Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

2-15-102147

Edasikaebamise kord Kostja ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada, kuid võib esitada kaja. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kaja võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik ning tasuda seadusega määratud kautsjon Rahandusministeeriumi arvelduskontole: aktsiaselts Swedbank – EE062200221059223099; aktsiaselts SEB Pank – EE571010220229377229; aktsiaselts Nordea Bank – EE221700017003510302; aktsiaselts Danske Bank - EE513300333522160001. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 142 lg 2 kohaselt kaja ja menetluse taastamise avalduse kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotleja menetlusabi taotlemise korral seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Kohtu selgitused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 3 järgi võib tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kohus kirjeldava ja põhjendava osata. TsMS 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 esimese lause järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 174 lg-st 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

2-15-102147 TsMS 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. Hageja esitas Harju Maakohtule hagiavalduse kostja ja AS XXXvahel 02.04.2012 sõlmitud liitumislepingust nr 10435932 tuleneva põhivõlgnevuse 144.23 euro ja 28.01.2015 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 144.18 euro väljamõistmiseks. Kohus on edastanud hagimaterjalid võlgniku rahvastikuregistris märgitud elektronposti aadressil XXX, millisel aadressi on kostja andnud menetlusdokumentide kättetoimetamiseks ka maksekäsu kiirmenetluses. Elektronposti teel dokumentide kättesaamise kinnitus puudub. Kostjale on menetlusdokumendid edastatud tähitult hagiavalduses ja maksekäsu kiirmenetluse avalduses märgitud aadressil Tanuma 43, Tallinn, mis on ka kostja poolt 02.04.2012 sõlmitud lepingus märgitud aadress. 02.04.2012 lepingu lahutamatuks lisaks olevate XXX teenuste kasutamise üldtingimuste punkti 4.1.7.1. kohaselt oli kostja kliendina kohustatud teatama XXX AS-ile esimesel võimalusel oma aadressi muutumisest. Kostjale on menetlusdokumendid kätte toimetatud TsMS § 322 lg 1 kohaselt kättetoimetamisega kostja eluruumis elavale või perekonda teenivale vähemalt neljateistkümneaastasele isikule aadressil XXX. Hagiavaldusele vastamise tähtaeg oli 14 päeva. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud. Hagiavalduse lahendamine Tagaseljaotsuse teeb kohus käesoleval juhul ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Siiski peab kohus vajalikuks märkida, et TsMS § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega on kohtul õigus jätta hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldamata, kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud. Kohus leiab, et hagi ei ole õiguslikult põhjendatud ja kohus jätab hagi rahuldamata võlgnevuse sissenõudmise kulu 30.29 euro nõudes (arve nr 35735886, tl 44-45). Hagiavalduse kohaselt oli AS XXX ja kostja vahel sõlmitud leping, millega kostja kohustus tasuma AS-ile XXX osutatud telekommunikatsiooniteenuste eest. Hageja ei ole hagiavalduses väitnud ning ka hagiavaldusele lisatud tõenditest ei nähtu, et AS XXX ja kostja vahel oleks sõlmitud leping võlgnevuse sissenõudmisteenuse osutamiseks. Hagiavalduses ei ole nimetatud nõude esitamist ka muul moel põhjendatud. Kohus märgib, et kui võlgnevuse sissenõudmise kulu nõudeõigus tuleneks AS XXXja kostja vahel sõlmitud lepingust (mida hageja väitnud ei ole) ja tegemist oleks kahjuhüvitise nõudega, tuleks kohtu hinnangul lugeda AS XXXpoolt kasutatud vastavat tüüptingimust, mille järgi AS-il XXXon õigus nõuda võla sissenõudmisega seotud kulutuste hüvitamist määratlemata ulatuses, ilma kantud kulude koosseisu täpsustamata, teist lepingupoolt ebamõistlikult kahjustavaks. Tegu oleks ebamõistlikult suure kindlaksmääratud kahjuhüvitisega. VÕS § 42 lg-st 1 tulenevalt on selline tüüptingimus tühine.

2-15-102147 Hageja on taotlenud 28.01.2015 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise summas 144.18 euso väljamõistmist. Kohus leiab, et kuivõrd kohus on pidanud põhjendatuks hageja põhinõuet summas 113.94 eurot ja põhivõlgnevusest suuremat viivisenõuet ei ole hageja põhjendanud, siis tuleb Riigikohtu lahendites 3-2-1-66-05 ja 3-2-1-87-10 avaldatud seisukohtadest tulenevalt rahuldada hageja viivisenõude vaid põhjendatud põhinõude ulatuses, s.o summas 113.94 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et kuna hageja esitas põhinõude ja sissenõutavaks muutunud viiviste nõude summas 288.41 eurot, mille kohus rahuldas 227,88 euro ulatuses, siis on põhjendatud jätta menetluskulud (227.88 / 288.41) 79% ulatuses kostja kanda ja 21% ulatuses hageja kanda. Hageja on esitanud taotluse hagiavalduselt tasutud riigilõivu 75 euro ja õigusabikulu 159.78 euro, kokku 234.78 euro väljamõistmiseks. Eeltoodust tulenevalt kohus mõistab TsMS § 163 lg 1 alusel kostjalt välja hageja menetluskulud (79% x 234.78) 185.48 eurot. Kostja poolt kohtule esitatud materjalidest ei nähtu, et kostjal on tsiviilasjas nr 2-15-102147 tekkinud menetluskulusid, kostja ei ole kohtule menetluskulude nimekirja esitanud, mistõttu puudub võimalus kindlaks määrata hagejalt välja mõistetavaid kostja menetluskulusid. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.

/digitaalselt allkirjastatud/ Merike Varusk kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.