Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht 26. mail 2015.a., Tallinnas Tsiviilasja number
2-14-63237
Tsiviilasi
XXXhagi Korteriühistu XXXvastu tuvastada, et majandamiskulude arvestuse aluseks XXXkorterile on korteri üldpinnaks 52,8 m2, perioodil 01.01.2011.a.-31.12.2014.a. enammakstud majandamiskulude 150,99 euro tagasimaksmiseks ja kahju hüvitise 192 euro nõudes 342,99 eurot
Hagihind Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX; e- post:
XXX);
Hageja lepinguline esindaja Irina Reva (Eesti Korteriühistute Liit, Sakala 23a, 10141 Tallinn; e- post: [email protected]); Kostja: Korteriühistu XXX(registrikood XXX, asukoht
XXX);
Kostja lepinguline esindaja Danil Lipatov (Progressor Õigusbüroo OÜ, Endla 4, 10142 Tallinn; e- post: [email protected]). Lihtmenetlus
Menetluse liik Kohtuistungi toimumise aeg
07.05.2015.a.
Kohtuistungil osalesid
Hageja XXX Hageja lepinguline esindaja Irina Reva Kostja seaduslik esindaja XXX Kostja lepingulised esindajad Danil Lipatov ja Olga Smirnova
Resolutsioon
1.Rahuldada XXXhagi Korteriühistu XXXvastu tuvastada, et majandamiskulude arvestuse aluseks XXXkorterile on korteri üldpind 52,8 m2, perioodil 01.01.2011.a.-31.12.2014.a. enammakstud majandamiskulude 150,99 euro tagasimaksmiseks ja kahju hüvitise 192 euro nõudes.
3.Tuvastada, et majandamiskulude arvestuse aluseks XXXkorterile asukohaga XXXTallinnas on korteri üldpind 52,80 m2.
4.Välja mõista Korteriühistult XXX XXX kasuks kokku 955,99 eurot, millest perioodil 01.01.2011.a. - 31.12.2014.a. enammakstud majandamiskulu 150,99 eurot, kahju hüvitis 192 eurot ja menetluskulu 613 eurot.
5.Välja mõista Korteriühistult XXX XXX kasuks viivis protsendina hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (613 eurot) menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Apellatsioonkaebuse võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. TsMS § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja selle põhjendused
1.XXX esitas kohtule hagi Korteriühistu XXX vastu tuvastada, et majandamiskulude arvestuse aluseks XXX korterile on korteri üldpinnaks 52,8 m2, perioodil 01.01.2011.a.-31.12.2014.a. enammakstud majandamiskulude 150,99 euro tagasi maksmiseks ja kahju hüvitise 192 euro nõudes. Hagiavalduse kohaselt on hageja XXX, Tallinn asuva korteriomandi omanik. Vastavalt kinnistusraamatu väljavõttele on hageja korteri üldpinnaks määratud 52,80 m2, kuid kostja poolt esitatavatel arvetel on korteri üldpinnaks määratud 55,60 m2 ning alates novembrist 2011.a. arvestatakse küttekulu 58,8 m2 suuruselt pinnalt. Hageja tasub tähtajaliselt ja täies ulatuses kõik korteriühistu poolt esitatud arved ja seega on hageja tasunud korteri eest vajalikust rohkem 150,99 eurot. Lisaks leiab hageja, et kostja on kohustatud hüvitama hagejale õigusabikulud 192 euro ulatuses, mis on tekkinud enne hagi esitamist. Hageja palub jätta kõik menetluskulud kostja kanda ning välja mõista õigusabikulu kokku summas 538 eurot (ilma käibemaksuta) (t/l 124, 141) ja riigilõiv summas 75 eurot (t/l 62). Samuti palub hageja välja mõista menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kostja vastuväited ja põhjendused
2.Kostja hagi ei tunnista ning vaidleb sellele vastu. Hageja on korteriomandi nr. 45 omanikuks alates 22.04.2013.a. ning seega ei ole hagejal õiguslikku alust esitada nõuet enne nimetatud perioodi enda kasuks. Korteriomandi nr. 45 ümberehituse käigus omastas korteriomandi omanik ebaseaduslikult kaks rõdu korteri osaks. Koos korteri ümberehitusega toimus ka ebaseaduslik küttesüsteemi ümberehitus. Kostja juhatuse poolt toimunud ülevaatusel on pooled suuliselt kokku leppinud, et korteriomanik tasub
arved vastavalt reaalsele korteriomandi pinnale ehk 58,8 m2. Antud juhul on kostja poolt koostatud arvete aluseks tegelik korteriomandi üldpind ja tegelikult soojuse tarbimise suurus. Kostja palub menetluskulud jätta hageja kanda ning välja mõista menetluskulu summas 720 eurot (t/l 132-133). Kohtu põhjendused
3.Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, tutvunud toimiku kõigi materjalidega ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
4.Käesoleva asja hind on 342,99 eurot. Kohus on asja lahendanud lihtmenetluses TsMS § 405 lg 1 alusel. TsMS § 405 lg 1 järgi menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2 000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4 000 eurole. Kohus on pooltele nimetatut selgitanud nii 23.01.2015.a. kohtumääruse p. 3 (t/l 71-72) kui ka 07.05.2015.a. kohtuistungil (t/l 138-140).
5.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus on pooltele nõuete ja vastuväidete tõendamise kohustust ja muuhulgas viidatud sätet selgitanud nii 31.03.2015.a. kohtumääruses (t/l 105) kui ka 07.05.2015.a. kohtuistungil (t/l 138-140).
6.Vaidlus puudub selles, et hagejale kuulub alates 30.04.2013.a. korteriomand üldpinnaga 52,8 m2 asukohaga XXX, Tallinnas (t/l 7). Samuti ei ole vaidlust selles, et eelpool nimetatud kortermajas on loodud Korteriühistu XXX ja seega on hageja nimetatud korteriühistu liige (t/l 8).
7.Korteriühistuseaduse (KÜS) § 151 lg 1 kohaselt on majandamiskulud käesoleva seaduse tähenduses korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti.
8.Kohtule esitatud Korteriühistu XXX põhikirja punkt 3.2.5 kohaselt sihtotstarbeliste maksete suuruse kindlaksmääramisel lähtutakse liikme omanduses oleva korteri üldpinna osast maja korterite kogupinnas. Maksete suuruse kindlaksmääramisel lähtutakse sooja vee valmistamiseks kuluva soojusenergia ja külma vee ning kanalisatsiooni eest tasu arvestamisel korteri m2 või mõõturi näidu järgi, kütteks kuluva soojusenergia puhul korteri üldpinna suurusest (t/l 9-16). Seega tuleb käesoleval juhtumil lähtuda maksete suuruse kindlaksmääramisel korteri üldpinna suurusest.
9.Hageja poolt kohtule esitatud 12.01.2011.a. arvest nr. 20110145, 12.09.2011.a. nr. 20110945, 12.10.2011.a. nr. 20111045, 12.11.2014.a. nr. 20141145 nähtub, et korter
nr. 45 suuruseks on 55,60 m2 (t/l 22-24, 56). 11.11.2011.a. arvest nr. 20111145, 13.12.2011.a. nr. 20111145, 11.01.2012.a. nr. 20120145, 11.05.2012.a. nr. 20120545, 12.06.2012.a. nr. 20120645, 14.09.2012.a. nr. 20120945, 12.11.2012.a. nr. 20121145, 10.12.2012.a. nr. 20121245, 10.01.2013.a. nr. 20130145, 11.02.2013.a. nr. 20130245, 14.03.2013.a. nr. 20130345, 10.04.2013.a. nr. 20130445, 09.05.2013.a. nr. 20130545, 11.06.2013.a. nr. 20130645, 10.07.2013.a. nr. 20130645, 08.08.2013.a. nr. 20130845, 10.09.2013.a. nr. 20130945, 10.10.2013.a. nr. 20131045, 11.11.2013.a. nr. 20131145, 11.12.2013.a. nr. 20131245, 13.01.2014.a. nr. 20140145, 12.02.2014.a. nr. 20140245, 11.03.2014.a. nr. 20140345, 11.04.2014.a. nr. 20140445, 12.05.2014.a. nr. 20140545, 11.06.2014.a. nr. 20140645, 10.07.2014.a. nr. 20140745, 12.08.2014.a. nr. 20140845, 09.09.2014.a. nr. 20140945, 09.10.2014.a. nr. 20141045 nähtub, et korter nr. 45 suuruseks on 55,60 m2 ning kütet on arvestatud korteriomandi suuruselt 58,8 m2 (t/l 25-55).
10.Seega on kostja esitanud hagejale arveid, milledel on märgitud hagejale kuuluva korteriomandi suuruseks 55,60 m2 ning 58,8 m2, s.o enam kui on kantud kinnistusraamatusse korteri nr. 45 suuruseks (t/l 7). Sellest tulenevalt leiab kohus, et kostja on hagejale esitatud arvetes märkinud ekslikult hageja korteriomandi nr. 45 üldpinnaks 55,60 m2 ja 55,8 m2.
11.Kostja on kohtule esitanud 03.01.2011.a. koostatud kinnituse, millest nähtub, et KÜ XXX juhatuse liikmed on korteriomanikuga suulise läbirääkimise tulemusel jõudnud kompromissile korteriomandi üldpinna osas kommunaalarvete vormistamisel. Nimelt on kokkulepitud, et korteri köetavale pinnale lisatakse kahe lodža pinnad, mis kajastub arvel korteri üldpinna numbris (t/l 88).
12.Kohus leiab, et osundatud tõendist ei tulene, et tegemist oleks poolte vahelise kokkuleppega, kuivõrd kinnitusel puudub korteri nr. 45 omaniku allkiri. Samuti ei tulene nimetatud tõendist, et korteri nr. 45 suuruseks oleks 55,60 m2 või 55,8 m2. Antud kinnitusest ei nähtu ka väidetava kahe rõdu (lodža) suurused. Seega ei saa kostja arvete koostamisel antud kinnitusest lähtuda.
13.Hageja poolt kohtule esitatud 09.02.2015.a. arvest nr. 20150245 nähtub, et korteri nr. 45 suuruseks on 52,8 m2 (t/l 104). Seega on kostja esitanud hagejale arveid pidevalt korteri nr. 45 üldpinda muutes ning kohtule esitatud tõenditega ei ole leidnud tõendamist, miks on kostja hagejale esitatud arvetel märkinud korteri nr. 45 üldpinnaks 55,60 m2 või 55,8 m2.
14.Hageja on kohtule esitatud hagiavalduses esitatud ajavahemikul 01.01.2011.a. kuni 31.12.2014.a. kostjale enammakstud summade arvutuskäigu (t/l 2, 20-21). Nimetatud arvustuskäigu kohaselt on hageja tasunud kostjale esitatud arvete alusel enam 150,99 eurot, s.o remondifondi 32,22 eurot, hoolduskulud 32,22 eurot ja küttekulud 86,55 eurot. Kostja nimetatud summa kujunemisele ja suurusele vastuväiteid esitanud ei ole.
15.Kinnistusraamatu väljavõttest nähtub, et ajavahemikul 08.06.2006.a. kuni 30.04.2013.a. on hagejale kuulunud eelpool nimetatud korteriomandist 1/2 (t/l 100). Seega leiab kohus, et hagejal on õigus nõuda ka ajavahemikul 08.06.2006.a. kuni 30.04.2013.a. esitatud arvete alusel enammakstud summade tagasimaksmist, kuivõrd hagejale on kuulunud 1/2 eelpool nimetatud korteriomandist ning kohtule esitatud kontoväljavõttest nähtub, et makseid kostjale on teostanud hageja (t/l 101-102).
16.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1027 kohaselt peab isik käesolevas peatükis sätestatud alustel ja ulatuses andma teisele isikule välja temalt õigusliku aluseta saadu. VÕS §
1028 lg 1 kohaselt kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära.
17.Kohus leiab, et käesoleval juhul on kostjal kohustus tagastada hagejale enamtasutud majandamiskulud 150,99 euro ulatuses VÕS § 1027 ja § 1028 lg 1 alusel, kuivõrd hagejal on kohustus tasuda kostjale majandamiskulusid vastavalt kinnistusraamatusse kantud korteriomandi nr. 45 üldpinnale, s.o 52,80 m2. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele enamtasutud majandamiskulu summas 150,99 eurot.
18.Hageja on esitanud kostja vastu kahju hüvitise nõude summas 192 eurot. Nimetatud kulu on tekkinud seoses õigusabiteenuse saamisega enne kohtusse hagi esitamist. Hageja on nimetatu tõendamiseks esitanud 30.04.2014.a. arve nr. 340558 summas 42 eurot (t/l 58) ja 24.10.2014.a. arve nr. 341184 summas 150 eurot (t/l 59). Kostja nimetatud nõude osas vastuväiteid esitanud ei ole.
19.Tulenevalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg 1 on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 lg 3 järgi hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.
20.Hageja poolt on kohtule esitatud tõendina 15.05.2014.a. avaldus, millise hageja on edastanud kostjale (t/l 17-19). Seega on hageja tõendanud, et viimane on teinud enne kohtumenetluse algatamist kulutusi õigusabile.
21.Samuti on hageja poolt tõendatud kohtule esitatud arvetega, et viimane on pöördunud enne kohtumenetluse algatamist õigusabiteenuse saamiseks Eesti Korteriühistute Liidu poole ning nimetatud arvetest nähtub, et hagejale on osutatud juriidilist teenust. Seega leiab kohus, et tegemist on hagejale tekkinud varalise kahjuga, milline kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele summas 192 eurot.
22.Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kuivõrd hagejale kuuluva korteriomandi asukohaga XXX, Tallinn üldpind on 52,80 m2, siis sellest tulenevalt tuleb tuvastada, et majandamiskulude arvestuse aluseks hageja korteriomandile on korteri üldpind 52,80 m2. Sellest tulenevalt kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele perioodil 01.01.2011.a.-31.12.2014.a. enamtasutud majandamiskulud summas 150,99 eurot ning kahju hüvitis summas 192 eurot.
23.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
24.TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg 1 ja § 123 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 342,99 eurot.
Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine
25.Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 jäävad menetluskulud kostja Korteriühistu XXX kanda. TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 järgi määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.
26.Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulu kokku summas 613 eurot, millest riigilõiv 75 eurot ja õigusabikulu 538 eurot (t/l 124-125, 141).
27.Tsiviilasja toimikust nähtuvalt on hageja tasunud käesolevas kohtumenetluses hagi avalduse esitamisel riigilõivu summas 75 eurot (t/l 62). Seega on tõendatud riigilõivu tasumine 75 euro ulatuses, tegemist on põhjendatud kulutusega ja see tuleb kostjal hagejale hüvitada vastavalt TsMS § 138 lg 2.
28.Hageja palub kostjalt välja mõista õigusabikulu summas 538 eurot (ilma käibemaksuta). 07.05.2015.a. toimunud kohtuistungil leidis kostja, et hageja menetluskulude osas vastuväited puuduvad (t/l 140).
29.Hageja esindaja on vastavalt kohtule esitatud õigusabikulude spetsifikatsioonile tutvunud materjalidega, pidanud nõu kliendiga ja koostanud hagiavalduse 2 tundi, tutvunud hagi vastusega, pidanud nõu kliendiga ja koostanud seisukoha 2 tundi ning tutvunud kostja 17.04.2015.a. seisukohaga, pidanud nõu kliendiga, koostanud seisukoha ja koostanud menetluskulude nimekirja 1 tund, ettevalmistunud kohtuistungiks ning osalenud 07.05.2015.a. kohtuistungil. Seega on esindaja ajakulu käesolevas tsiviilmenetluses olnud kokku 6 tundi 30 minutit.
30.Kohus leiab, et hageja esindaja poolt tekkinud ajakulu on põhjendatud täies ulatuses, kuivõrd see vastab esindaja poolt tehtud menetlustoimingutele ning tsiviilasja toimikus olevatele materjalidele.
31.Hageja palub välja mõista menetluskulu ilma käibemaksuta (t/l 125).
32.Eelnevast tulenevalt on põhjendatud hageja esindaja ajakulu käesolevas tsiviilasjas 6 tundi 30 minutit. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulu kokku summas 613 eurot, millest riigilõiv 75 eurot ja õigusabikulu 538 eurot.
33.Kooskõlas TsMS § 177 lg 4 tuleb rahuldada hageja taotlus menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras (t/l 78-79).
/allkirjastatud digitaalselt/ Ann Meriluht Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.