Perekonnaõigus › Abielulahutus

ASJAOLUD

Viru Maakohtu menetluses on S. O. hagi V. A.i vastu abielu lahutamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti poolte abielu xxx aastal Kohtla-Järve Linna TK Perekonnaseisuosakonnas. Kostja viibib kinnipidamisasutuses. Poolte kooselu on pöördumatult lõppenud. Hageja ei soovi leppimisaega. Kostja on olnud kooselu ajal vägivaldne.

2-19-9432

26.08.2019 videokonverentsi teel toimunud kohtuistungil jäi hageja oma nõude juurde ja palus abielu lahutada. Videokonverentsil selgus, et kostjal on toimunud kõri piirkonna operatsioon ja ta ei ole võimeline end verbaalselt väljendama. Kohtuniku küsimusele „kas ta on abielu lahutamisega nõus“, vastas kostja peanoogutusega. Kohtunik tegi kostjale ka ettepaneku nädala jooksul kirjalikult oma seisukoht esitada, kuid 05.septembrini kostjalt kirjalikku seisukohta kohtusse ei tulnud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Abielu lõpeb, kui abikaasa sureb või kui abielu lahutatakse (PKS § 63). PKS § 65 lg 1, 2 kohaselt, abielu võib lahutada kohtuotsusega ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. Abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama. Vastavalt PKS § 66 p 2, abielu lõpeb kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub. PKS § 67 lg 1, 2 kohaselt, kohus võib abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt, kohus peab tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik. Kohus võib anda pooltele kuni kuuekuulise leppimisaja. TsMS § 346 lg 2 kohaselt abieluasjas kohustab maakohus pooli isiklikult kohtusse ilmuma ja ära kuulama, välja arvatud juhul, kui poolel on kohtusse ilmumata jäämiseks mõjuv põhjus. Kohtule esitatud abielu tõendist nähtub, et abielu on sõlmitud . Hagiavaldus on kohtule esitatud 20.06.2019. Kostja on kriminaalasjas 1-19-6206 tunnistatud süüdi KarS § 12o lg.1 ja 121 lg.2 p-de 2 ja 3 järgi ning talle mõisteti liitkaristusena vangistus 1 aasta ja 3 kuud. Karistuse kandmise alguseks loeti 05.06.2019. Kriminaalasjas tehtud süüdimõistvast otsusest selgub, et kostja on kasutanud hageja suhtes korduvalt füüsilist vägivalda. Hageja on veendunud, et abielusuhted on poolte vahel pöördumatult lõppenud. Ta kardab kostjat ja ei soovi kostjaga kokku saada. Kuigi kostja ei saatnud kohtule oma kirjalikku seisukohta ja ei olnud suuteline verbaalselt oma seisukohta väljendama, veendus kohus kostja ärakuulamisel tema peanoogutusest, et kostja on abielu lahutamisega nõus. Kohus küsis kostjalt tema seisukohta hagi suhtes kahel korral ja mõlemal korral kostja kinnitas oma peanoogutusega, et on nõus abielu lahutamisega. Kohus andis kostjale võimaluse ka täiendavalt kirjalikult oma seisukoht esitada, kuid kostja seda õigust ei kasutanud. Maakohus ei pea vajalikuks kostjale riigi õigusabi korras esindajat määrata, sest kostja seisukoht hagi suhtes on piisavalt selge.

2-19-9432

Maakohus on seisukohal, et poolte abielusuhted pöördumatult lõppenud ja kooselu ei ole võimalik taastada. Maakohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud perekonnaseaduse (PKS) § 63, § 65, § 66 p 2, § 67 lg 1, 2 alusel. Kohus rahuldab hagi ja lahutab poolte vahel 28.12.2005 sõlmitud abielu.

MENETLUSKULUD

Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude kandmise erisused kohtuastmete kaupa, samuti kohtueelses menetluses. TsMS § 164 lg 1 kohaselt, hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Käesolevas menetluses kantud poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Eelpooltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 434, § 438, § 442, § 453, § 630 lg 1, rahuldab kohus hagi abielu lahutamise nõudes. /allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.