Eesti Vabariigi nimel
Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Lea Pavelson, kohtuistungi sekretär Meeli Riismaa Otsuse tegemise aeg ja koht 18.09.2019, Rapla Tsiviilasja number 2-19-7629 Tsiviilasi L P hagi H P vastu elatise väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 2430 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad hageja L P, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx xx-xxx, xxxxxxxx; hagejate seaduslik esindaja J P, isikukood xxxxxxxxxxx, xxxxx xx-xxx, xxxxxxxx; hageja volitatud esindaja Piia Roosileht, e-post: [email protected]; kostja H P, isikukood xxxxxxxxxxx, xxxx x-xx, xxxxxxx, viibib xxxxxxxx xxxxxxx Menetluse liik kirjalik menetlus Resolutsioon Välja mõista H P elatis 100 eurot kuus L P ülalpidamiseks alates 20.05.2019 kuni H P kinnipidamiskohast vabanemiseni ja alates H P kinnipidamiskohast vabanemisest 270 eurot, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast, kuus kuni L P, sünd xx.xx.xxxx, täisealisuseni, kandes elatise J P arveldusarvele nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Arvestada Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära muutumisel elatise summa ümber. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue Hageja palub kostjalt välja mõista igakuine elatis 270 eurot, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, alates 20.05.2019 kuni hageja täisealisuseni. Vastavalt PKS § 101 lg-le 2 mõista elatis välja muutuva suurusena, määrates väljamõistetud elatisraha suuruse ette kindlaks maksmise ajal kehtivast elatisraha miinimumist. Kostja seisukoht Kostja vaidleb hagile vastu. Kohtuotsuse põhjendus Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuuluvad rahuldamisele osaliselt. Sünnitõendist nr xx-xxxx/xxxx xx.xx.xxxx nähtub, et L P sündis xx.xx.xxxx ning tema ema on J P ja isa on H P. Kostjale määrati 2016.a lõpus reaalne vanglakaristus ja sellest ajast viibib kostja Tallinna Vanglas. Hageja esindaja on teostanud hooldusõigust üksinda, ta on suutnud tagada lapse arenguks vajalikud füüsilised ja emotsionaalsed tingimused. Kuni veebruarini 2019 kandis hageja esindaja igakuiselt kostjale raha. Kostja lubas hageja esindajale kõik tagasi maksta ja hakata ka lapsele elatisraha maksma, kuid tänaseni ei ole kostja oma lapsele elatist maksnud. Kostja ei ole hageja ülalpidamiskohustust täitnud. Perekonnaseaduse § 96 lg 1 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Ülalpidamiskohustust ei mõjuta muudatused hooldusõiguses. Perekonnaseaduse § 97 p 1 sätestab, et ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. Seega on kostja, kui lapse L vanem, kohustatud teda ülal pidama. Perekonnaseaduse § 99 lg 1 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Perekonnaseaduse § 100 lg 2 sätestab, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Perekonnaseaduse § 101 lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei
või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse määruse järgi on 2019.a 270 eurot ühe vanema kohustus tasuda elatist ühe lapse ülalpidamiseks. Kostja väidab, et tal ei ole võimalik kinnipidamiskohas viibides elatist hagejale maksta. Ta lubab hakata elatist hagejale maksma kinnipidamiskohast vabanedes. Kohus peab kostjalt elatise hageja kasuks väljamõistmise põhjendatuks, kuna kostja ei ole lapse ülalpidamiskohustust miinimummääras vabatahtlikult täitnud. Kuna hageja palub välja mõista kostjalt elatise miinimummääras, siis hageja ei pea tõendama enda ülalpidamiseks tehtavaid kulutusi. Hageja esindaja nõustus kohtuistungil, et kostja võib tasuda elatist kinnipidamiskohas viibides 100 eurot kuus ja alates kinnipidamiskohast vabanemisest seaduses ette nähtud miinimummääras. PKS § 102 lg 2 sätestab, et vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Hageja esindaja sissetulekud ühes kuus on töövõimepension 425 eurot, lastetoetus 60 eurot, toetus keskmise puude eest 35 eurot. Kokku 519 eurot. Seega hageja esindaja on suuteline tagama lapse vajadustest 50%, kuna eelduslikult katab lapse vajadused summa, mis ei ole väiksem kehtestatud kuupalga alammäärast. Lapse vajadused on katmata 50% ulatuses seadusega ettenähtud elatise suurusest. Hageja nõustus vähendama väljamõistetava elatise suurust 100 euroni kuus kuni kostja viibib kinnipidamiskohas. Hageja huvides on kostjalt elatise väljamõistmine ka kinnipidamiskohas viibimise ajal, kuna siis tekib tal võimalus pöörduda täitemenetlusaegse elatisabi saamiseks taotlusega kohtutäituri poole. Täitemenetlusaegse elatisabi maksimumsuurus on 100 eurot kuus. Juhul kui kohus mõistab kostjalt välja igakuiselt 100 eurost väiksema summa, siis elatisabi määratakse ka ühes kuus 100 eurost väiksem summa. Kui kohus peaks jätma hagi üldse rahuldamata, siis ei ole hagejal võimalik pöörduda taotlusega kohtutäituri poole täitemenetlusaegse elatisabi saamiseks. Kohus leiab, et kostjalt tuleb välja mõista perioodi eest, mil kostja viibib kinnipidamiskohas, elatis igakuiselt 100 eurot ja alates kinnipidamiskohast vabanemisest seadusega ettenähtud miinimummääras. Perekonnaseaduse § 101 lg 2 sätestab, et kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Hageja palub siduda elatise suurenemine edaspidi vastavalt Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära tõusuga. Kohus leiab, et nõue on põhjendatud ja seaduslik. Edaspidi sellisel viisil elatise suurendamine võimaldab hagejal kohtusse pöördumata saada kostjalt seadusega kehtestatud määras ülalpidamist. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Hageja on nõustunud, et menetluskulud jäetakse poolte endi kanda. Seega jätab kohus menetlusosaliste menetluskulud poolte endi kanda.
Kohtunik: (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.