S. G. hagi A. G. vastu ühisvara jagamise nõudes. Hagihind 3 500 eurot.
01.07.2019 / Kirjalik menetlus Kohtuistungi toimumise aeg S. G. (isikukood: xxxxxxxxxxx; elukoht Menetlusosalised ja nende Hageja: xxx xx-xx, Tallinn, e-post xxx) esindajad Hageja esindaja:
Vassili Kosteitšuk (volikirja alusel, e-post xxx)
Kostja:
A. G. (isikukood: xxxxxxxxxxx; elukoht: xxx, xxx küla, xxx vald, 30623, e-post xxx)
RESOLUTSIOON
1.S. G. hagi A. G. vastu ühisvara jagamise nõudes rahuldada.
2.Jagada S. G. ja A. G. ühisvara – kinnistu xxx, xxx küla, xxx vald, Ida-Virumaa (registriosa nr xxxxx), müües nimetatud kinnistu avalikul enampakkumisel ning kinnistu müügist saadaud raha jagada võrdselt S. G. (isikukood: xxxxxxxxxx) ja A. G. (isikukood: xxxxxxxxxxx) vahel.
3.Jätta menetluskulud poolte endi kanda vastavalt TsMS § 164 lg 1.
2-19-2659 Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi või muu avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.
ASJAOLUD
Hageja nõue ja seisukoht
1.S. G. esindaja esitas 19.02.2019 Viru Maakohtule hagi A. G. vastu ühisvara jagamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt, hageja ja kostja abielu registreeriti 10.07.1992. ja lahutati 18.06.2018. Poolte abielus kehtis varaühisuse varasuhe. Abielu kestel omandasid pooled kinnisasja – xxx, xxx küla, xxx vald, Ida-Viru maakond, registriosa xxxxx. Nimetatud kinnistu koosneb elamumaa krundist suurusega 1432,00 m2, krundil asuvast elamust suletud netopinnaga 278,3 m2 ja rajatistest. Kinnistu ostmiseks võetud pangalaen (Swedbank AS) oli abielu kestel kustutatud. Hageja soovib ühisvara jagamist. Kostja keeldub ühisvara kohtuvälisest jagamisest. Hageja palub jagada poolte ühisvara, müües kinnistu asukohaga, xxx, xxx küla, xxx vald, enampakkumisel ja müügist saadud raha jagada poolte vahel võrdsetes osades. Alternatiivselt palub hageja jätta kinnistu kostja omandisse ning mõista kostjalt välja hüvitis hageja kasuks 1⁄2 ulatuses kinnistu turuväärtusest. Alternatiivnõude tagamiseks palub hageja asendada poolte tahteavalduses kinnistusraamatus kande muutmiseks kohtuotsusega, tehes hageja nõusoleku sõltuvaks temale tuleneva hüvitise väljamaksmisega. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. (tl. 3-22)
2.Hageja esindaja 29.04.2019 seisukohas kostja 11.03.2019 vastusele teatas, et kostja poolt pakutud kompromiss ei ole hagejale vastuvõetav, kuna antud moel ei oleks see kompromiss täidetav. Esindaja leiab, et taolise dokumendi esitamisega kostja venitab tahtlikult tsiviilasja menetlust. Hageja esindaja märkis, et palub lahendada vaidlus sisuliselt, jagades ühisvara esimese alternatiivvariandi järgi – müüa kinnistu avalikul enampakkumisel ja müügist saadud raha jagada poolte vahel võrdsetes osades. (tl. 31-32) Kostja seisukoht
3.Kostja 11.03.2019 vastuses hagile teatas, et pooled on jõudnud kokkuleppele alljärgnevatel tingimustel: Pooled müüvad ühisvarasse kuuluva kinnistu xxx, xxx küla, xxx vald, Ida-Viru maakond, registriosa xxxxx, kinnisvaramaakleri vahendusel ja müügist saadud raha jagatakse poolte vahel võrdsetes osades; Kinnisvaramaakleri valivad pooled omavahelise kokkuleppe alusel; Kinnistu müük ei ole ajaliselt piiratud; Vajadusel toimub kinnistu müügihinna alandamine 10% iga poole aasta möödumisel, alates müügist;
2-19-2659 Pooled on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest. (tl. 28-29) Hageja taotlused
4.06.06.2019 esitas hageja esindaja kohtule taotluse lahendada asi sisuliselt, kirjalikus menetluses. Esindaja märkis, et „Hagiavalduse esimene alternatiiv ongi kinnistu avalikul enampakkumisel müük ja raha pooleks jagamine“. 13.06.2019 selgitas kohus hagejale, et seoses alternatiivnõuetega puudub kohtul võimalus hagi
menetlemiseks kirjalikus menetluseks.
5.Hageja esindaja esitas 13.06.2019 kohtule selgituse, milles märgib: „Hagiavalduse esimene alternatiiv on - müüa kinnistu avalikul enampakkumisel ja müügist saadud raha jagada poolte vahel võrdsetes osades. Kostja ei ole sellele nõudele vastu vaielnud. Seetõttu puudub asjas vaidlus ühisvara jagamise viisi osas. Esimene alternatiivi rahuldamata jätmiseks puudub mistahes alus, st. nõue kuulub rahuldamisele. Esimese alternatiivi rahuldamise korral ei pea kohus teise alternatiivi arutama/lahendama. Teine alternatiivne jagamise viis (kostjale kinnistu jätmine hüvitise tasumise kohtususega) oli pakutud igaks juhuks - kui kostja oleks avaldanud soovi jätta vara endale, võttes kohustuse hüvitada hageja osa rahas. Kuna kostja sellist soovi ei avaldanud, siis selline nõue rahuldamisele (ja isegi arutamisele) ei kuulu. /----/ Praeguses olukorras on hageja nõus sellega, et asi lahendatakse kohtuistungil tema juuresolekuta (menetlusökonoomia põhimõttest lähtuvalt).“
6.01.07.2019 kohtuistungile menetlusosalised ei ilmunud.
7.08. juulil 2019.a teatas kohus menetlusosalistele, et vastavalt TsMS § 403 lg 1 lahendab hagi kirjalikus menetluses ja andis neile tähtaja avalduste ja dokumentaalsete tõendite esitamiseks kuni 22.07.2019. Kohus teatas, et kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 23.08.2019 kell 16.00 kohtumaja kantselei kaudu. Kohus selgitas hagejale, et kohtule tuleb esitada põhinõue, millele võivad lisanduda alternatiivnõuded. Antud juhul märkis hageja esimese alternatiivnõude ja teise alternatiivnõude, seega tuleb hagejal esitada kohtule korrektne, lõplik nõue. (tl. 48).
8.Hageja esindaja esitas 22.07.2019 täpsustuse, milles palus jagada S. G. ja A. G. ühisvara – kinnistu xxx, xxxx küla, xxx vald, Ida-Virumaa (registriosa nr xxxxx), müües nimetatud kinnistu avalikul enampakkumisel ning kinnistu müügist saadaud raha jagada võrdselt S. G. ja A. G. vahel. Esindaja palus jätta hageja menetluskulud kogusummas 800 eurot kostja kanda, sest kostja, keeldudes ühisvara kohtuvälisest menetlusest, põhjustas käesoleva kohtumenetluse. (tl. 53) Kostja kohtule täiendavaid vastuseid ja/või taotlusi ei esitanud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
9.Kohus, tutvunud hagiavaldusega ja uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid, leiab, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuuluvad rahuldamisele.
10.Pooled olid abielus uue perekonnaseaduse jõustumise ajal (01.07.2010.a). Kinnistu, asukohaga xxx, xxxxx küla, xxx vald, Ida-Viru maakond, samuti muude varade/kohustuste suhtes ei ole pooled varasuhte liiki valinud Kuna kinnistu asukohaga xxx, xxxxx küla, xxx vald, Ida-Viru maakond) on soetatud abielu ajal, siis on tegemist ühisvaraga. Ülaltoodust lähtuvalt oli abikaasadel varaühisus. Varaühisuse puhul lähevad abikaasade ühisomandisse varaühisuse kestel omandatud esemed ning abikaasade muud varalised õigused (ühisvara, PKS § 25).
2-19-2659 Hageja on esitanud oma nõude ajal, mil varaühisuse lõpetamist sätestas 01. juulil 2010.a jõustunud perekonnaseadus. PKS § 210 lg 1 kohaselt laieneb see seadus üldjuhul kõigile perekonnaõiguslikele suhetele, mis on tekkinud sama seaduse jõustumise hetkeks. Abikaasade varaliste suhete kohta täpsustab PKS § 211 erisättena, et enne 01. juulit 2010.a sõlmitud abielude puhul kohaldatakse neile suhetele 01. juulil 2010.a jõustunud perekonnaseadust, kui enne selle seaduse jõustumist sõlmitud abieluvaraleping ei näe ette teisiti. Alates kehtiva perekonnaseaduse jõustumisest tuleb poolte ühisvara jagada kehtiva seaduse kohaselt. Kehtiva seaduse kohaselt tuleb jagada nii enne kui ka pärast selle seaduse jõustumist omandatud vara.
11.Vastavalt PKS § 35 lg 1 p 3 varaühisuse varasuhe lõpeb, kui abielu lahutatakse. PKS § 37 lg 3 järgi jagatakse ühisvara abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisti.
12.Asjaõigusseaduse (AÕS) § 76 lg 1 kohaselt on kaasomanikul õigus igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist ning kaasomandi lõpetamisel jagatakse asi AÕS § 77 lg 1 järgi vastavalt kaasomanike kokkuleppele. Kaasomandi lõpetamine kohtus on materiaalõiguslikult TsÜS § 68 lg 5 alusel kaasomanike kokkuleppe sõlmimise tahteavalduste asendamine ning seega asendab kohtulahend, millega kaasomand lõpetatakse, kaasomanike kokkulepet kaasomandi lõpetamise kohta. Hageja on esitanud ühisvara jagamise hagi. AÕS § 77 lõigete 2-4 kohaselt võidakse asi jagada reaalosadeks, jätta abikaasade kaasomandisse, jätta asi ühele abikaasale ja välja mõista teisele rahaline hüvitis või müüa asi avalikul või abikaasade vahelisel enampakkumisel. PKS § 37 lg 1 kohaselt varaühisuse lõppedes jagavad abikaasad ühisvara omavahel. Abikaasa võib esitada ühisvara jagamise taotluse kohtule juba koos abielu lahutamise või kehtetuks tunnistamise hagiga või koos varaühisuse lõpetamise hagiga.
13.Osapoolte vahel ei ole vaidlust selles, et poolte ühisvara hulka kuulub kinnistu asukohaga xxx, xxxxx küla, xxxx vald, Ida-Virumaa (registriosa nr xxxxxx). Muud, jagamisele kuuluvat ühisvara ei ole ei hageja ega kostja märkinud.
14.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 alusel otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
15.Hageja palub jagada poolte ühisvaraks olev kinnistu, müües kinnistu avalikul enampakkumisel ja jagades müügist saadud raha võrdselt hageja ja kostja vahel. Hageja esitas kohtule abielulahutuse tõendi, Jõhvi notar Tiit Juse poolt 02.09.2003 tõendatud Kinnistu müügileping, hüpoteegi seadmise leping ja asjaõigusleping nr xxxx, millest nähtub, et abikaasad S. G. ja A. G. on omandanud kinnistu asukohaga xxx, xxxx küla, xxx vald, Ida-Virumaa (registriosa nr xxxxxx); kinnistusregistri väljavõtte, millest nähtub, et hageja ja kostja on kinnistu ühisomanikud (tl. 6, 7-15, 16-17).
16.Kostja sisulisi vastuväiteid hagile ei esitanud, kostja esitas tema enda pool koostatud kompromissettepaneku, milles märkis, et on nõus kinnistu müümisega maakleri vahendusel.
17.Käesoleva menetluse raames on tuvastatud ja tõendamist leidnud, et abielu lõppemise, so 18.06.2018 seisuga kuulub S. G. ja A. G. ühisvarasse kinnistu, asukohaga xxx, xxxx küla, xxxx vald, Ida-Virumaa (registriosa nr xxxxx).
2-19-2659
18.Kuna nii hageja kui ka kostja on nõus ühisvara jagamisega selle müümise teel, siis rahuldab kohus hagi ja peab vajalikuks jagada poolte ühisvara alljärgnevalt: Jagada S. G. ja A. G. ühisvara – kinnistu xxx, xxx küla, xxx vald, Ida-Virumaa (registriosa nr xxxxx), müües nimetatud kinnistu avalikul enampakkumisel ning kinnistu müügist saadaud raha jagada võrdselt S. G. (isikukood: xxxxxxxxxxx) ja A. G. (isikukood: xxxxxxxxxxx) vahel.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
19.Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, /---/. Kooskõlas TsMS § 164 lg, hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Ühisvara jagamine on hagiline abieluasi ja kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda TsMS § 164 lg 1 alusel (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-183-13, p 10). Riigikohus on 05.03.2014 kohtuotsuse nr. 3-2-1-183-13 p. 10 märkinud, et „Kolleegium leiab, et TsMS § 164 on erinormiks TsMS § 163 suhtes, reguleerides menetluskulude jaotust hagilises perekonnaasjas. TsMS § 164 lg 1 sätestab üldreegli, mille kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. TsMS § 164 lg-st 2 tulenevalt võib kohus jagada kulud erinevalt selle paragrahvi lõikes 1 sätestatust, kui tegemist on abielu varavahekorral põhineva vaidlusega või kui kulude selline jaotus ei oleks õiglane, muu hulgas kui see kahjustaks ülemäära ühe abikaasa olulisi vajadusi. Kuna praeguse vaidluse puhul oli tegemist ühisvara jagamise nõudega – seega hagilise abieluasjaga –, tuleb menetluskulud jagada lähtuvalt TsMS §-st 164. Kuna asjas ei nähtu kolleegiumi arvates mõistlikke põhjusi, miks tuleks kulud jagada erinevalt TsMS § 164 lg-s 1 sätestatust, tuleb kõigis kohtuastmetes kantud menetluskulud jätta poolte endi kanda.“ Ülaltoodust tulenevalt jätab kohus poolte menetluskulud poolte endi kanda, seega ei määra kohus menetluskulusid rahaliselt kindlaks.
20.TsMS 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.
21.Kohtuotsus on tehtud ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 164 lg 1, § 434, § 438, § 442, § 453, § 632, § 632 lg 1 sätete kohaselt.
/allkirjastatud digitaalselt/ Helgi Vinni Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.