Perekonnaõigus › Abielulahutus

2-19-2425 Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus 30 päeva jooksul vahetult Tallinna Ringkonnakohtule, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 632 lg 1). Samaks kuupäevaks tuleb apellatsioonkaebus esitada ka juhul, kui selle koostamiseks vajatakse menetlusabi. Menetlusabi taotluse ja apellatsioonkaebuse võimalike puuduste kõrvaldamise lahendab ringkonnakohus hiljem. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 633 lg 7). Asjaolud ja menetluse käik K.B 14.02.2019 Pärnu Maakohtule hagi M.A.M.A.B vastu 16.07.2011 sõlmitud abielu lahutamiseks. Poolte abielulised suhted lõppesid oktoobris 2011. Hageja ei tea kostja kontaktandmeid. Kostja on välismaalane ja elab XXX. Hageja ja kostja on suhelnud kuue aasta jooksul vaid loetud korrad ja kostja on keeldunud oma elukoha andmeid ütlemast. Hageja on kostjale öelnud, et soovib lahutust, kuid kostja on hagejale teatanud, et nad on juba lahutatud ning hageja valetab kostjale. Pärnu Maakohus 26.02.2019 määrusega võttis menetlusse K.B hagi M.A.M.A.B vastu abielu lahutamiseks ja määras lähtudes TsMS § 346 lg 2 kuulata pooled ära. Hagimaterjalid ja kohtukutse on kostjale kätte toimetatud avalikult, teate avaldamisega Riigi Teataja Ametlikes Teadaannetes. Kohus kutsus pooled kohtuistungile ärakuulamisele 29.04.2019. Kohus kuulas hageja ära 29.04.2019 kohtuistungil Pärnu Maakohtus Kuressaare kohtumajas. Hageja kinnitas kohtule, et ta jääb oma hagiavalduse juurde ning et poolte abielusuhted on lõppenud 2011 aastal. Hageja ei tea kostjast sellest alates midagi. Hageja ei soovi kostjaga leppida ega abielusuhet jätkata isegi kui kostja välja peaks ilmuma. Kostja kohtuistungile ei ilmunud ja ilmumata jätmise põhjustest kohtule ei teatanud. Hageja palus asi lahendada sisuliselt, ilma kostja osavõtuta. Kohtu põhjendused Perekonnaseaduse (PKS) § 63 kohaselt abielu lõpeb, kui abielu lahutatakse. PKS § 65 lg 2 kohaselt, abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama. PKS § 66 p 2 kohaselt lõpeb abielu kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub. PKS § 67 lg 1 sätestab, et kohus võib abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. TsMS § 346 lg 2 kohaselt, abieluasjas kohustab maakohus pooli isiklikult kohtusse ilmuma ja peab nad ära kuulama, välja arvatud juhul, kui poolel on kohtusse ilmumata jäämiseks mõjuv põhjus. Hageja soovib abielu lahutada. Eesti kohus võib käesolevat abieluasja lahendada. Tagaseljaotsust abieluasjas kohus teha ei või (keeld sisaldub TsMS § 407 lg 4). Kostja, kellele hagiavaldus ja kohtukutse on kätte toimetatud Ametlike Teadeannete kaudu, ei ole hagile kirjalikult vastanud. Kostja ei ole kohtuistungile ilmunud. Kostja ei ole kohtule teatanud, miks ta 29.04.2019 kohtusse ärakuulamisele ei ilmunud. TsMS § 414 lg 1 kohaselt, kui pooled või üks pool kohtuistungilt puudub, võib kohus lahendada asja sisuliselt, kui hagi aluseks olevad asjaolud on kohtu arvates sellise otsuse tegemiseks piisavalt välja

2-19-2425 selgitatud. Kohus võib selliselt lahendada ka abieluasja. Hageja poolt hagiavalduses väljendatu ja kohtus ärakuulamisel saadud selgitustega on hagi aluseks olevas asjaolud otsuse tegemiseks piisavalt selgitatud, poolte kooselu jätkamine on võimatu, poolte abielulised suhted on lõppenud juba aastal 2011. Kohus leiab, et kuna kostja tegelik viibimiskoht ei ole teada ja talle on tsiviilasja menetlusest teatatud Ametlike Teadaannete kaudu, on kohus teinud kõik võimaliku, et teatada kostjale tema vastu esitatud hagist. Hagejal on õigus kohtuasja lahendamisele mõistliku aja jooksul ja kostjale on olnud tagatud tema menetluslike õiguste ja võimaluste realiseerimine, kuid kostja kohtuasja lahendamise suhtes mingit huvi üles näidanud ei ole. Abieluasja lahendamine ei saa viibida ebamõistlikult pikalt põhjusel, et kostja tegelik viibimiskoht ei ole teada, saavutades sellega teise poole pikaaegse ebamäärase oleku oma abielusuhte osas. Kohus leiab, et abielusuhete lõppemine, poolte lahus elamine ja vähemalt ühe abikaasa soovimatus abielulisi suhteid taastada on PKS mõtte kohaselt küllaldane alus abielu lahutamiseks. Kuna hageja ei soovi jätkata abielu kostjaga, vaid soovib abielu lahutada, tuleb poolte abielu lahutada. Tulenevalt eeltoodust lahutab kohus poolte abielu. Abielu lahutuse järel soovib hageja jätta oma perekonnanimeks „B “. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 164 lg 1 kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise, mistõttu jätab kohus poolte menetluskulud poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Külli Mõlder kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.