Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED (tl. 27-32). Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Express Credit AS ja Kaspar Kongo 14.05.2014. a laenulepingu nr 20140514038, mille alusel kostja sai laenu 890 eurot ning kohustus laenu kokku summas 1196,85 eurot (põhiosa 890 eurot ja intressid 306,85 eurot) tagastama hiljemalt 11.09.2014. a. 16.06.2014. a sõlmisid pooled laenulepingu nr 20140514038 LISA, millega refinantseeriti varasem laen ning lepiti kokku, et kostja varasemast kohustusest 1196,85 eurot saab uus põhiosa, millele lisandub intress määraga 60 % aastas ning laen kokku summas 2084,46 eurot tuleb tagastada 24 kuu jooksul vastavalt maksegraafikule. Kostja tasus kokkuleppe nõustumisel 16.06.2014. a sõlmimise tasu 20 eurot. Kostja on tasunud laenu katteks 9.08.2014. a summas 88 eurot, mille hageja luges tasutuks esimeses osamakse katteks summas 86,85 eurot ja teise osamakse põhiosaks 1,15 euro ulatuses. Kuna kostja võlgnevust ei tasunud ütles hageja 29.11.2014. a laenulepingu üles. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 1170,35 eurot, intressid 253,53 eurot, viivised seisuga 1.06.2015. a summas 358,91 eurot ja võla sissenõude kulud 45 eurot, kokku 1827,79 eurot ja täiendava viivise 60 % aastas alates 2.06.2015. a kuni põhinõude täieliku täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 1170,35 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. KOSTJA VASTUS HAGIAVALDUSELE (tl. 67) Kostja vastuses hagile märgib, et sai aru, et refinantseerimise korral tuleb tasuda paar kuud vähem ning hiljem saab pöörduda tagasi esialgse lepingu juurde.

KOHTU SEISUKOHT

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 101 lõike 1 punktid 1, 4 ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, taganeda lepingust või öelda leping üles ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Sama paragrahvi lõike 2 esimese lause järgi võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohtule esitatud Express Credit AS ja kostja vahel 14.05.2014. a sõlmitud laenulepingust nr 20140514038 (tl. 33-34) ja Swedbank AS-i maksekorraldusest nr 2601 (tl. 36) nähtub, et Express Credit AS on kostjale 14.05.2014. a andnud laenu summas 890 eurot ning kostja kohustus laenu

tagastama 4 kuu jooksul maksegraafiku alusel, kokku summas 1196,85 eurot (põhiosa 890 eurot ja intress 306,85 eurot) hiljemalt 11.09.2014. a. Poolte vahel 16.06.2015. a laenulepingust nr 20140514038 LISA (tl. 45-46) nähtub, et pooled on kokku leppinud 14.05.2014. a laenulepingu muutmises selliselt, et seisuga 16.06.2014.a on kostja põhivõlgnevus 1198,43 eurot ja alates 16.06.2014.a on uueks intressimääraks uuelt põhivõlgnevuselt 60 % aastas ning krediidikulukuse määr 79,59 % ja alates 16.06.2015. a uueks viivisemääraks 79,59 %. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-175-14 p 17 märkinud, et tehingut tuleb analüüsida selle tegelikust (majanduslikust) sisust lähtudes ning kui poolte kokkuleppe ainsaks eesmärgiks on tähtaja pikendamine, siis võib eeldada, et tegemist on laenulepingu muutmisega. Kohus, hinnates 16.06.2014. a laenulepingu nr 20140514038 LISA sõlmimise asjaolusid, sisu ning seda, et kostja reaalselt laenu juurde ei saanud, leiab, et kuna eelpool nimetatud laenulepingu ainsaks eesmärgiks oli laenu tagasi maksmise tähtaja pikendamine on tegemist esialgse laenulepingu muutmisega. Tulenevalt TsMS § 436 lõikest 7 ei ole kohus seotud hageja õigussuhtele antud õigusliku kvalifikatsiooniga, vaid kohaldab seadust ise, olles enne tuvastanud hagi aluseks olevad asjaolud. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 86 lõike 1 kohaselt on heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing on tühine. 14.05.2014. a laenulepingust nähtuvalt on laenu kulukusemäär 333,43 % aastas, mis ületas 2014. a mais (32,24 %) Eesti Panga avaldatud keskmist kulukuse määra enam kui 10 korda (333,43 % / 32,24 %). Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-108-14 leidnud, et kui krediidilepingust tuleneva krediidi ja selle eest makstava tasu vahekord on tasakaalust väljas erakordselt suures ulatuses, õigustab see tehingu heade kommete vastaseks lugemist ka krediidisaaja sundolukorda (TsÜS § 86 lg-d 2 ja 3) hindamata. Sel juhul on võimalik laenulepingu tühisus tuvastada TsÜS § 86 lg 1 järgi. Vähemalt eelduslikult on sellise olukorraga tegemist siis, kui krediidi kulukuse määr ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kuus korda. Kohus on seisukohal, et kuna esialgse lepingu krediidikulukuse määr ületas Eesti Panga mais 2014. a avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kuus korda, on kostja kohustuste väärtus heade kommete vastaselt tasakaalust väljas ja laenuleping on TsÜS § 86 lg 1 alusel tühine. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-116-10 märkinud, et kuna lepingu tühisust peab kohus arvestama omal algatusel, ei ole kolleegiumi arvates kohtul ka takistust lahendada samas menetluses võimalik lepingu järgi üleantu alusetu rikastumise sätete alusel väljaandmise nõue, kui hagi ese ja esitatud asjaolud seda võimaldavad. Arvestades hagi eset ja kohtule esitatud tõendeid kogumis, leiab kohus, et kuna kostja sai hagejalt laenu 890 eurot tuleb kostjal saadud laen hagejale tagastada. Lepingu sõlmimise ajal kehtinud TsÜS § 86 lg 4 nägi ette, et kui tehing on heade kommete vastase intressi tasumise kohustuse tõttu tühine, siis on intressi või muud sellesarnast laenu kasutamise ajast sõltuvat tasu maksma kohustatud poolel õigus tühise tehingu järgi saadu tagastada selleks tähtpäevaks, milleks ta pidi laenu tervikuna tagasi maksma tühise tehingu järgi. Sellisel juhul tuleb laenu kasutamise aja eest maksta intressi võlaõigusseaduse § 94 lõikes 1 sätestatud suuruses. VÕS § 94 lg-s 1 nimetatud Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär oli enne 1.01.2014. a 0,25 %, enne 01.07.2014. a 0,15 % ja enne 01.01.2015. a 0,05 %. Seega on VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud määras intress perioodil 14.05.2014 – 30.06.2014 summas 0,29 eurot ja perioodil 1.07.2014 – 11.09.2014 summas 0,27 senti, kokku 0,56 eurot.

Hageja palub kostjalt välja mõista võla sissenõudmisega seotud kulud summas 45 eurot, mis koosnevad üldtingimuste p 9.7 (tl. 37-42) kohaselt meeldetuletusest 20 eurot (2x10 eurot), hoiatusest 10 eurot ja ülesütlemise teatise eest 15 eurot. Kuna laenuleping oli tühine, ei ole hageja võla sissenõudmise kulude hüvitamine üldtingimuste p 9.7 alusel põhjendatud. Kostja on hagejale tasunud 9.08.2014. a (tl. 49) laenu katteks 88 eurot. Seega tuleb VÕS § 415 lg 2 p 2 kohaselt makstud summast 88 eurot maha arvata põhisumma katteks ning kostja võlgneb hagejale põhisummana 802 eurot. VÕS § 113 lõike 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kuna kohus on eelpool leidnud, et laenuleping on tühine on hagejal õigus nõuda viivist seaduses sätestatud määras alates ajast, mil kostja pidi laenu tervikuna tagastama s.o alates 12.09.2014. a. Seadusjärgne viivisemäär oli perioodil 12.09.2014 - 31.12.2014 8,15 % aastas, perioodil 1.01.2015 - 31.12.2015 8,05 % aastas. Seega on viivis põhisummalt 802 eurolt perioodi 12.09.2014 31.12.2014 eest 19,88 eurot ja perioodi 1.01.2015 - 1.06.2015 eest 26,89 eurot, kokku 46,77 eurot. Hageja palub täiendava viivise väljamõistmist alates 2.06.2015. a kuni põhinõude (1170,35 eurot) täieliku täitmiseni lepingus sätestatud viivisemääras 60 % aastas tagastamata põhivõlalt kuid mitte rohkem kui 1170,35 eurot. Tsiviilkohtumenetluse seaduse (TsMS) § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Arvestades eeltoodud põhjendusi viivisemäära osas, tuleb kostjalt TsMS § 367 alusel hageja kasuks välja mõista viivis põhinõudelt VÕS § 113 lõikes 1 teises lauses sätestatud määras alates 2.06.2015.a kuni põhivõla täieliku tasumiseni, kuid mitte rohkem kui 802 eurot. Arvestades eeltoodut rahuldab kohus hagi osaliselt ning kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele põhivõlgnevus summas 802 eurot, intress summas 0,56 eurot ja viivised seisuga 1.06.2015.a summas 46,77 eurot, kokku 849,33 eurot ning täiendav viivis põhisummalt (802 eurot) alates 2.06.2015.a VÕS § 113 lõikes 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni kuid mitte rohkem kui 802 eurot.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

TsMS § 173 lõike 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lõige 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 163 lõike 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd kohus rahuldas hagi osaliselt, tuleb menetluskulud jätta 36 % ulatuses kostja kanda ning 64 % ulatuses hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

Hageja esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja kantud menetluskuludeks maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv 83,18 eurot, hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 191,82 eurot, kohtutäituri tasu 36 eurot ja õigusabikulud 200 eurot. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on riigilõiv kohtukulu. Kohtuinfosüsteemist nähtuvalt on hageja tasunud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel 30.12.2014.a riigilõivu 83,18 eurot ja hagiavalduse esitamisel 1.06.2015. a riigilõivu 191,82 eurot, kokku 275 eurot. Kuna kohus jättis menetluskulud 36 % ulatuses kostja kanda, tuleb vastavalt menetluskulude proportsioonile mõista kostjalt hageja kasuks välja hageja kantud riigilõiv summas 99 eurot (36 % 275 eurost). TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälisteks kuludeks menetlusosaliste esindajakulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hageja esindaja vastab TsMS § 218 nõuetele. Tulenevalt TsMS § 175 lõikest 1 leiab kohus, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses kostjalt väljamõistmist. Arvestades nõude suurust ning asjaolu, et tsiviilasi ei olnud keerukas ega mahukas ja hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud vaid hagiavalduse koostamise ning selle kohtusse esitamisega, peab kohus põhjendatud õigusabi kuluks 75 eurot. Seega kuulub vastavalt menetluskulude jaotuse proportsioonile kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele õigusabikulud summas 27 eurot (36 % 75 eurost). TsMS § 144 p 51 kohaselt on kohtuvälisteks kuludeks kohtutäituri tasu menetlusdokumentide kättetoimetamise eest. Asja materjalidest nähtuvalt on kohtutäitur Anne Böcker (tl. 20-21) üritanud kostjale menetlusdokumente kätte toimetada. Seega kuulub vastavalt menetluskulude jaotuse proportsioonile kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele kohtutäituri tasu summas 12,96 eurot (36 % 36 eurost). Tulenevalt eeltoodust kuulub kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele menetluskulud kokku summas 138,96 eurot (99+27+12,96). /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.