3.Keelduda hageja apellatsioonkaebusele lisatud dokumentaalsete tõendite vastuvõtmisest.
4.Jätta apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud hageja, Riivits legal&Finance OÜ kanda. Kostjal apellatsiooniastmes hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.
1(7)
Tsiviilasi nr: 2-14-32500
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Riivits legal&Finance OÜ (hageja) esitas 21.10.2014 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult JE-lt (kostja) 591,07 euro saamiseks. Kostja esitas avaldusele õigeaegselt vastuväite, mistõttu maksekäsu kiirmenetlus lõpetati ning anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.30.12.2014 esitas hagi, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse koos viivistega summas 531,38 eurot ning lisanduvad viivised põhinõudelt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni põhinõude tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud määras.
3.Hagiavalduse kohaselt omandas hageja nõude kostja vastu loovutamise teel TL-lt (L). TL ja kostja vahel oli sõlmitud töövõtuleping kostja hallatavale ööklubile interneti kodulehe tegemiseks 9000 krooni eest. Tingimused lepiti kokku 07.12.2009 e-kirjas. Tegemist oli kahe eraisiku vahel sõlmitud lepinguga. TL täitis kohustuse ning kostja võttis töö vastu (2009. aasta detsembrikuu keskpaigas muutus koduleht www.clubretro.ee aktiivseks). Kostja pidi tasuma 9000 krooni kolme osamaksega. 2010. aasta mais tasus kostja viivitusega 3000 krooni. Ülejäänud 6000 krooni osas andis kostja pidevaid lubadusi tasumiseks, kuid kohustust siiski ei täitnud. Kontakt poolte vahel katkes. Kostja pole hagi esitamist vale isiku vastu tõendanud. Kostja vastuväited
4.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta see rahuldamata. Kostja hinnangul on hagi esitatud vale isiku vastu. Kostja ei sõlminud töövõtulepingut füüsilise isikuna enda nimel, vaid esindas ASTICA OÜ-d (kustutatud; äriühingu pankrotimenetlus lõpetatud raugemise tõttu). Hagiavaldusse kirjutatu järgi oli endine võlausaldaja teadlik, et kostja esindas ASTICA OÜ-d. Lepingu esemeks oli ASTICA OÜ-le tehtav veebileht.
5.Nõue oleks kostja hinnangul ka aegunud. Hageja väitel suhtlesid endine võlausaldaja ja kostja võla tasumise teemal sotsiaalvõrgustikus Facebook 26.01.2011 ning seejärel kontakt katkes pikemaks ajaks. Võla üle suhtlust üle kolme aasta ei toimunud. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva
2(7)
Tsiviilasi nr: 2-14-32500 nõude aegumistähtaeg 3 aastat. Aegumine katkeb TsÜS § 158 lg 1 kohaselt kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega. Kui kostja oleks nõuet tunnistanud 26.01.2011, siis sellest kuupäevast alanuks aegumine uuesti. Kohtusse pöördumise ajaks (maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise aeg) oli nõue aegunud. Esimese astme kohtu otsus
6.Maakohus tegi 20.03.2015 otsuse, millega jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohtu hinnangul oli hagi esitatud vale kostja vastu.
7.Maakohus leidis, et hagiavalduse lisast nr 5 (hageja ja kostja vaheline suhtlus Facebookis) ei saa teha järeldust, et sõnumi saatis kostja füüsilise isikuna ega ka seda, et sõnumi saatis kostja juriidilise isiku esindajana. Sõnumi sisust tuleks maakohtu hinnangul järeldada, et kodulehe tegemise tasu maksjaks on kostja arvates äriühing, mis läks pankrotti ja millel raha maksmiseks pole, kuid kuna kostja saab aru, et hagejale on raha oluline, peab ta selle maksma oma taskust.
8.Hagi esitamist õige kostja vastu ei tõendanud maakohtu hinnangul ei kostja lubadus maksta 10 eurot kuus ega ka kostjale 17.10.2014 saadetud võlanõudeõiguse loovutamise teatis (hagiavalduse lisa nr 8). Ka hagiavalduse lisad nr 10 ja 11 ei tõendanud maakohtu hinnangul seda, et kostja tegutses füüsilise isikuna mitte äriühingu esindajana. Krediidiinfo AS-i maksehäirete registri väljavõttes (hagiavalduse lisa 11) on märgitud kostja isikukood, kuid ei nähtu, kes Krediidiinfo AS-ile teabe maksehäire kohta esitas. Vaid kostja isikukoodist ei saa järeldada, et kostjal on tegelikkuses eksisteeriv võlgnevus.
9.Võlanõude saatmisele järgnenud dialoogist Facebookis (hagiavalduse lisa 9) oli maakohtu hinnangul võimalik teha samasugune järeldus nagu hagiavalduse lisast nr 5. Tõendist ei nähtu, kas kostja suhtles juriidilise isiku esindajana või füüsilise isikuna. Maakohus asus seisukohale, et Facebookis suheldes pole kombeks märkida nime juurde juriidilise isiku esindajaks olemist ning Facebookis peetud dialoogi ei saa pidada usaldusväärseks, et teha järeldusi, mida hageja soovib.
10.Hagiavalduses viidatud 07.12.2009 TL ja kostja vaheline kirjavahetus ei tõendanud maakohtu hinnangul, et tegemist oli kahe eraisiku vahelise kirjavahetusega. Asjaolu, et TL-le tegi kostja 3000 kroonise makse, ei tähendanud maakohtu hinnangul, et lepingu pooleks oli töö tellijana füüsiline isik. Kostja maksis, kuna äriühingul raha ei olnud.
11.Tulenevalt eelmainitust asus maakohus seisukohale, et hagi pole esitatud õige kostja vastu ning jättis seetõttu hagi rahuldamata. Aegumise vastuväidet maakohus ei käsitlenud, kuna leidis, et kostja pole kohustatud isikuks TsÜS § 143 mõttes.
3(7)
Tsiviilasi nr: 2-14-32500
Apellatsioonkaebus
12.Maakohtu otsuse peale esitas hageja apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsus tühistada ja hagi rahuldada. Maakohtu tõlgendus on hageja hinnangul ebakorrektne ja kohati vastuoluline. Osad faktilised asjaolud on maakohus jätnud arvestamata.
13.Kostja pole kohtuvälises menetluses kordagi esitanud vastuväidet, mille kohaselt on tegemist ASTICA OÜ ja mitte kostja isikliku võlgnevusega. Hageja poolt esitatud tõenditest nähtub, et kostja on tunnistanud raha tasumise kohustuse olemasolu. Kostja on esitanud ka mitmeid ettepanekuid võlgnevuse tasumiseks.
14.Maakohus pole põhjendanud, milles seisneb suhtlusportaali Facebook keskkonnas peetud hageja ja kostja vahelise dialoogi ebausaldusväärsus. Vestlust peeti ca 1,5 aastat pärast ASTICA OÜ majandustegevuse lõppemist. Hagejale jääb arusaamatuks, kuidas võis maakohus jõuda arusaamale, et kostja pidas hagejaga läbirääkimisi perioodil 10.2014-12.2014 äriühingu nimel, mis oli kustutatud registrist 6 kuud tagasi.
15.Kostja pole kordagi endisele võlausaldajale teatanud, et lepingupool on pankrotis ega suuda võetud kohustust täita. Kostja tunnistas võlausaldajale, et tasub võla ise ja osaliselt tegigi seda ajal, mil äriühing polnud veel pankrotis. Lisaks, kui endine võlausaldaja loovutas nõudeõiguse hagejale ja hageja esitas nõude kostjale, ei vaielnud kostja nõudele vastu, vaid asus rääkima läbi võlgnevuse tasumise tingimusi. Vastustaja seisukoht
16.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata ning maakohtu otsus muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
17.Kolleegium leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb jätta muutmata, kuid tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 21 alusel tuleb muuta maakohtu otsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.
18.Asja materjalidest nähtuvalt vaidlevad pooled esiteks selle üle, kas hagis märgitud lepingu veebilehe loomiseks on sõlminud kostja füüsilise isikuna või ASTICA OÜ, keda kostja on lepingu sõlmimisel üksnes esindanud. Pooled ei vaidle selle üle, et kõnealune leping on sõlmitud ning algne võlausaldaja (TL) on oma lepingust tulenevad kohustused täitnud ning töö tellijale üle andnud. Teiseks vaidlevad pooled selle üle, kas hageja poolt esitatud nõuded on aegunud.
19.Maakohus on vaidlustatud otsuses asunud seisukohale, et hageja poolt esitatud tõendid ei võimalda jõuda järeldusele, et hagi on esitatud õige kostja vastu. Kolleegiumi hinnangul on maakohus selles osas tõendeid ebaõigesti hinnanud ning jõudnud seetõttu ekslikule järeldusele.
4(7)
Tsiviilasi nr: 2-14-32500
20.Vastavalt VÕS § 8 lg-le 2 on leping täitmiseks kohustuslik selle pooltele. Lepingu tõlgendamisel tuleb lähtuda poolte tegelikust tahtest, arvestades kõiki kohtule esitatud asjaolusid ning seda, kuidas pooled ise sõlmitud lepingut mõistsid. Eelkõige tuleb lepingu tõlgendamisel arvestada VÕS § 29 lg 1 esimeses lauses sätestatuga ning lähtuda poolte ühisest tegelikust tahtest. Juhul kui poolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tuleb VÕS § 29 lg 4 järgi lepingu tõlgendamisel arvesse võtta ka seda, kuidas pidi lepingust aru saama lepingupooltega sarnane mõistlik isik. Lepingu tõlgendamisel tuleb eelkõige arvestada VÕS § 29 lg 5 p-des 1–6 nimetatud asjaolusid, mh lepingu sõlmimise asjaolusid, tõlgendust, mille pooled on samale lepingutingimusele varem andnud, lepingupoolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist, lepingu olemust ja eesmärki ning tavasid ja pooltevahelist praktikat (vt nt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-122-06, p 12; otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-5113, p 12).
21.Praegusel juhul võib kolleegiumi hinnangul järeldada eelkõige lepingu sõlmimise asjaoludest ning kostja käitumisest pärast lepingu sõlmimist, et lepingu veebilehe loomiseks on sõlminud kostja füüsilise isikuna. Nii on kostja tõenditest nähtuvalt osaliselt tasunud töö eest 2010. aasta mais oma isiklikult panagakontolt ning lubanud teha veel ülekandeid (tl 41 ja 68). Samuti ei ole usutav, et kostja pidas hagejaga 2014. aasta oktoobris ja detsembris läbirääkimisi ASTICA OÜ nimel (tl 51, 52 ja 53-54), sest äriühing oli vaidlusvälistel asjaoludel selleks hetkeks juba registrist kustutatud. Asjaolu, et veebilehte aadressil www.clubretro.ee kasutas äriühing, toetab küll kostja väiteid, kuid see ei ole käesoleval juhul kolleegiumi arvates siiski määrav. Õiguslikult ei ole välistatud, et kostja tellis töid kolmandale isikule (ASTICA OÜ) ning võttis kohustuse ka nende eest tasuda.
22.Hagile lisatud kirjavahetuses 26.01.2011 (tl 43) on kostja küll märkinud järgmist: „Firma läks pankrotti ja ma võiksin vabalt öelda, et kustuta kõik ära, sest firmal pole raha maksta. Aga kuna ma saan aru, et see raha on sulle oluline, siis pean maksma seda enda taskust. Otsin praegu tööd, olen lapsega kodus, kohe kui leian, hakkan maksma.“ Samas ei eita kostja ka selles kirjavahetuses tasumise kohustuse olemasolu. Viidatud avaldusest võiks põhimõtteliselt järeldada, et kostja on kohustusega hiljem ühinenud (VÕS § 178 lg 1), isegi kui leping oli algselt sõlmitud ASTICA OÜ poolt.
23.Muud poolte esitatud tõendid ja asjaolud ei kinnita kolleegiumi hinnangul, et lepingu sõlmis kostja füüsilise isikuna, samas ei saa nendest järeldada ka lepingu sõlmimist ASTICA OÜ nimel. Apellatsioonkaebuses väidetu kohaselt ei nähtu maakohtu otsusest, millistel kaalutlustel pidas maakohus suhtlusportaalides Orkut ja Facebook peetud vestlusi ebausaldusväärseks. Kolleegiumi hinnangul ei saa vaidlustatud otsusest järeldada, et maakohus oleks pidanud tõendeid ebausaldusväärseks TsMS § 238 lg 5 mõttes. Maakohus on sisuliselt leidnud, et need tõendid on ebapiisavad hageja väidete tõendamiseks.
5(7)
Tsiviilasi nr: 2-14-32500
24.Ülalmärgitust tulenevalt on hagi esitatud kolleegiumi hinnangul õige kostja vastu. See ei anna aga praegusel juhul alust hagi rahuldamiseks. Kolleegium leiab, et hagi tuleb rahuldamata jätta nõuete aegumise tõttu. Kostja on nii maakohtule esitatud vastuses kui ka vastuses apellatsioonkaebusele tuginenud nõude aegumisele. Vastavalt TsÜS § 142 lg-le 1 aegub õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. TsÜS § 143 kohaselt võtab kohus nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel.
25.Poolte vahel sõlmitud leping on kohtu ette toodud asjaolude põhjal käsitletav töövõtulepinguna VÕS § 635 lg 1 tähenduses. Hageja nõuab kostjalt tasu maksmist teostatud töö eest (VÕS § 108 lg 1). Töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest (VÕS § 637 lg 3). Viivise nõudmiseks annab aluse VÕS § 113 lg 1.
26.TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumise tähtaeg kolm aastat. TsÜS § 158 lg 1 sätestab, et aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega. Käesolevas asjas esitatud tõendite põhjal on kostja hagi esemeks olevat põhinõuet TsÜS § 158 lg 2 mõttes korduvalt tunnistanud. See nähtub hagiavaldusele lisatud tõenditest, hagi lisad nr 2-5 ja 9-10, nende kogumis. TsÜS § 158 lg 2 kohaselt võib nõude tunnustamine seisneda õigustatud isikule võlgnetava osalises tasumises, intresside maksmises, tagatise andmises või muus teos.
27.Kostja tunnustas nõuet veel 26.01.2011 saadetud e-kirjas (tl 43), kuid seejärel suhtlus TL ja kostja vahel katkes. Hageja võttis kostjaga uuesti ühendust 2014. aastal ning 13.10.2014 e-kirjaga kinnitas kostja valmisolekut nõude tasumiseks (tl 44). Kuivõrd 26.01.2011 ja 13.10.2014 e-kirjade vahele jääv ajaline vahemik ületab kolme aastat, siis tuleb kolleegiumi hinnangul nõustuda kostjaga, et kostja poole pöördumise hetkeks 13.10.2014 oli hageja nõue juba TsÜS § 146 lg 1 ja § 158 lg 1 kohaselt aegunud. See tähendab, et kui nõude aegumine katkes TsÜS § 158 lg 1 alusel 26.01.2011, mil kostja nõuet tunnustas, aegus hageja nõue TsÜS § 146 lg 1 kohaselt kolme aasta möödudes nimetatud kuupäevast arvates ehk 26.01.2014. Asjaolu, et 13.10.2014 väljendas kostja uuesti e-kirja teel valmisolekut hageja nõude tasumiseks ei oma õiguslikku tähtsust. Katkeda saab tähtaeg, mis ei ole võla tunnustamise ajaks möödunud (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-146-13, p 24). Kuivõrd nõue oli 13.10.2014 toimunud pöördumise hetkeks aegunud, ei saanud aegumine uue nõusoleku väljendamisega uuesti katkeda. Seega oli vaidlusalune tasunõue hageja poolt maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise hetkeks aegunud. TsÜS §-st 144 lähtuvalt on koos põhikohustusest tuleneva nõudega aegunud ka viivitusintressi tasumise kohustus.
28.Aegumise kohaldamise tõttu tuleb hagi jätta rahuldamata. Apellatsioonkaebus tuleb eespoolmärgitu tõttu jätta rahuldamata ning maakohtu otsuse resolutsioon muutmata.
6(7)
Tsiviilasi nr: 2-14-32500
29.Apellatsioonkaebusele on hageja lisanud kaks tõendit, mille esitamist esimese astme kohtu menetluses tsiviilasja materjalidest ei nähtu (apellatsioonkaebuse lisad nr 2 ja 3). TsMS § 652 lg-test 3 ja 4 lähtuvalt saab apellatsioonimenetluses esitada uusi tõendeid vaid erandlikel asjaoludel ning sel juhul tuleb nimetada ka tõendite esimese astme kohtus esitamata jätmise põhjus. Hageja pole apellatsioonkaebuses põhistanud, miks pole nimetatud tõendeid esimese astme kohtu menetluses esitatud. Tõendite vastuvõtmiseks apellatsiooniastmes ei esine tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ka TsMS § 652 lg-s 3 sätestatud aluseid. Eespool märgitut arvestades leiab kolleegium, et hageja taotlus uute tõendite vastuvõtmiseks tuleb jätta rahuldamata. Kuivõrd tõendid on esitatud elektrooniliselt, siis puudub nende tagastamiseks vajadus.
30.Hageja taotluse TL tunnistajana ülekuulamiseks on kolleegium lahendanud 03.09.2015 kohtumäärusega ning jätnud taotluse rahuldamata. Menetluskulude jaotus
31.Kuivõrd hageja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda.
32.26.05.2015 edastas ringkonnakohus menetlusosalistele teate, milles andis apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude nimekirjade esitamiseks menetlusosalistele tähtaja kuni 01.06.2015. Hageja ja kostja said ringkonnakohtu teate kätte 26.05.2015. Hageja esitas menetluskulude nimekirja 29.05.2015. Kostja pole ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja esitanud. Ka tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et kostja oleks kandnud seoses apellatsioonkaebuse lahendamisega menetluskulusid. Eelmärgitust järelduvalt kostjal apellatsiooniastmes hageja poolt hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest
/allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.