarbimise tõttu ise enda tervisliku seisundi halvenemise põhjustanud ning samuti ei ole XXXkostjatele alkoholitarbimise tõttu normaalset ülalpidamist ega lapsepõlve võimaldanud. Hageja on asunud seisukohale, et kostjatel ei ole võimalik käesolevas menetluses PKS §-le 103 tuginevat vastuväidet esitada. Kohus hagejaga ei nõustu. Kohus on seisukohal, et
olukorras, kus Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-67-15 jaatanud võimalust esitada analoogses situatsioonis PKS §-le 102 tuginev vastuväide, on kohtu hinnangul kostjatel õigus tugineda ka PKS §-le 103, mis käsitleb sarnaselt PKS §-ga 102 ülalpidamiskohustuse piiramise või sellest täielikult vabastamise aluseid.
24.Tulenevalt eeltoodust analüüsib kohus, kas antud juhul esinevad PKS §-s 102 ja/või §103 sätestatud eelduseid, mis tingiksid kostjate osaliselt või täielikult XXXsuhtes ülalpidamiskohustusest vabastamise. PKS § 102 lg 1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-21-15 p-s 12 asunud seisukohale, et PKS § 102 kohaldamise puhul tuleb kohtul arvesse võtta kõiki isiku ülalpeetavaid. Antud juhul on kostja I esitanud tõendid selle kohta, et tema ülalpidamisel on kaks alaealist last (tlk 87-88), kellest ühel on sotsiaalkindlustusameti otsusega tuvastatud ka raske puue (tlk 89, 90). Sotsiaalkindlustusameti otsusest nähtub, et puue põhjustab lisakulusid juhendamisele ja järelevalvele. Kostja I on esitanud kontoväljavõtte näol tõendi selle kohta, et kostja I sissetulek kuus on keskmiselt 1427 eurot (tlk 86). Kohus märgib, et nähtuvalt hagiavaldusest palub hageja kostjatelt kokku välja mõista 2572,09 eurot, s.o 1286,05 kummaltki kostjalt. Hageja nõutav võlgnevus on tekkinud perioodil august 2013 kuni detsember 2014, s.o 17 kuu lõikes, mis tähendab, et iga kuu ulatuses on mõlema kostja suhtes esitatud nõue 75,65 euro suuruses summas. Kohus leiab, et isegi olukorras, kus kostjal I on kaks last, kellest üks on raske puudega, ei ole kostja I jaoks ebamõistlikult koormav toetada oma isa hooldusasutuses viibimist igas kuus 75,65 euroga olukorras, kus kostja I keskmine igakuine sissetulek on 1427 eurot. Tulenevalt eeltoodust on kohus seisukohal, et kostja I suhtes ei esine XXXosas PKS § 102 lg-s 1 sätestatud ülalpidamiskohustusest vabastamise alust.
25.Kostja II on esitanud tõendid, et kostja II ülalpidamisel on kaks alaealist last (tlk 90a, 91) ning nähtuvalt kostja II pangakonto väljavõttest on kostja II igakuine sissetulek 570,56 eurot (tlk 92). Kohus on seisukohal, et olukorras, kus kostja II igakuine sissetulek on 570,56 eurot ning tema ülalpidamisel on kaks alaealist last, ei ole kostjal II võimalik tasuda igakuiselt täiendavalt 75,65 eurot oma isa hooldusasutuse kuludest. Kohus on seisukohal, et tulenevalt eeltoodust esineb PKS § 102 lg-s 2 sätestatud alus kostja II täielikult vabastamiseks XXXsuhtes ülalpidamiskohustusest. Seoses hageja väidetega, et kostjad ei ole oma sissetulekute kohta esitanud tegelikke ega ammendavaid andmeid, selgitab kohus, et kohus saab lähtuda üksnes nendest tõenditest, mis kohtumenetluses on esitatud. Juhul, kui hagejal oli täiendavaid andmeid kostjate sissetulekute kohta, oli hagejal võimalus ka nende esitamiseks, kuid hageja seda teinud ei ole.
26.Võttes arvesse, et kostjad on esitanud ka PKS §-le 103 tuginevad vastuväited, analüüsib kohus, kas antud juhul esineb alus kostjate ülalpidamiskohustusest vabastamiseks tulenevalt asjaolust, et kostjatelt XXXsuhtes ülalpidamiskohustuse täitmise nõudmine oleks äärmiselt ebaõiglane. Kohus märgib, et PKS § 103 lg 1 p 2 kohaselt võib kohustatud isiku ülalpidamiskohustuse täitmisest vabastada või täitmist ajaliselt piirata või elatise suurust vähendada, kui kohustuse täitmist on äärmiselt ebaõiglane nõuda, eelkõige kui õigustatud isik on jämedalt rikkunud oma ülalpidamiskohustust ülalpidamiskohustuslase vastu.
27.Kostjad on käesoleval juhul selgitanud, et nende isa XXXkostjate suhtes oma ülalpidamiskohustusest ei täitnud, kuna tarbis suurel määral alkoholi ning kogu tema raha kulus sellele, samuti olid kodused olud isa joomise tõttu talumatud. Kohus märgib, et käesolevas asjas on tunnistajana üle kuulatud XXX, kes on kostjate ema ja XXXendine abikaasa. Hageja on pannud tunnistaja usaldusväärsuse kahtluse alla ning palunud kohtul tunnistaja ütlustesse kriitilisest suhtuda, kuna tunnistaja näol on tegemist kostjate ema ehk lähisugulasega. Kohus on seisukohal, et kohtul puudub alus kahelda tunnistaja ütluste usaldusväärsuses. Tunnistaja on küll kostjate ema, kuid kohtu hinnangul saabki perekonna siseringis toimunud asjaolude kohta anda ütlusi üksnes isik, kes selles siseringis viibis. Kohtu hinnangul ei ilmne ka muudest asjas esitatud tõenditest, et tunnistaja oleks kostjate kodus ja pereelus toimunud sündmuste ja XXXisiku osas andnud ebausaldusväärseid ütlusi. Hageja on pannud tunnistaja ütlused kahtluse alla seoses asjaoluga, et tunnistaja kinnitusel XXXvallandati töökohalt seoses varguse ja alkoholitarbimisega, kuid XXXtööraamatust nähtuvalt (tlk 151-153) lahkus isik töölt korduvalt omal soovil. Kohus on seisukohal, et olukorras, kus isikul on probleeme alkoholiga, ei ole praktikas ebatavaline, et isikul võimaldatakse töölt lahkuda omal soovil. Seega ei ole kohtu hinnangul tegemist tunnistaja poolt teiste tõenditega vastuollu minevate ütluste andmisega. Tulenevalt eeltoodust on kohus seisukohal, et puudub alus kahelda tunnistaja ütluste usaldusväärsuses ning kohtu hinnangul on tegemist vahetu infoallikaga selle kohta, millist ülalpidamist XXXoma poegadele võimaldas.
28.Nähtuvalt tunnistaja ütlustest (tlk 160 pöördel, 161) hakkas XXXtarbima alkoholi pärast teise poja sündi ning XXXkulus palju raha alkoholile. Poegade kasvatamise ja ülalpidamise eest hoolitses tunnistaja. Samal ajal tarbis XXXkoos sõpradega alkoholi ning purjus sõbrad viibisid pidevalt ka pere ühises majapidamises ja reostasid seda. Alkoholitarbimisest tulenevalt oli XXXprobleeme ka tööl ning ajal, kui pojad olid vastavalt 16 ja 14 aastat vanad, tegi XXXkodus olles elektrijuhtmetega enesetapukatse, kuna tunnistaja keeldus Harri Lohule alkoholi juurde toomast. XXXvõttis perega koos elamise ajal alkoholi ostmiseks raha ära nii tunnistajalt kui ka poegadelt, kellele ema oli kooli jaoks raha kaasa pannud. Enda raha hävitas XXXjoomisega ära, raha lasteni ega pereni ei jõudnud.
29.Kohus on tulenevalt tunnistaja antud ütlustest seisukohal, et XXXoma poegade ees ülalpidamiskohustust ei täitnud. XXXon praktiliselt kogu kostjate elu vältel suurema osa oma sissetulekust kulutanud alkoholile ning lisaks ülalpidamise puudumisele on XXXalkoholitarbimine toonud kostjatele lapsepõlves kaasa ka praktiliselt talumatud elamistingimused. Seoses hageja väidetega, et tunnistaja ise on kinnitanud, et teatud perioodidel andis XXXosaliselt ka perekonnale raha ning panustas ühisesse majapidamisse, on kohus seisukohal, et ka juhul, XXXteatud hetkedel osa oma sissetulekust perekonna hüvanguks panustas, ei ole see siiski piisav, et lugeda XXXpoolt ülalpidamiskohustus täidetuks olukorras, kus XXXsamaaegselt oma poegadelt nende kooliraha ära võttis. Kohus on seisukohal, et ka asjaolu, et tööraamatust nähtuvalt XXXsuurema osa ajast töötas, mis hageja hinnangul kinnitab poegade ülalpidamiseks tarvilike vahendite esinemist, ei tõenda, et XXXkostjate ülalpidamiskohustust täitis, kuna nähtuvalt tunnistaja ütlustest kulus praktiliselt kogu sissetulek alkoholi soetamisele. Kohus selgitab täiendavalt, et PKS § 103 lg 1 p 2 kohaselt esineb alus ülalpidamiskohustusest vabastamiseks, kui ülalpidamist saama õigustatud isik on ise eelnevalt ülalpidamiskohustust jämedalt rikkunud. Kohtu hinnangul ei ole jämeda rikkumisega tegemist üksnes siis, kui isik ei ole oma
ülalpeetavaid üldse kunagi materiaalselt toetanud, vaid ka siis, kui isiku positiivne panus – nii vaimses kui rahalises mõttes – on kogu ülalpeetavate lapsepõlve vältel olnud tervikuna praktiliselt olematu.
30.Tulenevalt eeltoodust on kohus seisukohal, et mõlema kostja puhul esineb PKS § 103 lg 1 p-st 2 tulenev alus nende täielikuks vabastamiseks XXXülalpidamiskohustusest, kuna XXXise on jämedalt rikkunud oma ülalpidamiskohustust kostjate suhtes. Seega tuleb hageja hagi jätta rahuldamata mõlema kostja suhtes, kuna kostja I osas esineb PKS § 103 lg 1 p-st 2 tulenev alus ülalpidamiskohustusest vabastamiseks ja kostja II osas esineb PKS § 102 lg-st 1 ja § 103 lg 1 p-st 2 tulenev alus ülalpidamiskohustusest vabastamiseks.
31.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 124 lg 1, § 133 lg 1, 2 alusel on hagihind kostja I osas 1286,05 eurot ja kostja II osas 1286,05 eurot. Menetluskulud
32.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Võttes arvesse, et kohus jätab hagi rahuldamata, jätab kohus tsiviilasja menetluskulud hageja kanda.
33.TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg-st 4 tulenevalt, kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas menetluskulusid kohtuotsuse tegemisel kindlaks ei määrata ning kohus lahendab menetluskulude küsimuse TsMS § 174 lg 2, 4 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist.