2.Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista XXX(sünd XXX) välja XXX(sünd XXX) kasuks menetluskulud summas 1 545 eurot.
3.Jätta rahuldamata XXX(sünd XXX) avaldus menetluskulude väljamõistmiseks 30 euro ulatuses. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse ärakirja kättesaamisest kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise peale määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 50 eurot. Menetluse käik
1.Harju Maakohus rahuldas 04.02.2014.a otsusega XXX(sünd XXX) hagi XXX(sünd XXX) vastu osaliselt ning jättis menetluskulud poolte endi kanda. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 30.09.2014.a otsusega osaliselt Harju Maakohtu 04.02.2014.a otsuse, suurendades kostjalt väljamõistetavat elatist ning jaotas ümber menetluskulud, mille kohaselt jäid mõlemas kohtuastmes kantud menetluskulud kostja kanda. Riigikohus jättis 11.03.2015.a määrusega 37-1-2-916-14 kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata.
2.Kohtulahend jõustus 11.03.2015.a. Hageja esindaja esitas 02.04.2015.a hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse, milles palutakse õigusabikulude summas 1 575 eurot hüvitamist kostja poolt. Hageja kinnitab, et kõik taotletavad kulud on kantud seoses
käesoleva tsiviilasjaga. Lisaks, märgib hageja, et ei ole käibemaksukohustuslane.
3.Harju Maakohus edastas hageja 02.04.2015.a menetluskulude kindlaksmääramise avalduse 07.04.2015.a kostjale, andes kostjale võimaluse 7 päeva jooksul alates avalduse kättesaamisest esitada omapoolsed kirjalikud vastuväited hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele. Kostja kinnitas menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kättesaamist 20.04.2015.a. Kostja esitas vastuväited hageja menetluskulude nimekirjale 24.04.2015.a tähtaegselt. Kostja vastuväited hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele
4.Kostja ei nõustu hageja seisukohaga, kus hageja väidab, et vastavalt Ringkonnakohtu 2-1032587 lahendile on juristi tunnitasu turul valitsevat olukorda arvestades põhjendatud 100 euro ulatuses. Kostja on seisukohal, et õigusteenuse hind kujuneb sõltuvalt töö iseloomust, keerukuse astmest (spetsiifilisus) ja töömahust, seega võttes arvesse asja madalama keerukuse taset, on juristi põhjendatud tunnitasuks 60 eurot. Kostja rõhutab, et hageja esindaja esitas esimese astme kohtus ka puudulikke menetlusdokumente.
5.Hageja esindajal on menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kohaselt täiendavate tõendite kogumine ja apellatsioonkaebuse koostamine võtnud kokku 10 tundi. Kostja leiab, et apellatsioonkaebuse esitamisel ei ole hageja esitanud kohtule ühtegi sellist tõendid, mida oleks võimalik nimetada täiendavaks tõendiks. Võttes arvesse, et ringkonnakohtu menetlus toimus kirjalikus faasis, leiab kostja, et märgitud ajakulu ei ole põhjendatud.
6.Kostja on seisukohal, et asja keerukust ja menetluse pikkust arvestades on 15,45 tundi, mis on tasutud esindajatele hageja esindamiseks ja õigusabiteenuse osutamiseks, ülepaisutatud, põhjendamata ja ebavajalik. Kostja leiab, et põhjendatud ja mõistlik aeg õigusteenuse osutamisele kokku on 5 tundi. Kohtumääruse põhjendused
7.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg 1 p 2 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. TsMS § 174 lg 8 sätestab, et kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades 5. jaos sätestatud erisusi.
8.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
9.Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (vt Riigikohtu 15.02.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-65-13 p 14). Kohus märgib, et kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise aluseks ei ole mitte lepingulise esindaja poolt esitatud arved, vaid kulude põhjendatus ja vajalikkus.
10.Hageja menetluskuluks on õigusabikulu summas 1 575 eurot. Hagejale on õigusteenust osutatud tunnihinna määraga 100 eurot/h (käibemaksuta). Hageja palub tulenevalt menetluskulude jaotusest kostjalt välja mõista menetluskulud summas 1 575 eurot.
11.Esmalt hindab kohus hageja lepinguliste esindajate tunnihinde põhjendatust. Kostja esitas hageja lepinguliste esindajate tunnihindele vastuväite, pidades mõistlikuks tunnitasu määraks 60 eurot/h. Hagejale on osutatud õigusabi tunnihinnaga 100 eurot (käibemaksuta). Kohus leiab, et tegemist on õigusteenuse osutamisel tavapärase tunnitasu määraga, mis käesoleva vaidluse puhul on põhjendatud. Käesolev vaidlus ei ole tavapärasest keerukam, kuivõrd menetlus läbis kaks kohtusüsteemi astet, tõendite maht ei ole tavapärasest mahukam ning vaidluse ajaline kestvus ei ole keskmisest pikem. Asjas ei olnud vaja süstemaatiliselt tõlgendada erinevate õigusaktide sätteid, kohaldada Euroopa Liidu õigust, mis annaks võimaluse lugeda tsiviilasja keerukaks TsMS § 175 lg 1 tähenduses õigusabikulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel. Riigikohus on 11.02.2015.a lahendis 3-2-1-115-14 p-s 14 öelnud, et kolleegium on varasemas praktikas selgitanud, et menetlusosaliste esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb TsMS § 175 lg 1 alusel lisaks esindamisele kulunud ajale hinnata ka ühe tööühiku hinna, s.o esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust. Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt nt Riigikohtu 13. novembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13, p 25). Varem on kolleegium pidanud mõistlikuks tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või -maksuta (vt nt Riigikohtu 1. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13; 2. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13;
13.novembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13; 9. detsembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-13). 14. oktoobril 2013 tsiviilasjas nr 3-2-1-98-13 tehtud määruses luges kolleegium tavapäraseks tunnitasu 147 eurot 49 senti (käibemaksuga). Lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata igas kohtuasjas eraldi. Kuigi eelnimetatud lahendite järgimine ei ole käesoleval juhul otseselt kohustuslik, on need siiski indikaatoriks õigusabi tunnitasu mõistliku määra osas. Arvestades eeltoodut ning asja olemust, on käesolevas asjas põhjendatud lugeda hagejale õigusabi osutanud esindajate mõistlikuks tunnihinnaks 100 eurot (käibemaksuta).
12.Hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusest nähtub, et hageja esindajal on 04.02.2014.a Harju Maakohtu otsusega tutvumisele, analüüsile ning apellandiga konsultatsioonile kulunud 0,40 tundi kogusummas 70 eurot. Hageja avaldusest nähtub, et hagejale on õigusabi osutatud tunnihindega 100 eurot/h. Avaldusele lisatud arvelt nr 01/15 nähtub, et arvestuse aluseks olev ühik on 1 tund ning ühiku hind on 100 eurot. Käesoleval juhul on hageja esindaja märkinud eeltoodut arvestades osaliselt põhjendamatu kulu. Kuivõrd kohtu hinnangul on Harju Maakohtu otsuse ning teostatud toimingute sisu ja mahtu arvestades hageja esindaja märgitud ajakulu põhjendatud, arvestab kohus hageja esindaja põhjendatud ja vajaliku kuluna 0,40 tundi summas 40 eurot (0,40h x 100 eurot/h).
13.Hageja esindajal on vastavalt menetluskulude nimekirjale kulunud täiendavate tõendite kogumisele ning apellatsioonkaebuse koostamisele 7 tundi. Kostja leiab, et apellatsioonkaebuse esitamisel ei ole hageja esitanud kohtule ühtegi sellist tõendid, mida oleks võimalik nimetada täiendavaks tõendiks. Võttes arvesse, et ringkonnakohtu menetlus toimus kirjalikus faasis, leiab kostja, et märgitud ajakulu ei ole põhjendatud. Kohus on seisukohal, et hageja esindaja märgitud ajakulu on põhjendatud. Kohtutoimikust nähtub, et hageja apellatsioonkaebus on koostatud kuuel leheküljel, mille sisulise osa maht on ca 4,5 lehekülge. Kohtutoimikus sisalduvate tõendite võrdlemisel nähtub, et apellatsioonkaebuse esitamisel on esitatud täiendavaid tõendeid, mida varasema menetluse käigus ei esitatud. Arvestades esitatud dokumendi sisu ning mahtu, lisaks sooritatud toiminguid, leiab kohus, et hageja esindaja märgitud ajakulu 7 tunni ulatuses on põhjendatud.
14.Kokku loeb kohus hageja lepinguliste esindajate kulusid seoses kohtumenetlusega
põhjendatuks mahus 15,45 tundi summas 1 545 eurot. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja hageja kohtumenetluse kulud summas 1 545 eurot. Hageja avaldus jääb rahuldamata summas 30 eurot (taotletud summa 1 575 eurot – rahuldatud summa 1 545 eurot).
15.TsMS § 177 lg 3 kohaselt kohtulahend menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise kohta toimetatakse menetlusosalistele kätte. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4).
/allkirjastatud digitaalselt/ Piret Rõuk kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.