Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

2-19-8793

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja võib nimetatud taotluse esitada ka hagiavalduses (TsMS § 407 lg 2). Tagaseljaotsuse võib TsMS § 407 lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata (TsMS § 407 lg 3). Kostja hagile kohtu määratud tähtajaks ei vastanud. Kohus tutvunud hagiavaldusega, leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja rahuldamisele tagaseljaotsusega. Kohus on jätnud käesolevast tagaseljaotsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa TsMS § 444 lg 4 alusel. Alaealine T L esitas 10.06.2019 (seadusliku esindaja vahendusel) Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajale hagiavalduse A L vastu miinimummääras igakuise elatise ja tagasiulatuva elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt kostja ja hageja seadusliku esindaja abielu lahutati 2016. aasta. Kostja maksis hagejale elatist kokkuleppel 200 eurot kuus, kuid alates aprillist 2019.a ei ole seda enam teinud. Hageja soovib elatise välja mõistmist tagasiulatuvalt alates aprill 2019.a

2-19-8793 miinimummääras. Hagiavalduse kohaselt on väljaminekud hageja kuludele ligikaudu 400 eurot kuus, kuna lapse emal ei ole üksi majandades võimalusi teha suuremaid väljaminekuid. Vajalik on elatise välja mõistmine miinimummääras, et tagada lapse mõistlik hakkama saamine. Kuna laps on puudega, siis on kulutusi aeg-ajalt rohkem seoses arsti juures ja teenustel käimisega, näiteks basseinis võimlemine, kuna lapsel on jalgadega probleeme. Paraku jääb see rahaliste võimaluste puudumisel lihtsalt ära. See on ka põhjus, miks hageja seaduslik esindaja soovib hageja kasuks elatise välja mõistmist miinimumsummas, et võimaldada lapsele ravi. Hageja palus esitatud hagis kostjalt elatise välja mõista ka. Arvestades asjaoluga, et elatise miinimummäär, mis on PKS § 101 lg 1 kohaselt 1⁄2 Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kuupalga alammäära, on 2019.aastal 270 eurot kuus. Seega aprilli ja mai elatis on kokku 540 eurot (270+270). Juuni elatis on 270:30=9 eurot päevas, st 01.06.2019-09.06.2019 on 9 x 9=81 eurot. Tagasiulatuv elatis on kokku 621 eurot. Pärnu Maakohus 10.06.2019 määrusega võttis hagi menetlusse ja kohustas kostjat esitama vastuse hagiavaldusele 14 päeva jooksul hagiavalduse kättesaamisest. Kostjale toimetati menetlusdokumendid isiklikult allkirja vastu kätte 17.06.2019 aadressil XXXXXXXXXXXXXXX, Saare maakond (t.lk 12). Kostja kohustus vastama hagiavaldusele hiljemalt 01.07.2019. Kostja hagiavaldusele tähtaegselt ei vastanud. Seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral on TsMS § 129 lg 2 järgi hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Hagi on kohtule esitatud 10.06.2019.a ning elatist nõutakse ka tagasiulatuvat summas 621 eurot. Seega on hagi hinnaks 9x270+621=3051 eurot. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Juhindudes TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hagiavalduse esitamise hetkel kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei nõutud elatise nõudmise hagi läbivaatamise eest riigilõivu ning ka tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et pooled oleks menetluses kandnud muid kulusid. Seega ei ole käesolevas asjas menetluskulusid, mille rahalist suurust saaks kohus kindlaks määrama. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. /allkirjastatud digitaalselt/ Külli Mõlder Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.