Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

seos võlgniku juhatuse või osanike vahel. Kinnistu omaniku tegevusalaks on kinnisvara üürileandmine ja käitus.

kajastab seda ka seotud osapoolte poolte antud küllaltki suured rahalised laenud, mida senini oma tegevusest ei suutnud võlgnik tagastada. Ruumid olid renditud koos sisustusega. Tegevuse jooksul tekkisid jooksvad kohustused, mida ei suutnud võlgnik tähtaegselt tasuda. See tõi kaasa võlausaldajate poolt kohtulahendiga nõude tunnustamise ning täitemenetluse algatamise. Eeltoodust tulenevalt arestis kohtutäitur arvelduskonto, lisaks arestis konto 2015.a. märtsis maksu- ja tolliamet maksuvõla tasumiseks tehtud korralduse täitmiseks. Konto sulgemine halvendas veelgi võlgniku tegevust, mistõttu tekkisid jooksvad kohustused ka muude võlausaldajate ees. 2015.aasta algusest korraldas võlgnik jooksvate kulude kokkuhoidmiseks ainult üksikuid peaõhtuid, kuid klubi külastatavus ja käive langesid veelgi. Seoses likviidsete vahendite puudumisega jooksvate kohustuste tasumiseks lõpetas võlgnik tegevuse 30.04.2015.a. Analüüsides võlgniku poolt esitatud majandusaasta aruandeid, võib asuda seisukohale, et maksejõuetus kujunes välja 2014.a. jooksul. 2013.aasta lõpuks oli omakapital seadusega lubatud suuruses. 2014.a. langes võlgniku müügitulu võrreldes eelmise perioodiga üle 50%, kuid kõik kulud on jäänud kas samasse suurusesse või isegi suurenenud. 2014.a. lõpuks oli omakapital negatiivne ning võlgnikul oli välja kujunenud alaline maksejõuetus. Lähtudes eeltoodust ajutine haldur väita, et võlgniku maksejõuetus tekkis 2014.aasta jooksul. Lõplik maksejõuetus kujunes välja koos tegevuse lõppemisega. Maksejõuetuse põhjuseks oli likviidsete vahendite puudujääk jooksvate kohustuste täitmiseks. VII Juhatuse liikme vastutusest: OÜ-l Evemar Grupp on äriregistri kohaselt kolm juhatuse liiget, kes võivad osaühingut esindada kõikide tehingute tegenisel üksinda. Pankrotiavalduse on esitanud üks juhatuse liikmetest, kuid tuleb eeldada, et teised juhatuse liikmed on sellest teadlikud. Avalduse esitanud juhatuse liige on onlnud ka võlgniku raamatupidaja, mistõttu osaühingu majandusraskustest ja nende tekkimise ajast oli just temal kõige parem ülevaade. Arvestades asjas kogutud tõendeid, on ajutine haldur seiuskohal, et pankrotiavalduse oleks võinud esitada ka koheselt pärast tegevuse lõpetamist. Käesoleval juhul on see toimunud mõni kuu hiljem, mis iseenesest ei ole oluliselt suurendanud võlgniku kohustusi. Samuti ei ole ajutine haldur tuvastanud juhatuse liikmete poolt tehtud tehinguid, mis oleks olnud osaühingu maksejõuetuse põhjuseks. VIII Kokkuvõte Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku makseraskused on püsiva iseloomuga ja välja on kujunenud maksejõuetus PankrS § 1 lg 2 ja 3 mõttes. Võlgnikul puudub reaalset rahavoogu tootev tegevus ning antud olukorras on kohustuste täitmine ja rahavoo tekitamine olematu perspektiiviga. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnikul puuduvad rahalised vahendid ja vara pankrotimenetluse läbiviimiseks. Juhul, kui võlausaldajad, võlgnik või muu huvitatud isik soovivad pankrotimenetluse täismahus läbiviimist, siis on vajalik tasuda menetluskulude katteks kohtu deposiiti vähemalt 2000 €. Haldur märgib, et praktikas on rahaliste vahendite tasumine deposiiti vajalik juhul, kui edasises pankrotimenetluses on võimalik vara tagasi võita või on aluseid esitada kahjuhüvituse nõudeid. Käesoleval ajal ajutine haldur selliseid aluseid tuvastanud ei ole. Võlgnik on küll teostanud tasaarvestuse, kuid selle väärtus ei ole märkimisväärne ning vara

tagasivõitmisel ei ole prognoositavalt võimalik tagasivõidetud vara müüa hinnaga, millises on teostatud tasaarvestus. Juhul, kui kohtu deposiiti ei tasuta pankrotimenetluse läbiviimiseks rahalisi vahendeid, siis tuginedes PankrS § 29 lg 1 ja 2, teeb ajutine haldur Viru Maakohtule ettepaneku: lõpetada OÜ Evemar Grupp pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu; avaldada vastav teade väljaandes Ametlikud Teadaanded; nimetada dokumentide hoidjaks juhatuse liige Maire Nurmoja (i.k. 46401135223, asukoht: xxxx); mõista välja ajutise halduri tasu ja kulud. Õiguslik põhjendus PankrS § 29 lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus ja kui võlausaldajad ei ole avaldanud valmisolekut menetluskulude tasumiseks. Antud asjas ei ole võlgnik, võlausaldajad ega kolmandad isikud reageerinud kohtu poolt Ametlikes Teadaannetes 31.08.2015 avaldatud ülekutsetele deposiitkontole menetluskulude jaoks ülekande tegemiseks. Kohus leiab, et ajutise halduri ettekande kohaselt, seda üle kordamata, on raugemise taotlus põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Vara puudub. Tagasivõitmise aluseid ei ole, alust juhatuse liikmete vastu nõuete esitamiseks samuti mitte. Võlgnikul puuduvad vastuväited menetluse raugemise osas. Ajutise halduri tasu ja kulud on põhjendatud ja hüvitatakse TsMS § 172 lg 1 kohaselt võlgniku nõusolekul kokkuleppeliselt tasumiseks antud tähtajana 6 kuu jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Marika Leimann Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.