Harju Maakohus
Kohtunik
Viktor Bome
Tsiviilasja number
2-19-3394
Määruse tegemise aeg ja koht
28. mai 2019 Tallinna kohtumaja
Tsiviilasi
J S K avaldus A G vastu alaealiste laste C A G, A C G suhtes ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja laste nime muutmise osas otsustusõiguse andmiseks avaldajale
Menetlustoiming
lõpplahend hagita asjas
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja J S K (isikukood xxxx), lepinguline esindaja Janno Perv (e-post [email protected]) Puudutatud isik I C A G (isikukood xxxx) Puudutatud isik II A C G (isikukood xxxx) Puudutatud isik III A G (isikukood xxxx, e-post xxxx) Puudutatud isik IV Tallinna Kesklinna Valitsus (e-post [email protected]) Puudutatud isik V Põhja-Tallinna Valitsus (e-post [email protected])
Asjaolud J S K ́il ja A Gl on kaks ühist last C A G, ja A C G. Harju Maakohtu 21.09.2018.a määrusega tsiviilasjas nr. 2-18-8601 lõpetati osaliselt J S K ja A G ühine hooldusõigus alaealiste laste C A G, A C G suhtes ning anti J S K’ile üle alaealiste laste C A G, A C G igakordse viibimiskoha, hariduse- ja terviseküsimuste otsustamiseks ainuhooldusõigus. Laste ema palub tsiviilasjas nr 2-19-3394 lõpetada osaliselt J S K ja A G ühise hooldusõiguse alaealiste laste C A G, A C G suhtes ning anda J S K’ile üle otsustusõigus alaealiste laste C A G, A C G nime muutmiseks. Laste ema soovib, et tema alaealised lapsed kannaksid sama perekonnanime nagu tema. Laste ema selgitab, et suundub tööalaselt alates augustist 2019 alaliselt elama välismaale ning lapsed asuvad samuti temaga koos sinna elama. Selleks, et edaspidi probleemideta reisida on vajalik, et lapsed oleks sama perekonnanimega nagu ema. Laste ema sõnul on tal pidevalt olnud reisides probleeme, kuna lastel on teine perekonnanimi. Sageli küsitakse kohtumäärust ning notariaalset kinnitust, kuid siiski on tekkinud arusaamatusi (alati ei piisa inglise keelsest tõlkest). Laste isa ei ole laste osas aktiivsust näidanud ning omavaheline suhtus on minimaalne, laste isa ei hoolitse laste eest. Laste isa leiab, et avalduses pole esitatud ühtegi kaalukat asjaolu, mis annaks aluse nõuda perekonnanime vahetust lastel. See, et laste emale oleks oma mugav reisida, ei ole kaalukas põhjendus ega põhjus laste identiteeti muuta lõplikult ning eraldada lapsi oma isa identiteedist, kes on lapsed kriitilisel perioodil üles kasvatanud, loonud võimalused väga heaks hariduseks. Laste ema on siiani pidevalt lastega välisreisidel käinud ja laste perekonnanimi ei ole takistuseks olnud ja see pole takistuseks paljudele lastele ega vanematele, kes lastega reisivad. Lapse ema selgitused pole kaalukad, sest reisidel piirikontrollis on tavapärased protseduurid kõigile. Paljudel perekondadel on vanemate ja laste perekonnanimed erinevad. Laste ema nimel on üksnes konstateeritud tahet, et soovitakse lastele enda perekonnanime, kuid pole toodud kaalukaid põhjuseid selleks. Nimevahetamise nõude puhul on avalduses tuginetud mitteasjakohastele Riigikohtu lahenditele ja materiaalõiguse normidele. Põhja-Tallinna valitsus leiab, et laste isa vähese huvi ning temaga koostöö puudumise tõttu võib nime muutmise otsustusõigus jääda ainuisikuliselt emale. Laste hooldusõiguse osaline lõpetamine ja nime muutmise otsustusõiguse üleandmine avaldajale ei piira isa suhtlemisõigust oma alaealiste laste suhtes. Tallinna Kesklinna valitsus on seisukohal, et avaldus ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja nime muutmise otsustusõiguse üleandmiseks on põhjendatud ja asjakohane ning lähtub perspektiivselt laste edasistest huvidest. Laste igapäevane hooldamine ja kasvatamine on olnud alates veebruarist 2018 põhiliselt ainult avaldaja kanda. Laste ema on teostanud laste hooldusõigust täies mahus, kuna laste isa ei ole olnud huvitatud laste hooldamise ja kasvatamisega seonduvast ning koostööst teise vanemaga. Lapsele riigi poolt määratud esindaja avaldas, et ei ole vastu laste nime muutmise osas otsustusõiguse avaldajale andmisele. Kui kohus leiab, et avaldaja põhjendused on piisavad ja nimeseadus seda võimaldab, toetab esindaja avalduse rahuldamist. Kohus kuulas menetlusosalised ära isiklikult 20.05.2019 (sh lapsed eraldi). Kohus märgib selguse huvides, et selgitas 20.50.2019 ärakuulamisel osalistele ka laste isa poolt tõstatud küsimusi ja vastuväiteid, mis käesoleva asja lahendamisel tähtsust ei oma. Täpsemalt: laste isa vastuväide laste ema esindaja volituste osas - juhtis kohus tähelepanu, et korrektne volitus on siiski esitatud; laste ema tulevase elukohariigi osas - selgitas kohus et tegemist on ikkagi xxxx mitte xxxx; laste isa soovi osas kogu hooldusõigus üle vaadata selgitas kohus, et kuivõrd käesolev kohtuasi käsitleb ainult nimevahetuse osa, tuleks laste isal soovi korral muus osas hooldusõiguse ümbervaatamiseks pöörduda eraldi nõudega kohtusse; nimevahetuse reaalse võimalikkuse osas seoses nimeseadusega - selgitas kohus, et kohus
käsitleb kohtuasjas üksnes lastevanemate vahelise õiguse jagamist ning edasised võimalused või võimatused ei oma kohtuasja lahendamisel tähtsust. Kohtumääruse põhjendused PKS § 123 lg 1 kohaselt teeb kohus kõiki vanema õigusi ja kohustusi puudutatavates asjades esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. PKS § 116 lg 2 kohaselt vanemal on kohustus ja õigus hoolitseda oma alaealise lapse eest (vanema hooldusõigus). Vanema hooldusõigus hõlmab õigust hoolitseda lapse isiku eest (isikuhooldus) ja õigust hoolitseda lapse vara eest (varahooldus) ning otsustada lapsega seotud asju. PKS § 120 lg 1 ja 2 p 1 kohaselt on ühist hooldusõigust omavatel vanematel ühine hooldusõigus. Vanem esindab last üksinda, kui tal on lapse suhtes ainuhooldusõigus. PKS § 137 lg 1 sätestab, et kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, on kummalgi vanemal õigus kohtult hagita menetluses taotleda, et lapse hooldusõigus antaks talle osaliselt või täielikult üle. Riigikohus on oma 11.04.2018 lahendis nr 2-17-507/51 rõhutanud: "Hooldusõiguse asi tuleb lahendada esmajoones lapse huvidest lähtudes. /.../ Kui see ei ole lapse parimate huvidega vastuolus ja lapse turvalisus on tagatud, võiksid mõlemad vanemad osaleda lapse elu korraldamises". Antud asjas on küsimus laste perekonnanime muutmise õiguses. Laste ema eesmärk on muuta laste perekonnanimi, mis on sama isa perekonnanimega, laste ema perekonnanimeks. Laste ema toob põhjenduseks, et praegu on lastega reisimine alati raskendatud, kuivõrd laste ja laste ema perekonnanime erinevuse tõttu peab ema reisides alati kaasas kandma tõlgitud dokumente millest nähtub tema õigus lastega reisida. Seejuures kolib laste ema koos lastega varsti Indoneesiasse ja laste ema väidab, et laste isa ei hoolitse laste eest. Nagu eeltoodud sätetest ja Riigikohtu seisukohast nähtub, otsustab kohus ühise hooldusõiguse küsimusi eelkõige laste huvidest lähtuvalt. Seejuures peaks ühist hooldusõigust lõpetama üksnes siis, kui see on laste parimates huvides või turvalisuse tagamiseks vajalik. Laste ema väited, et laste ema kolib lastega välismaale ja et laste isa laste eest ei hoolitse, ei oma nimevahetuse õiguse küsimuse otsustamisel kohtu hinnangul tähtsust, kuivõrd ei oma puutumust nimevahetuse põhjendatusega laste parimate huvide aspektist lähtudes. Kohus leiab, et laste huvides oleks nime muutmine näiteks olukorras, kus lapsi on vaja mingi ohu tõttu varjata või kui laste nimi on omandanud neist sõltumata põhjustel ebasündsa tähenduse vms. Teisisõnu lastele peab praeguse nimega seonduma mingisugune oht või muu negatiivne asjaolu. Antud juhul sarnaseid asjaolusid ei nähtu. Laste nime muutmine selleks, et laste ema ei peaks reisides kaasas kandma dokumente, ei teeni mitte laste huve vaid laste ema huve. Sisuliselt soovib laste ema ühise hooldusõiguse lõpetamist nimevahetuse küsimuses mitte laste huvidest lähtuvalt vaid enda huvidest lähtuvalt. Kohus märgib, et lapsed avaldasid ärakuulamisel kohtule, et neil ei ole nimevahetuse vastu midagi ja neil ei ole midagi selle vastu et neil emaga sama nimi oleks. Kohtule jäi mulje, et küsimus ei oma laste jaoks erilist sisu ja tähendust, mis on nende vanust arvestades arusaadav. Kohus leiab, et lahendit ei saa teha laste nime vahetuse kasuks ainult seetõttu, et lapsed ise arvavad, et nime võiks vahetada küll, kuivõrd lisaks laste nõusolekule peab vanemate õiguste muutmine olema ka sisustatud ja põhjendatud. Lapsed ise ei oska veel hinnata mis on nende parimad huvid, sellepärast neil ei olegi samu õigusi mis täiskasvanutel. Kui lapsed saavad täiskasvanuks võivad nad ise otsustada oma nime muutmist ja siis piisab nende enese suhtes nimevahetuse otsustamiseks üksnes nende enese nõusolekust. Antud juhul aga on laste nõusolek üksnes üheks eelduseks mitmest. Lisaks eeltoodule ei nähtunud ärakuulamisel, et lastel oleks oma isa või tema nime vastu midagi, st laste isa nimi ei seostunud lastele millegi negatiivsega.
Kohus leiab, et laste isa õiguste riive ainuüksi laste ema mugavusest ja laste nõusolekust lähtudes, ei ole kuidagi põhjendatud. Kohus ei näe et laste nime vahetus oleks kuidagigi laste parimates huvides. Pigem on laste nime vahetus laste parimate huvide vastane, kuivõrd kaotab ära viimasegi puutumuse mis laste ja laste isa vahel on. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et avaldus ühise hooldusõiguse lõpetamiseks laste nime muutmise osas, st ühise hooldusõiguse lõpetamine ja laste emale otsustusõiguse andmine laste nime muutmiseks, on põhjendamatu ning tuleb jätta rahuldamata. TsMS § 172 lg 1 ja 3 alusel tuleb jätta menetlusosaliste kantud menetluskulud nende endi kanda ning riigi õigusabi tasu ja kulud Eesti Vabariigi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Bome Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.