VS (sünd XX.XX.XXXX) hagi VS XX.XX.XXXX) vastu elatise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 08.06.2015 kohtumäärus menetluskulude kindlaksmääramise kohta
(sünd
Kaebuse esitaja ja kaebuse VS määruskaebus liik Menetlusosalised esindajad
ja
nende Määruskaebuse esitaja (kostja): VS (isikukood XXXXXXXXXXX; elukoht XXXXX XXX XXX-XX
XXXXX XXXXXXX )
Puudutatud isik (hageja): VS (isikukood XXXXXXXXXXX; elukoht XXXXXXX XX-XX XXXXX XXXXXXX), seaduslik esindaja: OS (isikukood XXXXXXXXXXX; elukoht XXXXXX XX-XX XXXXX XXXXXXX), lepinguline esindaja Igor Sablonin (e-post: XXX@XXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.VS määruskaebus jätta rahuldamata.
2.Harju Maakohtu 08.06.2015 määrus jätta muutmata.
3.Jätta rahuldamata VS taotlus Harju Maakohtu 08.06.2015 määruse täitmise korra kindlaksmääramiseks.
4.Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates.
1(7)
Tsiviilasi nr: 2-13-38176 Asjaolud
1.Harju Maakohus rahuldas 04.02.2014 otsusega VS (sünd XX.XX.XXXX) hagi VS (sünd XX.XX.XXXX) vastu osaliselt ning jättis menetluskulud poolte endi kanda. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 30.09.2014 otsusega osaliselt Harju Maakohtu 04.02.2014 otsuse, suurendades kostjalt väljamõistetavat elatist ning jaotas ümber menetluskulud, mille kohaselt jäid mõlemas kohtuastmes kantud menetluskulud kostja kanda. Riigikohus jättis 11.03.2015 määrusega 3-7-1-2-916-14 kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata. Kohtulahend jõustus 11.03.2015.
2.Hageja esindaja esitas 02.04.2015 hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ja arved, milles palutakse õigusabikulude summas 1575 eurot hüvitamist kostja poolt. Hageja poolt on kantud õigusabikulud järgnevalt: hagiavalduse koostamine, kohtuistungil osalemine maakohtus 5,05 h summas 505 eurot (arvel nr 09/2014: 17.12.2013 seisukoha koostamine, lisatõendite kogumine ja kontrollimine 2,5 h 250 eurot, esindus 25.11.2013 istungil 1,05 h 105 eurot, esindus 09.01.2014 istungil 1,5 h 150 eurot) (menetlus maakohtus, esindaja Sergei Postnikov); maakohtu otsusega tutvumine, analüüs ja konsultatsioon apellandiga 0,40 h summas 70 eurot; täiendavate tõendite kogumine ja apellatsioonkaebuse esitamine 7 h summas 700 eurot, 22.04.2014 apellandi täiendav seisukoht vastustaja 01.04.2014 vastusele 3 h summas 300 eurot (arvel 01/15: juriidilised teenused 10,4 h 1070 eurot) (menetlus ringkonnakohtus, esindaja Igor Sablonin). Hageja kinnitab, et kõik taotletavad kulud on kantud seoses käesoleva tsiviilasjaga. Lisaks märgib hageja, et ei ole käibemaksukohustuslane. Kostja seisukoht hageja avaldusele
3.Kostja esitas hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastuväite.
4.Kostja ei nõustu hageja seisukohaga, kus hageja väidab, et vastavalt Ringkonnakohtu 2-10-32587 lahendile on juristi tunnitasu turul valitsevat olukorda arvestades põhjendatud 100 euro ulatuses. Kostja on seisukohal, et õigusteenuse hind kujuneb sõltuvalt töö iseloomust, keerukuse astmest (spetsiifilisus) ja töömahust, seega võttes arvesse asja madalama keerukuse taset, on juristi põhjendatud tunnitasuks 60 eurot. Kostja rõhutab, et hageja esindaja esitas esimese astme kohtus ka puudulikke menetlusdokumente.
5.Hageja esindajal on menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kohaselt täiendavate tõendite kogumine ja apellatsioonkaebuse koostamine võtnud kokku 10 tundi. Kostja leiab, et apellatsioonkaebuse esitamisel ei ole hageja esitanud kohtule ühtegi sellist tõendit, mida oleks võimalik nimetada täiendavaks tõendiks. Võttes arvesse, et ringkonnakohtu menetlus toimus kirjalikus faasis, leiab kostja, et märgitud ajakulu ei ole põhjendatud.
6.Kostja on seisukohal, et asja keerukust ja menetluse pikkust arvestades on 15,45 tundi, mis on tasutud esindajatele hageja esindamiseks ja õigusabiteenuse osutamiseks, ülepaisutatud, põhjendamata ja ebavajalik. Kostja leiab, et põhjendatud ja mõistlik aeg õigusteenuse osutamisele kokku mõlema astme kohtutes on 5 tundi. Maakohtu määrus
7.Harju Maakohus rahuldas 08.06.2015 kohtumäärusega VS (sünd XX.XX.XXXX) avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt, määras kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse ning mõistis VS-lt (sünd XX.XX.XXXX) välja VS (sünd XX.XX.XXXX) kasuks menetluskulud summas 1545 eurot ning jättis rahuldamata VS (sünd XX.XX.XXXX) avalduse menetluskulude väljamõistmiseks 30 euro ulatuses.
2(7)
Tsiviilasi nr: 2-13-38176
8.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg 1 p 2 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. TsMS § 174 lg 8 sätestab, et kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades 5. jaos sätestatud erisusi.
9.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
10.Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (vt Riigikohtu 15.02.2012 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013, 3-2-1-65-13 p 14). Kohus märgib, et kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise aluseks ei ole mitte lepingulise esindaja poolt esitatud arved, vaid kulude põhjendatus ja vajalikkus.
11.Hageja menetluskuluks on õigusabikulu summas 1575 eurot. Hagejale on õigusteenust osutatud tunnihinna määraga 100 eurot/h (käibemaksuta). Hageja palub tulenevalt menetluskulude jaotusest kostjalt välja mõista menetluskulud summas 1575 eurot.
12.Esmalt hindab kohus hageja lepinguliste esindajate tunnihinde põhjendatust. Kostja esitas hageja lepinguliste esindajate tunnihindele vastuväite, pidades mõistlikuks tunnitasu määraks 60 eurot/h. Hagejale on osutatud õigusabi tunnihinnaga 100 eurot (käibemaksuta). Kohus leiab, et tegemist on õigusteenuse osutamisel tavapärase tunnitasu määraga, mis käesoleva vaidluse puhul on põhjendatud. Käesolev vaidlus ei ole tavapärasest keerukam, kuivõrd menetlus läbis kaks kohtusüsteemi astet, tõendite maht ei ole tavapärasest mahukam ning vaidluse ajaline kestvus ei ole keskmisest pikem. Asjas ei olnud vaja süstemaatiliselt tõlgendada erinevate õigusaktide sätteid, kohaldada Euroopa Liidu õigust, mis annaks võimaluse lugeda tsiviilasja keerukaks TsMS § 175 lg 1 tähenduses õigusabikulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel.
13.Riigikohus on 11.02.2015 lahendis 3-2-1-115-14 p-s 14 öelnud, et kolleegium on varasemas praktikas selgitanud, et menetlusosaliste esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb TsMS § 175 lg 1 alusel lisaks esindamisele kulunud ajale hinnata ka ühe tööühiku hinna, s.o esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust. Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt nt Riigikohtu 13.11.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13, p 25). Varem on kolleegium pidanud mõistlikuks tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või -maksuta (vt nt Riigikohtu 1.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13; 2.10.2013. määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13; 13.11.2013. määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13; 9.12.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-13). 14.10.2013 tsiviilasjas nr 3-2-1-98-13 tehtud määruses luges kolleegium tavapäraseks tunnitasu 147 eurot 49 senti (käibemaksuga). Lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata igas kohtuasjas eraldi.
3(7)
Tsiviilasi nr: 2-13-38176
14.Kuigi eelnimetatud lahendite järgimine ei ole käesoleval juhul otseselt kohustuslik, on need siiski indikaatoriks õigusabi tunnitasu mõistliku määra osas. Arvestades eeltoodut ning asja olemust, on käesolevas asjas põhjendatud lugeda hagejale õigusabi osutanud esindajate mõistlikuks tunnihinnaks 100 eurot (käibemaksuta).
15.Hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusest nähtub, et hageja esindajal on 04.02.2014 Harju Maakohtu otsusega tutvumisele, analüüsile ning apellandiga konsultatsioonile kulunud 0,40 tundi kogusummas 70 eurot. Hageja avaldusest nähtub, et hagejale on õigusabi osutatud tunnihindega 100 eurot/h. Avaldusele lisatud arvelt nr 01/15 nähtub, et arvestuse aluseks olev ühik on 1 tund ning ühiku hind on 100 eurot. Käesoleval juhul on hageja esindaja märkinud eeltoodut arvestades osaliselt põhjendamatu kulu. Kuivõrd kohtu hinnangul on Harju Maakohtu otsuse ning teostatud toimingute sisu ja mahtu arvestades hageja esindaja märgitud ajakulu põhjendatud, arvestab kohus hageja esindaja põhjendatud ja vajaliku kuluna 0,40 tundi summas 40 eurot (0,40h x 100 eurot/h).
16.Hageja esindajal on vastavalt menetluskulude nimekirjale kulunud täiendavate tõendite kogumisele ning apellatsioonkaebuse koostamisele 7 tundi. Kostja leiab, et apellatsioonkaebuse esitamisel ei ole hageja esitanud kohtule ühtegi sellist tõendit, mida oleks võimalik nimetada täiendavaks tõendiks. Võttes arvesse, et ringkonnakohtu menetlus toimus kirjalikus faasis, leiab kostja, et märgitud ajakulu ei ole põhjendatud. Kohus on seisukohal, et hageja esindaja märgitud ajakulu on põhjendatud. Kohtutoimikust nähtub, et hageja apellatsioonkaebus on koostatud kuuel leheküljel, mille sisulise osa maht on ca 4,5 lehekülge. Kohtutoimikus sisalduvate tõendite võrdlemisel nähtub, et apellatsioonkaebuse esitamisel on esitatud täiendavaid tõendeid, mida varasema menetluse käigus ei esitatud. Arvestades esitatud dokumendi sisu ning mahtu, lisaks sooritatud toiminguid, leiab kohus, et hageja esindaja märgitud ajakulu 7 tunni ulatuses on põhjendatud.
17.Kokku loeb kohus hageja lepinguliste esindajate kulusid seoses kohtumenetlusega põhjendatuks mahus 15,45 tundi summas 1545 eurot. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja hageja kohtumenetluse kulud summas 1545 eurot. Hageja avaldus jääb rahuldamata summas 30 eurot (taotletud summa 1575 eurot – rahuldatud summa 1545 eurot).
18.TsMS § 177 lg 3 kohaselt kohtulahend menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise kohta toimetatakse menetlusosalistele kätte. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4). Määruskaebus
19.Kostja esitas Harju Maakohtu määruse osas 19.06.2015 määruskaebuse ning palub maakohtu määruse tühistada ja teha uus määrus, mille kohaselt saata asi uueks lahendamiseks Harju Maakohtule ning võimaldada VS-le üle vaadatud summat tasuda graafiku alusel, so iga kalendrikuu hiljemalt 20-ndal kuupäeval vähemalt 100,00 eurot kuni kohustuse täieliku täitmiseni.
20.Kaebaja leiab, et maakohus on rikkunud menetlusõiguse normi, mis põhjustas materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise. Harju Maakohtu määrus ei ole piisavalt põhjendatud ja kohus on rikkunud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 465 lg 2 p 8 ja valesti kohaldanud TsMS § 175 lg 11 mis sätestab: kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude
4(7)
Tsiviilasi nr: 2-13-38176 kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust.
21.Tulenevalt TsMS § 178 lõikest 3: kui menetluskulude kindlaksmääramisel on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit, lahendab ringkonnakohus määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramise peale põhjendatud määrusega. Muul juhul võib ringkonnakohus määruskaebuse lahendada kirjeldava ja põhjendava osata määrusega. Ringkonnakohtu kirjeldava ja põhjendava osata määruse peale ei saa edasi kaevata.
22.Käesoleval juhul jääb kostjale mulje, et hageja on tahtlikult suurendanud kostjale kulutusi menetluskulude võrra, esitades mitte põhjendatud kulude arveid, millest ei tulene piisavalt selge hageja poolt kantud kulude kooseis.
23.Kolleegium on varem korduvalt märkinud, et TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (nt Riigikohtu 18.05.2010 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-43-10, p 19).
24.Kaebaja leiab, et Harju Maakohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta (Riigikohtu 11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1115-14, p 11). Kaebaja leiab, et maakohus on hagejalt kostja lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel ületanud diskretsioonipiire.
25.Riigikohus on varasemas praktikas rõhutanud, et menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 3 järgneb, et mitmele lepingulisele esindajale tehtud kulutused hüvitatakse, kui need on tingitud asja keerukusest või esindaja vahetamise vajadusest.
26.TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4).
27.Arvestades eeltoodut, palub kostja hageja menetluskulud Tallinna Ringkonnakohtu poolt uuesti üle vaadata ning kohtul võimaldada VS'ile (sünd. XX.XX.XXXX) menetluskulude katteks väljamõistetut summat tasuda graafiku alusel, so. iga kalendrikuu hiljemalt 20-ndal kuupäeval vähemalt 100,00 eurot kuni kohustuse täieliku tasumiseni. Menetluse edasine käik
28.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja edastas seisukoha saamiseks puudutatud isikule.
29.Puudutatud isik leiab vastuses määruskaebusele, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ning menetluskulud jätta määruskaebuse esitaja kanda. Esitatud kaebuse nõue on ebaselge, sisuliselt ei ole kaebus põhjendatud. Selge ei ole, mida konkreetselt kaebuse esitaja vaidlustab, kas menetluskulude nõudeõigust või ulatust, kaebuses ei ole põhjendatud, mida kohus rikkunud on lahendi tegemisel.
30.Puudutatud isik leiab, et nõudega tunnistab kaebuse esitaja täies ulatuses väljamõistetud menetluskulu, kuid kulude tasumine graafiku järgi 100 eurot kuus ei ole põhjendatud ega tõendatud. Kaebuse esitaja on töövõimeline ja tal on piisav
5(7)
Tsiviilasi nr: 2-13-38176 igakuine sissetulek. Tema omandis on sõiduk ja korteriomand. Kaebuse esitajal on piisavalt vahendeid väljamõistetud menetluskulude tasumiseks. Vaidlustatud maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud.
31.Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis vastavalt TsMS § 663 lgle 5 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu põhjendused
32.Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud Harju Maakohtu 08.06.2015 kohtumäärus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna määruse tühistamiseks alust. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub § 654 lg 6 alusel maakohtu määruses toodud põhjendustega ning sellest tulenevalt põhjendusi ei korda. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
33.Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (Riigikohtu lahend 3-2-1-171-12). Käesoleval juhul on maakohus menetluskulude kindlaksmääramisel võtnud arvesse nii vaidluse asjaolusid, keerukust kui ka esitatud menetlusdokumente ning seostanud neid õigusabi osutamisega kaasnenud eeldatava töömahuga. Samuti on maakohus oma määruses käsitlenud kostja vastuväiteid. Diskretsioonipiiride ületamist maakohtule käesoleval juhul ette heita ei saa. Maakohtu siseveendumuse kujunemine on loogiline ja jälgitav.
34.Ringkonnakohus peab põhjendamatuks määruskaebuse esitaja väiteid selle kohta, et hageja on tahtlikult suurendanud kostjale menetluskulusid. Tsiviilasja materjalide kohaselt on hageja esindajate poolt tehtud menetlustoimingud jälgitavad esitatud arvetel ja menetluskulude nimekirjas kajastatu alusel. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole eelnimetatud dokumentides esitatud ülemääraseid toiminguid.
35.Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitajaga ka selles, et käesoleval juhul tuleks kostjalt väljamõistetud menetluskulusid vähendada põhjusel, et hagejal on erinevates kohtuastmetes olnud erinevad esindajad. Hagejat esindas maakohtus Sergei Postnikov ning ringkonnakohtus Igor Sablonin. Esitatud menetluskulude nimekirjast ei nähtu, et hageja teine esindaja oleks dubleerinud hagejat maakohtus esindanud lepingulise esindaja tööd. Ringkonnakohtu hinnangul oleks ka hagejat maakohtus esindanud esindaja pidanud tegema samad menetlustoimingud, mida tegi esindaja apellatsioonimenetluses.
36.Kostja on määruskaebuses esitanud ka taotluse väljamõistetud menetluskulude lahendi täitmise korra kindlaksmääramiseks. Määruskaebuse esitaja taotleb menetluskulude osadena tasumist graafiku alusel, so iga kalendrikuu hiljemalt 20-ndal kuupäeval vähemalt 100 eurot kuni kohustuse täieliku tasumiseni.
37.Ringkonnakohus leiab, et esitatud taotlus ei kuulu rahuldamisele ja jätab TsMS § 445 lg 1 alusel täitmise korra kindlaks määramata. Tsiviilasja toimiku kohaselt on hageja maakohtus esitanud väite, et kostja igakuiste sissetulekute suurus on hagejale teadaolevalt 1200 eurot. Kostja on sellele küll vastu vaielnud, kuid ei ole kogu menetluse kestel esitanud tõendeid, mis tema tegelikku sissetulekut tõendaks. Asjaolu, et kostja tegutseb füüsilisest isikust ettevõtjana ning osutab taksoteenust ning võõrandas talle kuulunud sõiduki ei tõenda kostja kehva majanduslikku seisundit. Ka määruskaebuses ei ole kostja välja toonud põhjusi, miks tuleks kohtul võimaldada menetluskulude tasumist graafiku alusel osamaksetena.
38.Ringkonnakohus kontrollis kostja poolt esitatud taotlusega seonduvalt ka vararegistreid ning selgitas välja, et 25.06.2015 on kostja võõrandanud talle kuulunud
6(7)
Tsiviilasi nr: 2-13-38176 1⁄2 suuruse mõttelise osa elukohana registreeritud korteriomandist Tallinnas, XXXXX XXX XXX-XX (registriosa number XXXXXXX). Juhul, kui kostja on võõrandamisest saanud raha, on võimalik menetluskulud kanda laekunud vahendite arvelt. Juhul, kui kostja on võõrandanud kinnisomandi tasuta käsutuse teel, puudub sissenõudja huve arvestades mõistlik põhjus, miks peaks ringkonnakohus lubama kulude tasumist osamaksetena. Eeltoodust tulenevalt ei kuulu määruskaebuse esitaja poolt esitatud taotlus rahuldamisele.
39.TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.
40.TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav Tiit Kollom
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.