Võlaõigus › Võõrandamislepingud

2-15-10284 Edasikaebamise kord Hageja võib esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kostja ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada, kuid võib esitada kaja. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja peab vastama TsMS § 416 sätestatud nõuetele. Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjon. Kaja kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 142 lg 2). Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 (SWIFT: EEUHEE2X) SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X) Swedbank AS-is, või a/a EE513300333522160001 (SWIFT: FOREEE2X) Danske Bank A/S Eesti filiaalis või a/a EE221700017003510302 (SWIFT: NDEAEE2X) Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalis, viitenumbrit ei ole, selgituseks märkida: kaja kautsjon, tsiviilasja number ja isiku nimi, kelle eest kautsjoni tasutakse. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Hagi alus ja kohtu selgitused Hageja esitas Pärnu Maakohtule hagi Ösel Rakennus OÜ vastu müügiarve järgse võla ja viiviste väljamõistmiseks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja nõusolekut eeldatakse, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist (TsMS § 407 lg 2). Tagaseljaotsuse võib TsMS § 407 lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata (TsMS § 407 lg 3). Antud asjas on hageja taotlenud tagaseljaotsuse tegemist. Kostja seaduslikule esindajale on hagimaterjalid isiklikult allkirja vastu kätte toimetatud 24.08.2015 /tlk 24/ ning kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud. Seega loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Riigikohus on selgitanud hagi õigusliku põhjendatuse (veenvuse) kontrolli põhimõtteid tsiviilasjas nr 3-2-1-152-06 tehtud määruse p-s 14, märkides, et otsustamaks hagi õigusliku

2-15-10284 põhjendatuse üle, peab kohus subsumeerima hageja esitatud asjaolud õigete õigusnormide alla (õigusakti kohaldamise otsustamine, TsMS § 438 lg 1). Seejuures peab kohus lähtuma sellest, et hageja väiteid ei ole vaja tõendada, kuna seadus loeb, et kostja on need omaks võtnud (TsMS § 407 lg 1 viimane lause). Kohus leiab, et hageja taotlus tagaseljaotsuse tegemiseks on õigustatud ja tagaseljaotsuse tegemine hageja kasuks on põhjendatud. Tagaseljaotsuse tegemise eeldused on kohtu hinnangul antud juhul täidetud. Hagi on kohtu hinnangul hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning seetõttu tuleb lugeda hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid antud juhul ei esine. VÕS § 76 lg 1 ja 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. Kostja on hagejalt ostnud erinevaid elektrimaterjale, mille kohta hageja on kostjale 08.11.2014 väljastanud arve nr 142491 summas 381,65 eurot. Arvet ei ole kostja tähtaegselt tasunud. Arvete mittetasumisega on kostja VÕS § 100 mõttes jätnud võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja tulenevalt VÕS § 101 lg-st p 1 ja 6 nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist. Hageja on arvestanud viivist põhivõlalt summas 448,44 eurot. Hageja on vähendanud viivise nõuet põhivõla summani ning nõuab kostjalt viiviste tasumist summas 381,65 eurot. Hagiavaldusest ei nähtu, et hageja ning kostja oleks kokku leppinud viivise määras. Viivise suuruse osas kokkuleppe puudumisel on isikul õigus nõuda viivist, mille määr tuleneb võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 113 lg-st 1. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga (EKP) põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. 15.11.2014 kuni 31.12.2014 oli seadusjärgne viivisemäär 8,15% aastas ja alates 01.01.2015 on see 8,05% aastas. Kohtu viivisearvestus on järgmine: Perioodi algus Perioodi lõpp Viivitatud Viivise Võlgnetav Viivis kokku päevi määr summa 15.11.2014 31.12.2014

8,15% 381,65 € 4,01 € 01.01.2015 09.07.2015

8,05% 381,65 € 15,99 € Eeltoodust tulenevalt võlgneb kostja hagejale 15.11.2014 kuni hagi esitamiseni 09.07.2015 viivisena 20 eurot. Kohus on jätnud käesolevast tagaseljaotsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa TsMS § 444 lg 3 alusel. TsMS § 173 lg 1 esimese lause järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Juhindudes TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja ja neid kulusid tõendavad dokumendid, milledest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 175 eurot ja õigusabikulu 360 eurot (sisaldab käibemaksu). Kohus peab riigilõivu väljamõistmist kostjalt summas 175

2-15-10284 eurot põhjendatuks. TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Esmalt hindab kohus kostja lepingulise esindaja töötunni maksumuse põhjendatust. Riigikohus on 11.02.2015.a lahendis 3-2-1-115-14 p-s 14 öelnud, et kolleegium on varasemas praktikas selgitanud, et menetlusosaliste esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb TsMS § 175 lg 1 alusel lisaks esindamisele kulunud ajale hinnata ka ühe tööühiku hinna, s.o esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust. Menetluskulude nimekirjast nähtub, et kostjale on osutatud õigusabi tunnihinna määraga 150 eurot. Kohus leiab, et õigusteenuse tunnihind on tavapärasest kõrgem, kuivõrd varasemalt on Riigikohtu tsiviilkolleegium pidanud mõistlikuks tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või -maksuta (nt Riigikohtu 1. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13; 2. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13; 13. novembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13; 9. detsembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1145-13). 14. oktoobril 2013 tsiviilasjas nr 3-2-1-98-13 tehtud määruses luges kolleegium tavapäraseks tunnitasu 147 eurot 49 senti (käibemaksuga). Kuigi eelnimetatud lahendite järgimine ei ole käesoleval juhul otseselt kohustuslik, on need siiski indikaatoriks õigusabi tunnitasu mõistliku määra osas. Käesolevas asjas on tegemist ühe tasumata arve maksmise nõudmisega kostjalt, st käesolev asi ei ole olemuslikult mahukas ega õiguslikult keerukas. Arvestades eeltoodut ning asja olemust, on käesolevas asjas põhjendatud lugeda kostjale õigusabi osutanud esindaja mõistlikuks tunnihinnaks 120 eurot. Hagiavalduses sisalduvast menetluskulu nimekirjast nähtub, et hageja esindajal on müügimaterjalide kogumise, tutvumise ja läbitöötamise, õigusliku positsiooni kujundamise ja selle kliendiga läbiarutamise ning hagiavalduse koostamisele kulunud 2 tundi. Arvestades, et asjas kogutud materjalideks on hagiavaldusest nähtuvalt 08.11.2014 arve nr 142491 ja 19.03.2015 arve nr 150637, ei ole kohtu hinnangul põhjendatud ajakulu materjalide kogumisele, läbitöötamisele rohkem kui 15 minutit. Õigusliku positsiooni kujundamisele ja selle läbiarutamisele kliendiga võis kohtu hinnangul kuluda samuti 15 minutit. Hagiavaldus on sisulises osas 1,5 lk pikkune dokument, mille mahust 1/3 on sisult väga sarnane kostjale 11.06.2015 saadetud ettepanekuga võla tasumise kohta (tlk 7). Kohtu hinnangul võib põhjendatud ajakulu sellise hagiavalduse koostamiseks olla maksimaalselt 1 tund, s.o kokku loeb kohus hageja esindaja põhjendatud ajakuluks õigusabitoimingutele 1,5 tundi. Riigikohus on ts asjas 3-2-1-65-13 p 16 asunud seisukohale, et menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks on avaldaja kinnitus, et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kui avaldaja ei kinnita, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja ilma käibemaksuta. Käesoleval juhul ei ole hageja kinnitanud, et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada, seega mõistab kohus menetluskulud hageja kasuks välja ilma käibemaksuta. TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul ei ole hageja vastavat taotlust esitanud, mistõttu kohus mõistab menetluskulud kostjalt välja viiviseta. Kohus leiab, et hageja õigusabikulu on põhjendatud summas 180 eurot. Eelnevast tulenevalt jätab kohus menetluskulud kostja kanda ja mõistab hagejalt kostja kasuks välja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 175 eurot ja hageja õigusabikulud 180 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Reena Undrest Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.