Võlaõigus › Töövõtulepingud

Menetluskuluna palub hageja kostjalt välja mõista riigilõivu 125 eurot ja viivised riigilõivult alates kohtuotsuse jõustumisest kuni riigilõivu tasumiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Hageja taotleb kohtulahendi viivitamata täidetavaks tunnistamist. Nõude materiaalõiguslikuks aluseks on hageja märkinud VÕS § 76 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1, § 635 lg 1, § 637 lg 3. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista. Hagi on esitatud vale isiku vastu. Kostja ei sõlminud töövõtulepingut füüsilise isikuna enda nimel. Lepingut sõlmides esindas kostja OÜd XXX (pankrotimenetlus lõpetatud raugemise tõttu). Hagiavaldusse kirjutatu järgi oli endine võlausaldaja teadlik, et kostja esindas ööklubi, lepingu esemeks oli ööklubile tehtav veebileht. Nõue on aegunud. Hageja väitel suhtlesid endine võlausaldaja ja kostja võla tasumise teemal sotsiaalvõrgustikus Facebook 26.01.2011 ning seejärel kontakt katkes pikemaks ajaks. Seega võla üle suhtlust üle 3 aasta ei toimunud. TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg 3 aastat. Aegumine katkeb TsÜS § 158 lg 1 kohaselt kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega. Kostja on nõuet tunnistanud 26.01.2011. Sellest kuupäevast algas aegumine uuesti. Hagiga kohtusse pöördumise ajaks 13.10.2014 (maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise aeg) oli nõue aegunud. Kostja taotleb hagi rahuldamata jätmist ja menetluskulude jätmist hageja kanda. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostja vastuväidete ja esitatud tõenditega ning ärakuulanud hageja seadusliku esindaja 11.03.2015 (kostja ärakuulamisele ei tulnud), leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Enne käesolevat hagimenetlust toimus maksekäsu kiirmenetlus, mõlemas menetluses on kostja esitanud hageja nõudele vastuväite nõude esitamise kohta vale kostja vastu. Kostja seisukohast tulenevalt peaks kostjaks olema äriühing, kelle jaoks XXX XXX nimetatud äriühingu seadusliku esindajana interneti kodulehe tellis. XXXloovutas nõude hagejale, selle üle vaidlust ei ole. Vaidlust ei ole ka nõude suuruse üle. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid XXX ja kostja töövõtulepingu. Kohus on hageja kvalifikatsiooniga nõus. Hageja on märkinud, et hagiavalduse lisadena 5 (hageja ja kostja vaheline suhtlus facebookis), 9 (võlanõude saatmisele Facebooki kaudu järgnenud dialoog kostjaga), 10 (maksegraafiku pakkumise ja tingimuste dialoog e-postiga), 11 (Krediidiinfo AS maksehäirete registri väljavõte) esitatud tõendid tõendavad, et hagi on esitatud õige kostja vastu. Eelnimetatud tõenditest nähtub, et Facebookis on XXX26.01.2011 võlausaldajale teatanud, et kui tal on „valida kas maksta koduleht või lasteaiamaks, valib ta lasteaia. Firma läks pankrotti...firmal pole raha maksta“ (hagiavalduse lisa 5). Kirja sisus on viide pankrotis olevale firmale, et sõnumi saatjaks on XXX ei saa sellest järeldada ei seda, et sõnumi saatis kostja füüsilise isikuna ega ka seda, et sõnumi saatis XXX juriidilise isiku esindajana. Sõnumi sisust tuleks aga teha järeldus, et kodulehe tegemise tasu maksjaks on kostja arvates äriühing, mis läks pankrotti ja millel raha maksmiseks pole, kuid kuna kostja saab aru, et adressaadile (hageja) on raha oluline, peab ta selle maksma oma taskust. Ka kostja järgnev lubadus maksta 10 eurot kuus, ei tõenda hageja poolt väidetut, et nimetatud tõend tõendab hagi esitamist õige kostja (XXX) vastu. Hageja poolt kostjale 17.10.2014 saadetud võlanõudeõiguse loovutamise teatis (hagiavalduse lisa 8) ei tõenda samuti, et hagi on esitatud õige kostja vastu. Sellest, kellele võlausaldaja võlgnevuse kohta ükskõik milliseid teateid saadab, ei saa järeldada, et võlausaldaja on teate saatnud õigele isikule – tegelikule võlgnikule.

Võlanõude saatmisele järgnenud dialoog Facebookis (hagiavalduse lisa 9) sisaldab XXX ja XXX vahelist sõnumite vahetamist. Nimetatud tõendist on võimalik teha samasugune järeldus nagu hagiavalduse lisast 5. Sellest ei järeldu, et XXX kirjutas juriidilise isiku esindajana või füüsilise isikuna. Kohus asub seisukohale, et Facebookis suheldes ei ole kombeks märkida nime juurde juriidilise isiku esindajaks olemist ning Facebookis peetud dialoogi ei saa pidada usaldusväärseks tegemaks järeldusi, mida hageja soovib. Maksegraafiku pakkumise ja tingimuste dialoogist (hagiavalduse lisa 10) teeb kohus sama järelduse nagu eelmärgitud tõenditest. See ei tõenda, et XXX tegutses füüsilise isikuna mitte äriühingu esindajana. Krediidiinfo AS maksehäirete registri väljavõte (hagiavalduse lisa 11) ei tõenda samuti hageja poolt soovitut. Väljavõttes on märgitud kostja isikukood, kuid ei nähtu, kes Krediidiinfo ASle teabe maksehäire kohta esitas. Vaid kostja isikukoodist ei saa järeldada, et kostjal on tegelikkuses eksisteeriv võlgnevus. Hagiavalduse viidatud 07.12.2009 XXX ja XXX kirjavahetus (lk 40) ei tõenda, et tegemist oli kahe eraisikuvahelise kirjavahetusega. Kirja saatjaks on märgitud „T.“, saajaks „XXX“, esitatud tõendeid ja asjaolusid arvestades saab järeldada, et kirja saatis XXX XXX . Puudub alus järeldada, et vastuse kirjale saatis XXX füüsilise isikuna, mitte äriühingu esindajana. 5.11.2010 kirjas (lk 41) Küsib XXX XXX, millal viimane võiks XXX üle kanda. Kiri on vastuseks ilmselt kostja kirjale, mille allkirjaks on vaid „XXX“. Kuna XXX telliti koduleht XXX, saab XX X vastuse sõnadest „XXX“ järeldada, et jutt on äriühingule tehtud kodulehe tasust. Hageja teadis juba maksekäsu kiirmenetluses kostja poolt esitatud vastuväitest, et kostja ei pea ennast õigeks isikuks, kellelt võlgnevuse tasumist nõuda. Hageja esitas koos hagiavaldusega tõendid, mida kohus eelpool on analüüsinud, millega soovis tõendada hagi esitamist õige kostja vastu. Seega oli hagejale teada, millist asjaolu ta tõendama peab. Et XXXtegi 3000 kroonise makse XXX, ei tähenda see, et lepingu pooleks oli töö tellijana füüsiline isik. Sellist maksmist on kohus eelpool käsitlenud – kostja maksis kuna äriühingul raha ei olnud. Kuna hageja poolt esitatud tõendid ei tõenda kohtu arvates hagi esitamist õige kostja vastu, jätab kohus hagi rahuldamata. Kohus nõustub kostjaga selles, et kuna veebileht oli tellitud OÜ XXX hallatavale ööklubile, pidi olema arusaadav, et ta tegi seda äriühingu seadusliku esindajana. Kohtu arvates, pidanuks mõistlik isik aru saama, et äriühingu veebilehe tellimuse esitab isik äriühingu seadusliku esindajana mitte füüsilise isikuna. 20.02.2015 määruses nägi kohus ette, et muuhulgas peavad pooled esitama kohtule määruse kättesaamisest 20 päeva jooksul ka menetluskulude nimekirja. Pooled menetluskulude nimekirju kohtule ei esitanud. Juhindudes TsMS § 162 lg 1 jätab kohus menetluskulud hagi rahuldamata jätmise tõttu hageja kanda. Menetluskulude rahaliseks suuruseks on eeltoodu alusel hageja poolt hagi esitamisel tasutud riigilõiv 125 eurot, mis jääb hageja kanda. Aegumise vastuväite nõudele võib esitada kohustatud isik (TsÜS § 143). Kuna XXXei ole kohustatud isikuks kohus aegumise vastuväidet ei käsitle. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.