Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Indrek Parrest
Otsuse tegemise aeg ja koht
29.09.2015, Tallinn
Tsiviilasja number
2-14-63237
Tsiviilasi
JP hagi korteriühistu (KÜ) Mahtra 64 vastu majandamiskulude arvestamise aluseks oleva korteri üldpinna suuruse tuvastamiseks ning enammakstud majandamiskulude 150.99 eurot tagastamiseks ja kahjuhüvitise 192 eurot saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 26.05.2015 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
KÜ Mahtra 64 apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
342.99 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja/vastustaja JP (isikukood lepinguline esindaja Irina Reva
XXXXXXXXX),
Kostja/apellant KÜ Mahta 64 (registrikood 80287398), lepinguline esindaja Danil Lipatov Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 26.05.2015 otsus jätta muutmata.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Apellatsioonimenetluse kulud jätta apellandi kanda.
4.Mõista KÜ-lt Mahtra 64 välja JP kasuks hüvitis apellatsioonimenetluse kulude katteks kokku 160 eurot.
5.Mõista KÜ-lt Mahtra 64 välja JP kasuks viivis menetluskulude hüvitise 160 euro tasumisega viivitamise korral võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
6.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Selgitused Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõue
1.30.12.2014 esitas hageja kohtule hagi kostja vastu nõudega tuvastada, et hageja korterile majandamiskulude arvestuses peab korteri üldpinnaks olema 52,80m2, et perioodil 01.01.2011–31.12.2014 maksis hageja seaduses ettenähtust rohkem majandamiskulusid 150.99 euro võrra ja on tekitanud hagejale kahju 192 eurot. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda ja mõista kostjalt välja õigusabikulu kokku 538 eurot (käibemaksuta) ja riigilõivu 75 eurot koos viivisega.
2.Hageja on XXXXXX XX-XX Tallinnas asuva korteriomandi omanik. Vastavalt kinnistusraamatu väljavõttele on hageja korteri üldpinnaks 52,80m2, kuid kostja esitatavatel arvetel on üldpinnaks märgitud 55,60m2 ning alates novembrist 2011 arvestatakse küttekulu 58,80m2 suuruselt pinnalt. Hageja tasub tähtajaliselt ja täies ulatuses kõik kostja esitatud arved ja seega on hageja tasunud korteri eest vajalikust rohkem 150.99 eurot. Lisaks on kostja kohustatud hüvitama hagejale õigusabikulud 192 euro ulatuses, mis tekkisid enne hagi esitamist. Kostja vastuväited
3.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja palus menetluskulud jätta hageja kanda ning välja mõista menetluskuluhüvitisena 720 eurot.
4.Hageja on korteriomandi nr XX omanikuks alates 22.04.2013, seega ei ole hagejal õiguslikku alust esitada nõuet sellele eelneva aja eest. Korteriomandi nr XX ümberehituse käigus omastas korteriomandi omanik ebaseaduslikult kaks rõdu korteri osaks. Koos korteri ümberehitusega toimus ka ebaseaduslik küttesüsteemi ümberehitus. Kostja juhatuse poolt toimunud ülevaatusel on pooled suuliselt kokku leppinud, et korteriomanik tasub arved vastavalt reaalsele korteriomandi pinnale ehk 58,8m2. Arvete koostamise aluseks on tegelik korteriomandi üldpind ja tegelikult tarbitud soojuse hulk. Esimese astme kohtu otsus
5.Maakohus rahuldas 26.05.2015 otsusega hagi ja tuvastas, et majandamiskulude arvestuse aluseks hageja korterile asukohaga XXXXXX XX-XX Tallinnas peab olema
korteri üldpind 52,80m2 ning mõistis kostjalt hagejale välja 955.99 eurot, millest perioodil 01.01.2011–31.12.2014 enammakstud majandamiskulu on 150.99 eurot, kahjuhüvitis 192 eurot ja kohtumenetluskulu 613 eurot. Lisaks mõistis kohus hagejalt välja viivise menetluskuludelt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
6.Vaidlus puudub selles, et hagejale kuulub alates 30.04.2013 korteriomand üldpinnaga 52,8m2 asukohaga XXXXXX XX-XX Tallinnas (t lk 7). Samuti, et nimetatud kortermajas on loodud korteriühistu ja seega on hageja nimetatud korteriühistu liige (t lk 8).
7.Kohus viitas korteriühistuseaduse (KÜS) § 151 lõikele 1. Kohtule esitatud kostja põhikirja punkti 3.2.5 kohaselt lähtutakse sihtotstarbeliste maksete suuruse kindlaksmääramisel liikme omanduses oleva korteri üldpinna osast maja korterite kogupinnas. Maksete suuruse kindlaksmääramisel lähtutakse sooja vee valmistamiseks kuluva soojusenergia ja külma vee ning kanalisatsiooni eest tasu arvestamisel korteri m2 või mõõturi näidu järgi, kütteks kuluva soojusenergia puhul korteri üldpinna suurusest (t lk 9-16). Seega tuleb käesoleval juhul lähtuda maksete suuruse kindlaksmääramisel korteri üldpinna suurusest.
8.Hageja poolt kohtule esitatud arvetest 12.01.2011 nr 20110145, 12.09.2011 nr 20110945, 12.10.2011 nr 20111045 ja 12.11.2014 nr 20141145 nähtub, et korteri nr XX suuruseks on 55,60m2 (t lk 22-24, 56). Arvetest 11.11.2011 nr 20111145, 13.12.2011 nr 20111145, 11.01.2012 nr 20120145, 11.05.2012 nr 20120545, 12.06.2012 nr 20120645, 14.09.2012 nr 20120945, 12.11.2012 nr 20121145, 10.12.2012 nr 20121245, 10.01.2013 nr 20130145, 11.02.2013 nr. 20130245, 14.03.2013 nr 20130345, 10.04.2013 nr 20130445, 09.05.2013 nr 20130545, 11.06.2013 nr 20130645, 10.07.2013 nr 20130645, 08.08.2013 nr 20130845, 10.09.2013 nr 20130945, 10.10.2013 nr 20131045, 11.11.2013 nr 20131145, 11.12.2013 nr 20131245, 13.01.2014 nr 20140145, 12.02.2014 nr 20140245, 11.03.2014 nr 20140345, 11.04.2014 nr 20140445, 12.05.2014 nr 20140545, 11.06.2014 nr 20140645, 10.07.2014 nr 20140745, 12.08.2014 nr 20140845, 09.09.2014 nr 20140945 ja 09.10.2014 nr 20141045 nähtub, et korter nr XX suuruseks on 55,60m2 ning kütet on arvestatud korteriomandi suuruselt 58,8m2 (t lk 25-55).
9.Seega on kostja esitanud hagejale arveid, millistel on märgitud hagejale kuuluva korteriomandi suuruseks 55,60m2 ning 58,8m2, so enam kui on kantud kinnistusraamatusse korteri nr XX suurusena (t lk 7). Sellest tulenevalt leidis kohus, et kostja on hagejale esitatud arvetes märkinud ekslikult hageja korteriomandi nr XX üldpinna suurused.
10.Kostja esitas 03.01.2011 koostatud kinnituse, millest nähtub, et kostja juhatuse liikmed on korteriomanikuga suulise läbirääkimise tulemusel jõudnud kompromissile korteriomandi üldpinna osas kommunaalarvete vormistamisel. Lepiti kokku, et korteri köetavale pinnale lisatakse kahe lodža pinnad, mis kajastub arvel korteri üldpinna numbris (t lk 88). Osundatud tõendist ei tulene, et tegemist oleks pooltevahelise kokkuleppega, kuivõrd kinnitusel puudub korteri nr XX omaniku allkiri. Samuti ei tulene nimetatud tõendist, et korteri nr XX suuruseks oleks 55,60m2 või 55,8m2. Antud kinnitusest ei nähtu ka väidetava kahe rõdu (lodža) suurused. Seega ei saa kostja arvete koostamisel antud kinnitusest lähtuda.
11.Hageja poolt kohtule esitatud 09.02.2015 arvest nr 20150245 nähtub, et korteri nr XX suuruseks on 52,8m2 (t lk 104). Seega on kostja esitanud hagejale arveid pidevalt korteri nr XX üldpinda muutes ning kohtule esitatud tõenditega ei ole leidnud tõendamist, miks on kostja hagejale esitatud arvetel märkinud korteri nr XX üldpinnaks 55,60m2 või 55,8m2.
12.Hageja esitas ajavahemikul 01.01.2011–31.12.2014 kostjale enammakstud summade arvutuskäigu (t lk 2, 20-21). Nimetatud arvustuskäigu kohaselt on hageja tasunud kostjale esitatud arvete alusel enam 150.99 eurot, so remondifondi 32.22 eurot, hoolduskulud 32.22 eurot ja küttekulud 86.55 eurot. Kostja nimetatud summa kujunemisele ja suurusele vastuväiteid ei esitanud.
13.Kinnistusraamatu väljavõttest nähtub, et ajavahemikul 08.06.2006–30.04.2013 on hagejale kuulunud eelpool nimetatud korteriomandist 1⁄2 (t lk 100). Seega leidis kohus, et hagejal on õigus nõuda ka ajavahemikul 08.06.2006–30.04.2013 esitatud arvete alusel enammakstud summade tagasimaksmist, kuivõrd hagejale on kuulunud 1⁄2 eelpool nimetatud korteriomandist ning kohtule esitatud konto väljavõttest nähtub, et makseid kostjale on teostanud hageja (t lk 101-102).
14.Kohus leidis, et praegusel juhul on kostjal kohustus tagastada hagejale enamtasutud majandamiskulud 150.99 euro ulatuses VÕS § 1027 ja § 1028 lg 1 alusel, kuivõrd hagejal on kohustus tasuda kostjale majandamiskulusid vastavalt kinnistusraamatusse kantud korteriomandi nr XX üldpinnale, so 52,80m2. Seega kuulub kostjalt hagejale väljamõistmisele enamtasutud majandamiskulu 150.99 eurot.
15.Hageja on esitanud kostja vastu kahjuhüvitise nõude summas 192 eurot. Nimetatud kulu on tekkinud seoses õigusabiteenuse saamisega enne kohtusse hagi esitamist. Hageja on nimetatu tõendamiseks esitanud 30.04.2014 arve nr 340558 summas 42 eurot (t lk 58) ja 24.10.2014 arve nr 341184 summas 150 eurot (t lk 59). Kostja nimetatud nõude osas vastuväiteid esitanud ei ole.
16.Kohus viitas VÕS § 127 lõikele 1 ja § 128 lõikele 3. Hageja on kohtule esitanud tõendina 15.05.2014 avalduse, mille ta edastas kostjale (t lk 17-19). Seega on hageja tõendanud, et viimane on teinud enne kohtumenetluse algatamist kulutusi õigusabile. Samuti on hageja poolt tõendatud kohtule esitatud arvetega, et viimane on pöördunud enne kohtumenetluse algatamist õigusabiteenuse saamiseks Eesti Korteriühistute Liidu poole ning nimetatud arvetest nähtub, et hagejale on osutatud juriidilist teenust. Seega leidis kohus, et tegemist on hagejale tekkinud varalise kahjuga, mis kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele summas 192 eurot.
17.Kõige eelpooltoodu alusel asus kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kuivõrd hagejale kuuluva korteriomandi asukohaga XXXXXX XX-XX Tallinnas üldpind on 52,80m2, siis tuleb tuvastada, et majandamiskulude arvestuse aluseks hageja korteriomandile on korteri üldpind 52,80m2. Seega kuulub kostjalt hagejale väljamõistmisele perioodil 01.01.2011– 31.12.2014 enamtasutud majandamiskulud 150.99 eurot ning kahjuhüvitis 192 eurot.
18.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud. Apellatsioonkaebus
19.30.06.2015 esitatud apellatsioonkaebuses palub kostja tühistada maakohtu otsuse ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata.
20.Maakohus on otsuse tegemisel rikkunud oluliselt menetlusnorme. Menetluses on piisavalt tõendeid, mis kinnitavad korteriomandi nr XX ebaseaduslikku ümberehitust, millega koos toimus ka küttesüsteemi ümberehitus. Hageja on vabatahtlikult teiste korteriühistu liikmete nõusolekuta teostanud ümberplaneerimise ja -ehituse oma korteriomandis, mistõttu suurenes korteri struktuurne osa ning soojendatav pind. Pooled on vaidluste vältimiseks suuliselt kokku leppinud, et korteriomanik tasub arved vastavalt reaalsele korteriomandi pinnale ehk 58,8m2. Samuti on hageja 07.05.2015 istungil kinnitanud, et: „üks rõdupool on köetav. Mina ei oleks vaielnud vastu, kui oleks see olnud üksnes 3m2 kütte eest“. Seega hageja oma sõnadega kinnitab nii suulise kokkuleppe olemasolu, rõdude suurust (3m2 üks rõdu) kui ka fakti, et rõdu on köetav. Seega on hageja kohtumenetluses tunnistanud korteri ümberehitust koos küttesüsteemi ümberkorraldusega. Kohus ei ole andnud objektiivset hinnangut hageja poolt õigeks võetud asjaoludele. Asjaolu, et 03.01.2011 kostja juhatuse kinnitusel puudub korteri nr XX omaniku allkiri, ei oma tähendust, sest hageja kinnitas kohtuistungil sellise kokkuleppe olemasolu. Kostja oli veendunud, et sellega on piisavat tõendamist leidnud asjaolu, et kokkulepe küttemaksude osas eksisteeris. Vastustaja seisukoht
21.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
22.Kolleegium, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Kolleegium ei tuvastanud maakohtu poolt menetlusõiguse normide olulist rikkumist ega materiaalõiguse normide ebaõiget kohaldamist. Kolleegium nõustub maakohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lõikest 6 tulenevalt neid ei korda. Samuti võtab kolleegium kaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks maakohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuivõrd puuduvad kahtlused nende tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta. TsMS § 657 lõike 1 punkti 1 alusel jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Alljärgnevalt vastab kolleegium apellandi väidetele.
23.Käesoleva vaidluse lahendamise seisukohalt omab keskset tähtsust, milliste põhimõtete alusel toimub kostja majandatavas Mahtra 64 elamus ühistu liikmete poolt majandamiskulude eest tasumine ning kas hagejal ja kostjal on selles osas sõlmitud eraldi kokkulepe, arvestades hageja poolt oma korteriomandis teostatud ümberehitust.
24.KÜS § 151 lõike 1 kohaselt on majandamiskulud korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sh energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti.
Riigikohus on lahendites nr 3-2-1-53-10 ja nr 3-2-1-28-11 selgitanud majandamiskulude jaotusega seonduvat ja märkinud, et tulenevalt KÜS § 151 lõikest 1 tuleb selle kindlakstegemiseks, kui palju peab korteriühistu liige majandamiskulude eest maksma, jagada korteriühistu kõik majandamiskulud kõigi korteriomandite reaalosadeks olevate eluruumide või mitteeluruumide pindalade summaga ruutmeetrites ning korrutada sellele liikmele kuuluva korteriomandi reaalosaks oleva eluruumi või mitteeluruumi pindalaga. Lahendis nr 3-2-1-28-11 selgitas Riigikohus täiendavalt ka, et majandamiskulude jagamiseks korteriomanike vahel seadusest erineval viisil peab olema korteriühistu põhikirjas endas konkreetselt sätestatud, missugused kulutused jaotatakse erinevalt seaduses sätestatust.
25.Maakohus tuvastas õigesti, mille üle ei ole ka vaidlust, et kostja põhikirjas ei ole sätestatud majandamiskulude arvestuse osas erisusi võrreldes KÜS § 151 lõikega 1. Sellest tulenevalt leidis kohus põhjendatult, et hagejal on kohustus tasuda kostjale majandamiskulusid vastavalt kinnistusraamatusse kantud korteriomandi nr XX üldpinnale, so 52,80m2.
26.Samuti jõudis maakohus õigele järeldusele, et käesolevas menetluses ei ole tõendatud, et pooltel oli majandamiskulude hüvitamise osas eraldi kokkulepe, mille kohaselt hageja tasub arved vastavalt reaalsele korteri pinnale ehk 58,80m2. Kaebuses viidatud hageja poolt 07.05.2015 kohtuistungil avaldatut ei saa käsitleda kui hageja omaksvõttu TsMS § 231 lõike 2 mõistes kostja väidete kohta, et poolte vahel eksisteeris suuline kokkulepe majandamiskulude tasumise kohta, et ühe rõdu suurus on 3m2 ning et rõdu on köetav. TsMS § 231 lõike 2 esimese lause kohaselt ei vaja poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Sama sätte teise lause järgi on omaksvõtt faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses või kohtuistungil, kus nõustumine protokollitakse. Hageja poolt kohtuistungil avaldatust saab järeldada vaid seda, et hageja ei oleks vaielnud suurenevatele küttekuludele vastu, kui need oleks suurenenud üksnes 3m2 suuruse rõdupinna osas. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole aga hageja üheski kohtule esitatud avalduses kinnitanud majandamiskulude tasumise osas erikokkuleppe olemasolu. Seega ei ole õige kostja käsitlus, et hageja on vastava asjaolu omaks võtnud. Seoses hageja poolt 07.05.2015 kohtuistungil öelduga, et üks rõdupool on köetav, leiab kolleegium, et käesoleva vaidluse kontekstis ei oma asjaolu, kas rõdud on köetavad või mitte, iseseisvat tähendust. Hageja on vastuses kaebusele õigesti juhtinud tähelepanu kostja põhikirja punktile 3.2.5, mille kohaselt arvestatakse ka küttekulud korteri üldpinnalt, mitte köetavalt pinnalt. Eelnevast tulenevalt ei oma tähendust ka see, kas hageja on või ei ole kohtumenetluses tunnistanud korteri ümberehitust koos küttesüsteemi ümberkorraldusega.
27.Kuivõrd nii kütte- kui majandamiskulud arvestatakse kostja põhikirja järgi kinnistusraamatusse kantud korteri üldpinnalt ning kostja ei ole tõendanud poolte vahel kulude tasumise osas erikokkuleppe olemasolu, on maakohus põhjendatult hageja nõude enamtasutud majandamiskulude tagasisaamiseks rahuldanud.
28.Apellatsioonimenetluse kulud jäävad TsMS § 171 lõike 1 alusel apellandi kanda. Menetluskulude jaotust saab TsMS § 178 lõike 1 kohaselt vaidlustada üksnes käesoleva kohtuotsuse peale edasi kaevates.
29.Järgnevalt määrab kolleegium vastavalt jaotusele kindlaks TsMS § 174 lõikest 3 lähtudes ringkonnakohtus vastustaja poolt kantud ja talle apellandi poolt hüvitamisele kuuluvate menetluskulude põhjendatud ja vajaliku suuruse. Vastavalt taotlusele on vastustaja menetluskuluks apellatsioonimenetluses lepingulise esindaja tasu 160 eurot (käibemaksuta), so 2hx80 eurot (t lk 162).
30.Kolleegium, tutvunud vastustaja lepingulise esindaja poolt teostatud toimingute nimekirjaga ja toimikuga, leidis, et esiletoodud toimingute (apellatsioonkaebusega tutvumine, kliendiga nõupidamine, vastuse koostamine) ajakulu 2h oli põhjendatud ja vajalik. Taotlusest nähtuvalt on vastustaja lepingulise esindaja tunnitasu 80 eurot (käibemaksuta), mis ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu ning on mõistlikus suuruses. Seega tuleb vastustaja taotlus rahuldada ja mõista apellandilt välja menetluskulu 160 eurot. Vastustaja ei ole taotlenud kulude hüvitamist koos käibemaksuga, seega vastavalt TsMS § 174 lõikele 10 kuulub vastustaja lepingulise esindaja kulu hüvitamisele käibemaksuta.