Perekonnaõigus › Põlvnemise tuvastamine ja vaidlustamine

2-17-15607

2-17-15607 Kostjad on märkinud, et hageja teadis kogu aeg, et ta ei ole laste bioloogiline isa ning seda võivad tunnistada ka paljud ühised tuttavad. Hageja leiab, et isadus ja selle tuvastamine on väga tundlikud teemad (isikute vahelise suguelu teema) ning peamiselt kahe inimese (s.o B Xi ja M Ma) vaheline asi, isadust ja isikute vahelist suguelu ei ole võimalik tuvastada kolmandate isikute, s.t tunnistajate ütluste abil. Hageja esitas taotluse M M’a vande all üle kuulamiseks. Hageja palub hagis:

Kohus arutas asja kohtuistungil 10.07.2019.

Hageja M Ma istungil antud ütluste järgi G G sündis XXXXXXXXja L L XXXXXXXX. Hageja ei mäleta G Ga sünnikohta, L L sündis hageja mäletamist mööda Cs. Hageja sünnituste juures ei viibinud. Hageja sõnul tutvus ta kostjate emaga 2012.aasta, Cs. Hageja oli XX- aastane, kostjate ema XX-aastane. Hageja viibis palju välismaal tööl, suhtles laste emaga tihti läbi intermeti. Hageja sõnul sai ta juunis 2017 teada, et ta pole laste G Ga ja L La isa. Lahku mindi laste emaga 20142015 ajavahemikus. Koos elati 4 kuud. Hageja arvas, et on laste isa, kuna vahekorras olles kondoomi ei kasutatud. 29.06 sõnumi saatmist eitab. Kostjate ema B B andis istungil ütlusi, mille kohaselt laps G G sündis K ja L L T . Hageja M Maga kirjutas kostjate ema esimest korda detsembris 2014, mil teatas ka, et kes on G Ga ja L La isad. Füüsiliselt kohtus kostjate ema hagejaga esimest korda märtsis 2015 Cs V baaris. Kooselu kestis 2015. aasta aprilli algusest kuni sama aasta Kuu lõpuni. Kostjate ema ütles hagejale tutvumise

2-17-15607 alguses, et G Ga isa on J K ja L La isa A A, kes on hageja tuttavad. Sel ajal, kui lapsed G G ja L L sündisid, siis kostjate ema hagejat ei tundnud. Kohus määras pooltele tõendite esitamise tähtajaks 24. juuli 2019, kohtukõne teeside esitamiseks 07. august 2019 ja kohtuotsuse teatavaks tegemise ajaks 27. augusti 2019.

2-17-15607 kaitseväkke ega seda millal lõppes hageja ja kostja kooselu, mis viitab sellele, et hageja oli valikuliselt kohtus ütluste andmiseks, pähe õppinud teatud faktilised andmed, kuid ei olnud võimeline meenutama oma elu oluliste sündmuste toimumise aega olgugi, et nendest sündmustest ei ole möödunud kuigi palju aega. Iga mõistlik inimene saaks hageja asemel ilmselt meenutada seda, kas ta läks kaitseväkke 2014 aasta lõpus või 2015 aasta kevadel, peale lahkumist kostjate ema juurest. Kostjad juhivad kohtu tähelepanu ka asjaolule, et hageja andis kohtuistungil ütlusi sellest, et hageja ja kostjate ema suhtlus toimus enamasti internetis. Hageja ei ole enda poolt esitanud ühtegi tõendit, mis viitaks hageja ja kostjate ema suhtlusele internetis enne kostjate ema poolt esitatud 29.12.2014 aastat. Samas eitas kostja seda, et kostjate poolt tõendina esitatud kuvatõmmis facebook suhtlusportaalist kuupäevaga 29.06.2016 aastast ( milles oli vaidlus alimentide osas) oli hageja poolt edastatud kostjate emale. Lisaks teatas hageja istungil, et ei tea kelle poolt selline sõnum on saadetud ja et sõnumil olev kasutajanimi “ K Olen” ei ole temaga seotud. Kostjad juhivad kohtu tähelepanu asjaolule, et sõnum oli edastatud kostjate emale, kes kuvatõmmise kohtule ka esitas ja kes kinnitab, et saatjaks oli M M ( hageja), kelle e-posti aadress, mille hageja on ka kohtule esitanud on KoXXXXXXXX. Tegemist on ilmse viitega sellele, et hageja kasutab kasutajanime “Ko ” erinevaid variante oma kasutajanimena erinevates suhtluskanalites. Tegemist on kostjate arvates järjekordse viitega hageja ütluste ebausaldusväärsusele ja püüdele eitada ilmselgeid fakte, mis viitavad sellele, et hageja püüab kohtule esitada ebaõigeid andmeid nii kostjate emaga tutvumise aja kohta kui ka sellest, et hageja oli juba kostjate emaga tutvumisel 29.12.2014 aastal teadlik sellest, et ta ei ole laste isa. Märkimisväärne on ka asjaolu, et hageja eitab sama järjekindlalt ka seda, et 29.12.2014 facebook suhtluskanalis toimunud vestlusest tehtud kuvatõmmistel on jäädvustatud hageja ja kostjate ema vahelist esmakordset vestlust vaatamata asjaolule, et esimesel kuvatõmmisel on ka selgel äratuntav hageja ja kostjate ema fotod ja kuvatõmmisel on ka vestluse osalise kasutajanimena K Lrs, mis on ilmselge viide sellele, et vestluse osapooleks on M M ( hageja). Sedavõrd paljude kokkulangemiste puhul, mis viitavad otseselt M M ( hageja) ja kostjate ema vahelisele suhtlusele facebook suhtlusportaalis on ilmne, et hageja ütlused on ebausaldusväärsed ja kostjate ema ütlused kirjeldavad tegelikult toimunud sündmusi ja asjaolusid. Hageja on kantud laste sünnitunnistustele isana 17.04.2015 aastal tema enda soovi alusel ja ta on sünnitunnistustele kantud isaduse omaksvõtuga. Enne hageja kandmist sünnitunnistusele, isaduse omaksvõtuga kostjate isana, oli hageja teadlik, et ta ei ole kostjate bioloogiline isa. Perekonnaseaduse mõistes on hageja laste isana kantud laste sünnitunnistusele ja on kohustatud Perekonnaseadusest tulenevalt andma lastele elatist juhul kui ta ei ela lastega koos. Hageja ei ole isadust vaidlustanud seaduses sätestatud korras ja tähtajal ja seega on hagejal kohustus tasuda kostjatele elatist, millest hageja püüab kõrvale hoida esitades kohtule valeütlusi. Perekonnaseaduse § 93 lg. 1 kohaselt on isaduse vaidlustamise tähtaeg 1 aasta alates päevast millal isadust vaidlustama õigustatud isikule on vaidlustamise aluseks olevad asjaolud teatavaks saanud. Hageja on vaidlustamise aluseks olevatest asjaoludest teadlik juba enne isaduse omaksvõttu ja on isaduse omaks võtnud omal soovil. Tegemist on Perekonnaseaduses sätestatud “õigust lõpetava” tähtajaga, mille möödudes kaotab isik õiguse sünnitunnistusele kantud isaduse kannet vaidlustada. Tulenevalt eeltoodust, paluvad kostjad jätta hageja nõuded rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendused

Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.

2-17-15607 Perekonnaseaduse (PKS) § 95 kohaselt otsustab isaduse tuvastamise või vaidlustamise kohus mehe hagi põhjal, mis on esitatud lapse vastu, või ema või lapse hagi põhjal, mis on esitatud mehe vastu. Sama seaduse § 84 lg 1 alusel on mees lapse isa, kes on lapse eostanud. Loetakse, et lapse on eostanud mees, kes mh on isaduse omaks võtnud või kelle isaduse on tuvastanud kohus. PKS § 91 lg 1 kohaselt, isaduse vaidlustamise õigus on mehel, kelle isadus on tuvastatud tulenevalt abielust lapse emaga või kes on isaduse omaks võtnud, samuti lapse emal ning lapsel. Ühe aasta jooksul lapse sünnist arvates võib isaduse vaidlustada ka mees, kes taotleb enda isaduse tuvastamist selle mehe asemel, kelle isadus on kindlaks tehtud tulenevalt abielust lapse emaga või kes on isaduse omaks võtnud. Kui lapse sünnist on möödunud rohkem kui aasta, võib enda isaduse tuvastamist taotlev mees vaidlustada teise mehe isaduse isana rahvastikuregistrisse kantud mehe ning lapse ema nõusolekul. Eelmises lauses nimetatud nõusolekute puudumisel võib kohus lapse huve arvestades anda mõjuval põhjusel enda isaduse tuvastamist taotlevale mehele loa vaidlustada teise mehe isadus. Vastavalt PKS § 93 lg-le 1 võib isaduse kohtus vaidlustada ühe aasta jooksul arvates päevast, millal isadust vaidlustama õigustatud isikule on vaidlustamise aluseks olevad asjaolud teatavaks saanud. 9.1 Käesolevas menetluses on 26.03.2018 koostatud Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi ekspertiisiaktiga nr 17E-GE1241 tuvastatud, et K K ei ole G Ga ja L La bioloogiline isa. Kohus rõhutab, et isaduse vaidlustamise alus PKS § 93 lg 1 kohaselt on asjaolu, et lapsed ei põlvne hagejast ja see, et lapsed põlvnevad muust mehest. Isaduse vaidlustamise alus ei ole iseenesest see, et hagejast mittepõlvnemine ja muust isikust põlvnemine tuvastatakse mingil kindlal viisil või kindlas vormis. Seega ei ole määrav, kas ja millal tehti DNA-test või millal selgusid testi tulemused. Määrav on, millal said hagejale teatavaks need asjaolud, mille alusel saab isadust vaidlustada. Seejuures ei ole määrav see, kas hagejal oli samal ajal isaduse vaidlustamiseks tõsikindlaid tõendeid või mitte. 9.2 Järelikult on kohtul vaja tuvastada, et mis ajast on hageja M M teadlik, et tema pole lapsi G G ja L L eostanud. Hageja M M väidab, et tunneb kostjate ema B Bi (endine X) alates 2012. aastast. (t. lk 112 pöördel) ning hagist nähtuvalt tutvumisest alates on sündinud kaks last G G (XXXXXXX) ja L L (XXXXXXX). Kuna pooled abielus ei olnud ei kohaldunud PKS § 84 lg 1 p 1 eeldus, vaid hageja võttis isaduse omaks ja registreeris lapsed enda nimele peale laste sündi (PKS § 84 lg 1 p 2). (t.lk.112 pöördel). Kostjate seisukohast nähtuvalt tutvusid hageja ja kostjate ema suhtluskanali Facebook kaudu alles 29.12.2014.a. (t. lk 116 pöördel). Hageja M M väidab, et sai juunis 2017.a laste emalt B Bilt (endine X) teada, et ta ei ole kostjate G Ga ja L La bioloogiline isa (t.lk. 113). Nimetatud asjaolu kohta on hageja andnud ütlusi 10.07.2019 istungil, öeldes, et sai teada, et pole laste bioloogiline isa tüli käigus B A , kui juttu tuli alimentide tasumisest (t. lk 148 pöördel). Kostjad väidavad, et hageja oli teadlik laste G Ga ja L La põlvnemisest teistest meestest hageja ja kostjate ema tutvumisest alates 29.12.2014.a. 9.3 Poolte seisukohtadest nähtuvalt on vasturääkivus hageja ja kostjate ema tutvumise aja osas. Nimetatud asjaolu on oluline, et tuvastada, kas hageja ja kostjate ema olid laste G Ga ja L La eostamise perioodil seksuaalvahekorras. TsMS § 235 kohaselt on väite põhistamine kohtule väite põhjendamine selliselt, et põhjenduse õigsust eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks. Põhistamiseks kohustatud isik võib kasutada selleks kõiki seadusega lubatud tõendeid, samuti tõendusvahendeid, mida ei ole seaduses tõendiks loetud või mis ei ole tõendile ettenähtud

2-17-15607 protsessuaalses vormis, muu hulgas allkirjastatud kinnitust, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsMS § 230 lg 1 esimene lause kohaselt peab pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 230 lg 2 sätestab, et tõendeid esitavad menetlusosalised. Emalt märgib kohus, et hageja ei ole oma väidet selle kohta, et tutvus kostjate emaga juba 2012. aastal kuidagi tõendanud. Hageja ei ole esitanud oma väidete tõendamiseks näiteks väljavõtteid poolte vahelisest suhtlusest perioodil 201229.12.2014, kuigi kohtuistungil hageja tõdes, et kostjate emaga suheldi interneti vaheldusel tihti (t. lk 148 pöördel). Muuhulgas hageja M Ma 10.07.2019 istungil antud ütlustest nähtub, et hageja ei viibinud kummagi lapse sünni juures ega tea, kus linnas kostjad sündisid. Hageja ei ole esitanud ka ühtegi muud tõendit, mille põhjal saaks kohus asuda veendumusele, et hageja ja kostjate ema tutvusid enne 29.12.2014. aastat. Kõiki nimetatud asjaolusid kogumis hinnates ei ole kohtul veendumust, et hageja ja kostjate ema tutvusid varem kui 29.12.2014.a. 9.4 Hageja väidab, et sai teada, et lapsed G G ja L L ei põlvne temast 2017.aasta juunikuus. Kostjad väidavad, et hageja ja kostjate ema suhtlesid esmakordselt suhtluskanali Facebook kaudu alles 29.12.2014.a. Kostjad on esitanud selle tõendamiseks suhtluskanali Facebook kuvatõmmised (t.lk 115-159). Esimeselt kuvatõmmiselt on nähtav, et isikule „K Lrs“ on kirjutatud B Bi poolt 29.12.2014 kell 18:57. Kostjate ema tutvustab end isikule „K Lrs“ kui Gi ja Ai laste ema. Kohtu hinnangul on tuvastatav, et 29.12.2014.a Facebookis toimunud vestluses isiku „K Lrs“ vestluspartner on B B. Vestluse sisust nähtuvalt ütleb B B, et on Ai lapse ema (t.lk 156) ja et tema laps L on 1-kuu vanune (t.lk 159). Nähtuvalt B Bi kohtuistungil antud ütlustest on kostja L La bioloogiline isa A A. (t.lk 151). Ühtlasi märgib kohus, et 29.12.2014 Facebooki sõnumivahetuse kuvatõmmiselt on nähtav hageja M Ma foto ning vestluse osalise kasutajanimi „K Lrs“ viitab sellele, et vestluse osapooleks on hageja M M. Kostjad on esitanud dokumentaalse tõendina suhtluskanali Facebook kuvatõmmise, millest nähtub vestlus isikuga „Kk Olen“. Ka 29.06.2016 vestluse puhul on hageja kasutanud alternatiivset nime, s.o “ Kk Olen”. Kuigi hageja on istungil väitnud, et “ Kk Olen” ei ole tema alias, siis ka kohtule esitatud e-posti aadress on hageja „KoXXXXXXXX“. Nimetatud asjaolusid arvesse võttes asub kohus seisukohale, et kostjate ema vestlused 29.12.2014 ja 29.06.2016 suhtluskanalis Facebook toimusid hageja M Maga. 29.06.2016 vestluses isik “ Kk Olen” ütleb, et „arvesta kui mulle alimendid peale lükkad siis ma otsin päris isad üles lasen isaduse testi teha ja lähen sellega kohtusse, et need lapsed päris isade nimedele tagasi läheks“. Hageja väidab, et tema ei ole 29.12.2014 (t.lk 161 pöördel) ega 29.06.2016 (t.lk. 150) suhtluskanali Facebook kaudu vaidlusaluseid sõnumeid kostjate emale edastanud. Seejuures on hageja M M 13.11.2017 seisukohas p-s 2.2 (t.lk. 24 pöördel) sisuliselt omaks võtnud, et saatis kostjate emale 29.06.2016.a Facebooki sõnumi, öeldes, et: “ Hagejad on esitanud kohtule 29.06.2016 sõnumi, mille osas selgitab kostja, et tegemist oli hagejate ema ja kostja tüli käigus saadetud sõnumiga. Kostja eesmärgiks oli hagejate ema ärritada ja visata õhku kahtlus, kas ta üldse on laste isa või on hagejate emal nende tutvuse ajal olnud kõrvalsuhteid. Sarnast tülitsemist ja üksteise solvamist esines poolte vahel tihti. Nagu hiljem selgus, siis kostjate ema tunnistas 2017.a, et tegelikult ei olegi kostja laste isa. Seega olid kostja poolt esitatud kahtlused 29.06.2016.a sõnumis põhjendatud.“. Hiljem on hageja asunud väitma, et hageja esialgne meenutus oli, et ta võis selle saata tüli käigus saadetud sõnumina, kuid ta kontrollis oma sõnumeid ja tuvastas, et tema pole sellist kirjavahetust kostjaga pidanud. (t.lk. 112 pöördel). Kohus peab hageja niisugust väidet vastuoluliseks ja ebausaldusväärseks. 9.5 Kõiki eelpool toodud asjaolusid arvesse võttes on kohtu hinnangul tuvastatav, et hageja M M ja kostjate ema B B tutvusid suhtluskanali Facebook kaudu 29.12.2014.a., mil kostjate ema

2-17-15607 teavitas hagejat, et tal on lapsed ning kes on laste isad. Üldteadaolevalt arvestatakse raseduse pikkuseks, mille järgi rasedust arvestatakse, 40 nädalat. Seega ei olnud hageja ja kostjate ema laste G Ga ja L La eostamise perioodil tuttavad. Hageja ja kostjate ema vahel puudus seksuaalne kontakt, mis annaks hagejale alust arvata, et tema võis lapsed eostada. Sellest olenemata võttis hageja enda soovil laste G Ga ja L La isaduse omaks 17.04.2015 Saare Maavalitsuses (t.lk 61 ja 63). M Ma hagi G Ga ja L La vastu isaduse vaidlustamiseks on esitatud kohtusse 30.09.2017.a. Ka juhul kui võtta isaduse vaidlustamise aluseks olevate asjaolude teadasaamise kuupäevaks 29.06.2016.a. kui kostja oma sõnumis laste emale ähvarduse esitas, leida üles laste päris isad, siis hagiavalduse esitamiseks 30.09.2017 on möödunud üle aasta. PKS § 93 lg-le 1 võib isaduse kohtus vaidlustada ühe aasta jooksul arvates päevast, millal isadust vaidlustama õigustatud isikule on vaidlustamise aluseks olevad asjaolud teatavaks saanud. Hagiavaldus esitati kohtule 30.09.2017, s.o enam kui aasta peale isaduse vaidlustamiseks olevate asjaolude teada saamist. Sellest tulenevalt tuleb asuda seisukohale, et hagejal ei ole võimalik enam vaidlustada lapse isadust. Kuna hagejal ei ole võimalik vaidlustada laste isadust, ei ole hagejal võimalik ka esitada isaduse vaidlustamise hagi. Eespool toodust tulenevalt leiab kohus, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus

/allkirjastatud digitaalselt/ Külli Mõlder kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.