Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohtu selgitused ja põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 p 9 ja § 444 lg 2 alusel jätab kohus lihtmenetluse asja menetlemisel kohtuotsusest välja kirjeldava osa, piirdudes üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 438 lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul kohustus kontrollida tehingu tühisust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. Tegemist on seaduse kohaldamisega. Riigikohus on märkinud, et krediidilepingu tühisuse kohta käivate erisätete (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 86 lg-d 2 ja 3) olemasolu ei välista krediidilepingu tühisuse võimalust TsÜS § 86 lg 1 alusel. Kolleegiumi arvates on TsÜS § 86 lg-t 1 võimalik kohaldada juhul, kui krediidilepingust tuleneva krediidi ja selle eest makstava tasu vahekord on tasakaalust väljas sedavõrd erakordselt suures ulatuses, mis õigustab lugeda tehingu heade kommete vastaseks ka krediidisaaja sundolukorda hindamata. Kolleegiumi arvates võib vähemalt eelduslikult olla sellise olukorraga tegu, kui krediidi kulukuse määr ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kuus korda. Tarbimislaenude kuuekordne keskmine kulukuse määr on kaks korda suurem kui TsÜS § 86 lg 3 teise lause eelduse järgne piirmäär (lepingu sõlmimise ajal 17.06.2012 kehtinud redaktsioon). Mida rohkem on vastastikuste kohustuste väärtus heade kommete vastaselt tasakaalust väljas, seda vähem on alust arvata, et mõistlik isik oleks sundolukorrata sellise lepingu sõlminud (vt 3-2-1-186-13 p 22). Asja materjalidest nähtuvalt väljastas hageja kostjale 17.06.2012 interneti vahendusel esitatud laenutaotluse (tl 25) alusel laenuna 100 eurot 30-ks päevaks (st laen tuli tagastada hiljemalt 17.07.2012) intressiga 20 eurot (tl 28-35, 36), mis teeb lepingujärgse krediidi kulukuse määraks 791% aastas. Seega ületab krediidi kulukuse määr rohkem kui 24,5 korda Eesti Panga 2012. aasta juunis avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra 32,25%. Eeltoodust tuleneb, et hageja ja kostja vahel sõlmitud laenuleping on tühine TsÜS § 86 lg 1 alusel vastuolu tõttu heade kommetega, mistõttu on hagejal TsÜS § 86 lg 4 järgi õigus nõuda kostjalt intressi kokkulepitud aja eest VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud suuruses ja viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses toodud viivise seadusjärgses määras. Muid tühisest lepingust tulenevaid nõudeid hageja kostja vastu esitada ei saa. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga (EKP) põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt välja mõista intress perioodi 17.06.2012 kuni 17.07.2012 eest 0,08 eurot (100 eurot × 1% × 30 päeva / 365 päeva). VÕS § 113 lg 1 esimese ja teise lause kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse ja alates 15.04.2013 kaheksa protsenti aastas. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt tagastamata laenusummalt 100 eurot välja mõista viivis perioodi 18.07.2012 kuni 31.12.2012 eest 3,66 eurot (100 eurot × 8% × 167 päeva / 365 päeva), perioodi 01.01.2013 kuni 14.04.2013 eest 2,21 eurot (100 eurot × 7,75% × 104 päeva / 365 päeva), perioodi 15.04.2013 kuni 30.06.2013 eest 1,85 eurot (100 eurot × 8,75% × 77 päeva / 365 päeva), perioodi 01.07.2013 kuni 31.12.2013 eest 4,28 eurot (100 eurot × 8,5% × 184 päeva / 365 päeva), perioodi 01.01.2014 kuni 30.06.2014 eest 4,09 eurot (100 eurot × 2(3)

8,25% × 181 päeva / 365 päeva), perioodi 01.07.2014 kuni 31.12.2014 eest 4,11 eurot (100 eurot × 8,15% × 184 päeva / 365 päeva) ja perioodi 01.01.2015 kuni 28.08.2015 eest 5,29 eurot (100 eurot × 8,05% × 240 päeva / 365 päeva), kokku seega 25,49 eurot (3,66 + 2,21 + 1,85 + 4,28 + 4,09 + 4,11 + 5,29). Hageja nõue tuleb rahuldada osaliselt 125,57 euro (100 eurot põhinõue, 0,08 eurot intress ja 25,49 eurot viivis 28.08.2015 seisuga) ulatuses, millele TsMS § 367 alusel lisanduvad alates 29.08.2015 viivised põhinõudelt seadusjärgses määras, kuid mitte enam kui 74,51 eurot. TsMS § 163 lg 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus, rahuldades hagi osaliselt, so ~ 51% ulatuses nõudest, jätab menetluskulud 51% ulatuses kostja ja 49% ulatuses hageja kanda. Kohus määrab hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 75 eurot (riigilõiv). Kohus, rahuldades hagi osaliselt, mõistab hageja taotlusel kostjalt välja menetluskuluna 38,25 eurot (51% 75 eurost). /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.