Hageja: BIGBANK AS (registrikood 10183757, asukoht Rüütli 23, 51006 Tartu, lepinguline esindaja Triin Marran, epost [email protected]) Kostja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX, e-post XXX)
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista XXX(isikukood XXX) BIGBANK AS (registrikood 10183757) kasuks 1098,90 eurot (tuhat üheksakümmend kaheksa eurot ja 90 senti), mis koosneb 361,36 eurot sissenõutavaks muutunud tasumata intressist, 38,34 eurot võla sissenõudmisega seotud kuludest, 22,76 eurot lepingu sõlmimise tasust ja 676,44 eurot viivisest. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
4.Välja mõista kostjalt hageja kasuks ja hagejalt kostja kasuks välja null (0) eurot. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui
2-12-28264 nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Õiend menetluse käigu kohta
1.BIGBANK AS (edaspidi hageja) esitas 20.07.2012 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse XXX(edaspidi kostja) vastu põhinõude 2774,16 eurot ja kõrvalnõuete 2258,62 eurot nõudes (I tl 1-4).
3.Pärnu Maakohtu 29.10.2012 määrusega lõpetati BIGBANK AS avalduses maksekäsu kiirmenetlus ja nõue saadeti Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses (I tl 21-22).
4.Hageja esitas 06.11.2012 Harju Maakohtule hagiavalduse kostja vastu 5267,40 euro ja viivise nõudes (I tl 27-33).
6.Harju Maakohus võttis hagiavalduse menetlusse 27.11.2012 ((I tl 86A-86C).
7.Harju Maakohtu 20.02.2013 kohtuotsusega rahuldati hagi osaliselt ja mõisteti kostjalt hageja kasuks välja 2774,16 eurot (I tl 128-131).
8.Hageja esitas maakohtu otsusele apellatsioonkaebuse ja Tallinna Ringkonnakohtu 10.03.2015 otsusega Harju Maakohtu 20.02.2013 kohtuotsus tühistati kõrvalnõuete rahuldamata jätmise osas ja saadeti tsiviilasi selles osas uueks läbivaatamiseks maakohtule. Maakohtu otsus kostjalt 2774,16 euro väljamõistmise kohta jäeti muutmata. Ringkonnakohtu otsus jõustus 14.05.2015 (I tl 178-185).
10.Harju Maakohus võttis tsiviilasja 2-12-28264 menetlusse 11.06.2015 (I tl 191).
11.05.08.2015 kohtumäärusega määras kohus asjas menetluse läbiviimise kirjalikus menetluses ja määras kohtuotsuse tegemise ajaks 21.09.2015 (II tl 18). Hagiavaldus ja hageja
12.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 06.02.2006 tarbijakrediidilepingu nr XXX(edaspidi tarbijakrediidileping), millega hageja andis kostjale krediiti tähtajaga kaks aastat summas 1278,23 eurot (20000 krooni), intressimäära aasta kohta 29,16 % krediidisummast. Tarbijakrediidilepingu raames on pooled täiendavalt sõlminud neli (4) kokkulepet (edaspidi kokkulepped nr 1 kuni 4) krediidisumma suurendamise ja lepingutingimuste muutmise kohta. Kokkuleppega nr 4 suurendati kostja kasutuses olevat krediidisummat 108,48 euro võrra ja pärast täiendava krediidisumma üleandmist oli kostja kasutuses olevaks krediidisummaks 2824,65 eurot. Kokkuleppega nr 4 muudeti lepingus kokkulepitud intressimäära ja uueks intressimääraks loeti alates 26.08.2009 28,32% tagastamata krediidisummalt ühe aasta kohta. Poolte kokkuleppel kohaldatakse tarbijakrediidilepingule hageja krediidilepingute üldtingimusi nr S (edaspidi üldtingimused). Kostjal oli kohustus tasuda hagejale lepingujärgseid regulaarseid makseid alates 15.09.2009, millist kohustust kostja korduvalt rikkus. Hageja hoiatas 11.07.2011 saadetud teatega kostjat lepingu ülesütlemisest juhul, kui kostja ei tasu 2-nädalase täiendava tähtaja jooksul võlgnetavaid summasid. Samuti pakkus hageja kostjale võimalust alustada läbirääkimisi uue kokkuleppe sõlmimiseks. Vaatamata eeltoodule ei reageerinud kostja lepingust tulenevate kohustuste täitmisega sellises mahus, mis võimaldanuks lepingujärgsete kohustuste täitmist varem kokkulepitud tingimustel. Hageja ütles 11.08.2011 ülesütlemisavaldusega tarbijakrediidilepingu üles. Poolte kokkuleppe nr 4 alusel oli kostja kohustatud maksma hagejale intressi 28,33% krediidisummast ühe aasta kohta. Kuna kostja ei ole hagejale pärast lepingu ülesütlemist intressidena võlgnetavate summade katteks makseid teinud, tuleb üldtingimuste p-de 2.1 ja 6.3 ning seaduse alusel kostjalt välja mõista lepingu ülesütlemise ajaks sissenõutavaks muutunud tasumata intress summas 1455,10 eurot. Kostja on jätnud kokkuleppe nr 4 ja hinnakirja alusel hagejale tasumata kokku 38,34 eurot kostjale 11.07.2011 saadetud lepingu ülesütlemise hoiatuse ja 11.08.2011
2-12-28264 saadetud lepingu ülesütlemisavalduse eest. Seega tuleb hageja üldtingimuste p-de 7.5 ja 6.3 ning seaduse alusel kostjalt välja mõista võla sissenõudmisega seotud kulud kokku summas 38,34 eurot. 14.01.2011 sõlmitud võla tasumise kokkuleppe kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale 31,96 eurot lepingu sõlmimise tasu. Kuna kostja ei ole hagejale lepingu sõlmimise tasu täies ulatuses tasunud, tuleb see võla tasumise kokkuleppe p 6.3 ning seaduse alusel kostjalt välja mõista summas 22,76 eurot (31, 96 - 9,20). Lepingu ülesütlemisel 11.08.2011 oli kokkuleppe nr 4 alusel sissenõutavaks muutunud tasumata viivis 1,98 eurot. Kostja on jätnud pärast lepingu ülesütlemist hagejale tasumata sissenõutavaks muutunud krediidisumma 2774,16 eurot, seega arvutas hageja viivist krediidisumma tasumisega viivitamiselt määraga 28,32% võlgnetavalt summalt aastas. 06.11.2012 seisuga tuleb kokkuleppe nr 4 ja seaduse alusel kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis 977,04 eurot.
13.Hageja esitas 19.06.2015 täpsustatud nõude arvestuse (II tl 1-6), mille kohaselt on tarbijakrediidilepinguga ja selle täiendusteks olevate kokkulepetega nr 1 kuni 4 refinantseeritud kostja täitmata kõrvalkohustusi (intress, viivis, leppetrahv) kokku summas 609,75 eurot (0,2 + 106,03 + 395,05 + 108,47), milline summa sisaldub ka hageja poolt hagiavalduses nõutud krediidisummas 2774,16 eurot. Kostja poolt reaalselt saadud krediidisumma võlgnevuse tuvastamiseks tuleb summat 2774,16 eurot vähendada krediidilepingu kokkulepetega refinantseeritud kõrvalkohustuste võrra ehk 609,75 euro võrra. Seega, 19.06.2015 seisuga on kostjal hagejale tagastamata reaalselt saadud krediidisumma 2164,41 eurot (2 774,16 – 609,75 eurot). Hageja poolt hagiavalduses esitatud intressinõude suuruseks on 1455,10 eurot. Kuna hageja on arvestanud intressi ka ülaltoodud refinantseeritud summalt ehk 609,75 eurolt, tuleb hageja intressi nõuet vähendada refinantseeritud summalt arvestatud intressi võrra, milleks on kokku 480,99 eurot. Seega, 19.06.2015 seisuga on kostjal hagejale tasumata sissenõutavaks muutunud tasumata intress 974,11 eurot (1455,10 – 480,99). Hageja arvestuse kohaselt on 19.06.2015 seisuga kostjal hagejale tasumata viivis 2364,52 eurot, mille puhul on lähtutud asjaolust, et leping on 11.08.2011 hageja poolt üles öeldud ja pärast lepingu ülesütlemist ei ole kostja krediidisumma katteks midagi tasunud. Et viivisenõue ei ületaks põhisummat, siis nõuab hageja viivist põhisummaga samas suuruses ehk 2164,41 eurot. Eeltoodust tulenevalt nõuab hageja kostjalt kokku 5364,03 eurot, millest krediidisumma 2 164,41 eurot, sissenõutavaks muutunud tasumata intress 974,11 eurot, sissenõutavaks muutunud tasumata viivis 2164,41 eurot, lepingu sõlmimise tasu 22,76 eurot ja võla sissenõudmisega seotud kulud 38,34 eurot. Kuna maakohtu otsus on jõustunud maakohtu poolt rahuldatud nõude 2 774,16 euro osas, siis käesolevaga palub hageja kohtul mõista kostjalt välja nõue summas 2 589,87 eurot (5 364,03-2 774,16), mis koosneb summas 361,36 eurot sissenõutavaks muutunud tasumata intressist, 38,34 eurot võla sissenõudmisega seotud kuludest, 22,76 eurot lepingu sõlmimise tasust ja 2 164,41 eurot sissenõutavaks muutunud viivisest. Kostja vastuväited
14.Kostja tunnistas tagastamata krediidisumma võlgnevust 2774, 16 euro ulatuses. Samas on kostja seisukohal, et hagejaga 2006a.s sõlmitud tarbijakrediidileping ja selle neli kokkulepet on tühised heade kommete vastase intressi tasumise kohustuse tõttu. Poolte vastastikuste kohustuste väärtus on tasakaalust väljas. Kokkulepete 3 ja 4 alusel kostja hagejalt reaalselt raha ei saanud, kogu täiendav krediidisumma tasaarvestati varasemate nõuetega. Hageja sisuliselt uusi kohustusi ei võtnud, samas kui kostja kohustused suurenesid pidevalt. Üksteisele järgnevate kokkulepe sõlmimisega omandas kostja uued kohustused, mis võimaldasid hagejal teenida intressitulu ja arvestada viivist ka varasematelt intressi- ja viivisenõuetelt, samuti pidi kostja kandma lepingu muutmise tasud. Tarbijakrediidileping ja edasised neli kokkulepet on sõlmitud kostja jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel. Kostja on saanud hagejalt laenu sumams 3317,14 eurot, kuid tagasi on makstud 4703,64 eurot e 1386,50 eurot rohkem kui laenu anti. Samuti on hageja esitanud ebaõigeid andmeid. Kokkuleppe nr 4 raames krediidisummat 2824,65 eurot tegelikult kostjale ei antud. Põhinõude summaks on märgitud 2774,16 eurot, kuid selleks ajaks oli hagejale tasutud 4703,64 eurot.
2-12-28264 Kohtuotsusega on kostjalt välja mõistetud 2774,16 eurot, st kokku 7477,80 eurot, mis on üle kahe korra rohkem kui laenu saadud. Kohtuotsuse põhjendused
15.Kohus, vaadanud läbi hagiavalduse ja kostja vastuse koos poolte täiendavate seisukohtadega ning uurinud asjas esitatud tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
16.Vaidlust ei ole, et hageja nõue kostja vastu tuleneb tarbijakrediidilepingust. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab tarbijale laenu. VÕS § 396 lg 1 alusel kohustub laenusaaja laenu tagasi maksma, sealjuures tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele (VÕS § 76 lg 1). VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
17.Kohus võtab arvesse, et Harju Maakohtu 20.02.2013 kohtuotsusega rahuldati hagi osaliselt ja mõisteti kostjalt hageja kasuks välja 2774,16 eurot ning nimetatud osas on kohtuotsus jõustunud. Maakohus leidis, et pooltevaheline kokkulepe 4 on heade kommetega vastuolus ka vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu ja seetõttu tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 86 lg 1 järgi tühine. Kuivõrd kokkuleppe 4 alusel kohustusi ei ole tekkinud, puudub alus kohustuste täitmise nõudmiseks.
18.Tallinna Ringkonnakohtu 10.03.2015 otsusega Harju Maakohtu 20.02.2013 kohtuotsus tühistati kõrvalnõuete rahuldamata jätmise osas ja saadeti tsiviilasi selles osas uueks läbivaatamiseks maakohtule. TsMS § 658 lg 2 kohaselt on ringkonnakohtu otsuses, millega tühistatakse apellatsioonkaebusega vaidlustatud kohtuotsus, esitatud seisukohad õigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamisel tühistatud otsuse teinud kohtule asja uuel läbivaatamisel kohustuslikud.
19.Ringkonnakohtu otsuse kohaselt põhjendused, mille järgi maakohus jättis hageja kõrvalnõuded rahuldamata, ei ole õiged. Ringkonnakohtu otsuse kohaselt on kokkulepete nr. 3 ja 4 näol tegemist refinantseerimis-kokkulepetega, kus refinantseeriti 06.02.2006 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr. XXX ja selle hilisematest muudatustest (kokkulepped nr. 1 ja 2) tulenevad kostja kohustused, andes kostjale uued täitmise tähtajad, ehk siis pikendades laenu tagastamise kohustuse tähtaega. Kokkuleppeid seniste kohustuste kohustuse täitmiseks täiendavate tähtaegade andmiseks, seejuures varasemat intressimäära vähendades, ei saa iseenesest hinnata tehinguna, kus vastastikuste kohustuste väärtuste suhe on hea usu põhimõttest lähtuvalt tasakaalust väljas. Kuna nende kokkulepetega (nr.3 ja 4) täiendavat laenu ei antud, siis ka ei ka rääkida nende puhul vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisest. Nagu maakohus tuvastas, ei ületanud krediidikulukuse määr ühegi kokkuleppe puhul tarbijakrediidilepingu sõlmimisest alates 01.05.2009 kehtiva TsÜS §-is 86 lg. 3 teises lauses sätestatud kriteeriumi, mille puhul eeldatakse, et vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Samas maakohtu osundus, et üksteisele järgnevate kokkulepete sõlmimisega omandas kostja uued kohustused, mis võimaldasid hagejal teenida intressitulu ja arvestada viivist ka varasematelt intressi- ja viivisenõuetelt, on iseenesest asjassepuutuv. Tegemist võib olla VÕS § 113 lg 6 imperatiivse sätte rikkumisega sõlmitud kokkuleppega. Riigikohus on lahendis nr. 3-2-1-169-13 selgitanud, et VÕS § 113 lg. 6 esimest lauset ei saa tõlgendada selliselt, et see hõlmaks üksnes varem sõlmitud kokkuleppeid intressilt (sh viiviselt) viivise arvestamise kohta. See säte keelab nimetatud kokkulepped ka pärast intressi (sh viivise) sissenõutavaks muutmist. Tulenevalt intressilt viivise arvestamise keelust on refinantseerimislepingus, mille järgi laenuandja ja laenusaaja lepivad kokku maksetähtaja pikendamises, lubatud arvestada intressi ja viivist üksnes esialgse laenulepingu-järgselt põhivõlalt. Samas on Riigikohus selgitanud, et sellise kokkulepet (antud juhul mitmete kokkulepete) tühisus ei saa vähemalt eelduslikult kaasa tuua refinantseeritava laenulepingu tühisust tervikuna. Asja uuel läbivaatamisel tuleb hagejale anda
2-12-28264 võimalus esitada oma nõuete arvestus vastavalt Riigikohtu selgitustele. Kolleegium märgib, et siis võib osutuda, et kostja tunnistas põhivõlga (ja maakohus põhivõla kostja õigeksvõtust tulenevalt) suuremas ulatuses, kui tuleb põhinõue arvestatuna Riigikohtu selgituste järgi. Sellisel juhul on maakohtul võimalus kaaluda viivise nõude vastavat vähendamist, pidades silmas, et kostja on taotlenud viivise vähendamist VÕS § 113 lg. 8 alusel mõistliku suuruseni, milline kohtupraktikas väljakujunenud seisukoha järgi ei saa ületada põhinõude suurust. Menetluskulude jaotuse peab maakohus otsustama uuesti asja uuel läbivaatamisel ja sõltuvalt selle tulemustest.
20.Poolte poolt vaidlustamata asjaolude ja asjas esitatud tõendite alusel loeb kohus tuvastatuks järgmised asjaolud: - 06.02.2006 krediidilepingu kohaselt sai kostja hagejalt krediiti 1 278,23 eurot ehk 20 000 krooni intressimääraga 29,16% krediidisummast aasta kohta (I tl 34-36); 18.09.2006 esitas kostja avalduse lisalaenu 639,12 euro (10 000 krooni) saamiseks (I tl 115116); 19.09.2006 seisuga oli kostjal hageja ees krediidilepingust tulenevaid täitmata kõrvalkohustusi (intress) summas 0,2 eurot (3,14 krooni); - krediidilepingu 19.09.2006 kokkuleppega nr 1 sai kostja lisalaenu 434,80 eurot ehk 6803,14 krooni, millest 415,43 eurot (6500 krooni) kanti kostja pangaarvele, ülejäänud summas 19,37 eurot (303,14 krooni) tasaarvestati sisseenõutavaks muutunud intress 0,2 eurot (3,14 krooni) ja lepingutasu 19,17 eurot (300 krooni) Ühtlasi leppisid pooled kokku lepingu intressimäära vähendamises 29,07%-ni krediidisummast aasta kohta (I tl 42-44); - 5.06.2007 esitas kostja lisalaenu 1470 euro ehk 23 000 krooni saamiseks. Hageja rahuldas kostja avalduse (I tl 117-118); - 19.06.2007 seisuga kostjal krediidilepingust tulenevaid võlgnevusi ei olnud; - 19.06.2007 sõlmitud krediidilepingu kokkulepe nr 2 kohaselt sai kostja sai täiendavalt krediiti 1470 eurot ehk 23 000 krooni, millest 1450,79 eurot (22700 krooni) kanti kostja pangaarvele, ülejäänud summas tasaarvestati lepingutasu 19,17 eurot (300 krooni). Ühtlasi leppisid pooled kokku lepingu intressimäära vähendamises 26,18%-ni krediidisummast aasta kohta (I tl 48-51); - poolte vahel 20.12.2007 interneti vahendusel sõlmitud kiirlaenulepingu nr XXXalusel sai kostja krediiti 191,73 eurot ehk 3000 krooni, mille kostja kohustus tagastama hiljemalt 19.01.2008. Kuna kostja laenusummat tähtaegselt ei tagastanud, oli kostjal 25.08.2008 hageja ees krediidilepingust nr XXX tulenevaid täitmata kohustusi summas 492,71 eurot ehk 7 709,30 krooni, sh 97,15 eurot põhisumma, 44,05 eurot viivis ja 351,51 eurot leppetrahv; - 25.08.2008 seisuga oli kostjal hageja ees kokkuleppest nr 2 tulenevaid täitmata kohustusi summas 106,03 eurot ehk 1659,08 krooni, sh 105,17 eurot sissenõutavaks muutunud intress ja 0,86 eurot viivis; - poolte vahel 25.08.20008 sõlmitud kokkulepe nr 3 kohaselt sai kostja VÕS § 396 lg 2, § 401 lg 1 ja § 402 alusel krediiti 598,75 eurot ning 2311,57 eurot eelnevalt tasumata krediidisumma tasumise kohustus ajatati (I tl 54-57); - kokkuleppe nr 3 refinantseeritud kõrvalkohustused olid kokku 413,49 eurot, mis koosnesid kokkuleppest nr 2 tulenevast sissenõutavaks muutunud intressist 105,17 eurot, viivisest 0,86 eurot ja krediidilepingust nr XXX tulenevast viivisest 44,05 eurot ja leppetrahvist 351,51 eurot: - 26.08.2009 seisuga oli kostjal hageja ees kokkuleppest nr 3 tulenevaid täitmata kõrvalkohustusi summas 108,47 eurot, sh 107,86 eurot sissenõutavaks muutunud intress ja 0,61 eurot viivis: - poolte vahel 26.08.2009 sõlmitud kokkulepe nr 4 kohaselt sai kostja VÕS § 396 lg 2, § 401 lg 1 ja § 402 alusel krediiti 108,48 eurot ning 2 716,17 eurot eelnevalt tasumata krediidisumma tasumise kohustus ajatati (I tl 61-65); - kokkuleppe nr 4 refinantseeritud kõrvalkohustused olid kokku 108,48 eurot, mis koosnes kokkuleppest nr 3 tulenevast sissenõutavaks muutunud intressist 107,86 eurot ja viivisest 0,61 eurot. - krediidilepinguga ja kokkulepetega nr 1 kuni 4 on refinantseeritud kostja täitmata kõrvalkohustusi (intress, viivis,leppetrahv) kokku summas 609,75 eurot (0,2 + 106,03 + 395,05 + 108,47);
2-12-28264 -
11.08.2011 ütles hageja kostjaga sõlmitud krediidilepingu üles (I tl 70)
21.Kohus leiab, et hageja 19.06.2015 nõudearvestus on esitatud vastavalt Riigikohtu otsusele nr 3-2-1-169-13 tulenevatele selgitustele. Seega hageja poolt hagiavalduses esitatud krediidisumma nõue 2774,16 eurot sisaldab refinantseeritud summat 609,75 eurot ja selleks, et saada kostja poolt reaalselt saadud krediidisumma võlgnevus tuleb krediidisumma nõuet 2774,16 eurot vähendada krediidilepingu kokkulepetega refinantseeritud kõrvalkohustuste võrra ehk 609,75 euro võrra. Seega, 19.06.2015 seisuga on kostjal hagejale tagastamata reaalselt saadud krediidisumma 2 164,41 eurot (2 774,16 – 609,75 eurot). Hageja poolt hagiavalduses esitatud intressinõude suuruseks on 1455,10 eurot. Kuna hageja on arvestanud intressi ka ülaltoodud refinantseeritud summalt, tuleb hageja intressi nõuet vähendada refinantseeritud summalt arvestatud intressi võrra summas 480,99 eurot. Seega, 19.06.2015 seisuga on kostjal hagejale tasumata sissenõutavaks muutunud tasumata intress 974,11 eurot (1 455,10 – 480,99). Lisaks tuleb kostjalt välja mõista võla sissenõudmisega seotud kulud 38,34 eurot ja lepingu sõlmimise tasu 22,76 eurot.
22.Hageja arvestuse kohaselt on 19.06.2015 seisuga kostjal hagejale tasumata viivis 2364,52 eurot, mille puhul on hageja lähtunud asjaolust, et tarbijakrediidileping on 11.08.2011 hageja poolt üles öeldud ja pärast lepingu ülesütlemist ei ole kostja krediidisumma katteks midagi tasunud. Et viivisenõue ei ületaks põhisummat, nõuab hageja viivist põhisummaga samas suuruses ehk 2164,41 eurot. Kostja on esitanud taotluse viivise vähendamiseks kooskõlas VÕS § 162. VÕS § 113 lg 8 kohaselt viivise maksmiseks kohustatud isik võib nõuda selle vähendamist vastavalt VÕS §-s 162 sätestatule. VÕS § 162 lg 1 kohaselt kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit.
23.Kohus leiab, et kostja taotlus viivise vähendamiseks vastavalt VÕS § 162 on põhjendatud. Kohus võtab viivise vähendamise puhul arvesse, et hageja on lähtunud nõude esitamisel kostja vastu ebaõige põhinõude arvestusest, mistõttu kostja on tunnistanud põhivõlga suuremas ulatuses, kui see tegelikult oli. Samuti võtab kohus arvesse, et kostja on hagejale tagastanud summas 1386,50 eurot rohkem (4703,64-3317,14) hageja talle üle kandis (I tl 90-94, II tk 32-41), samuti asjaolu, et kostjal on peres kolm alaealist last (II tl 43-45). Viivise vähendamisel lähtub kohus lepingulise viivisemäära 28,32 % aastas asemel vastavalt VÕS § 415 lg 1 esimesele lausele VÕS § 113 lg 1 ettenähtud viivisemäärast. VÕS § 113 lg 1 alates 15.04.2013 kehtiva redaktsiooni kohaselt viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas (kuni 15.04.2013 seitse protsenti aastas). VÕS § 94 lg 1 järgseks intressimääraks on poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit (nn referentsintressimäär). Hageja on arvestanud viivist alates tarbijakrediidilepingu ülesütlemisest 11.08.2011.
24.Referentsintressimäär enne 30.06.2011 oli 1,25% (aastas), st 2011.a. teisel poolaastal kehtiv seadusjärgne viivisemäär oli 1,25 +7 = 8,25% aastas. 8,25% põhinõudest 2164,41 eurot on 178,56 eurot, mis 365-päevast aastat arvestades teeb 0,49 eurot päevas. Sellest tulenevalt on viivisenõue alates 11.08.2011 kuni 31.12.2011 summas 69,58 eurot (142 x 0,49). Referentsintressimäär enne 01.01.2012 oli 1 % (aastas), st 2012. a kehtiv seadusejärgne viivisemäär oli 1 + 7 = 8 % aastas. 8 % põhinõudest 2164,41 eurot on 173.15 eurot. Referentsintressimäär enne 01.01.2013 oli 0,75% (aastas), st 2013. a esimesel poolaastal kehtiv seadusejärgne viivisemäär oli 0,75 + 7 = 7,75% aastas. 7,75% põhinõudest 2164,41 eurot on 167,74 eurot, mis 365-päevast aastat arvestades teeb 0,46 eurot päeva eest. Sellest tulenevalt on viivis 01.01.2013 kuni 01.07.2013 summas 83,72 eurot (182 x 0,42). Referentsintressimäär enne 01.07.2013 oli 0,5% (aastas), st 2013. a teisel poolaastal kehtiv seadusjärgne viivisemäär oli 0,5 +8 = 8,5% aastas. 8,5% põhinõudest 2164,451 eurot on
2-12-28264 183,97 eurot, mis 365-päevast aastat arvestades teeb 0,50 eurot päevas. Sellest tulenevalt on viivis 2013 teise poolaasta eest 92 eurot (184 x 0,50). Referentsintressimäär enne 01.01.2014 oli 0,25% (aastas), st 2014.a. kehtiv seadusjärgne viivisemäär oli 0,25 +8 = 8,25% aastas. 8,25% põhinõudest 2164,41 eurot on 178,56 eurot. Referentsintressimäär enne 31.12.2014 oli 0,05% (aastas), st 2015. a esimesel poolaastal kehtiv seadusejärgne viivisemäär oli 0,05 + 8 = 8,05% aastas. 8,05% põhinõudest on 174,23 eurot, mis 365-päevast aastat arvestades teeb 0,47 eurot päeva eest. Sellest tulenevalt on viivisenõue ajavahemiku eest 01.01.2015 kuni 19.06.2015, st 169 päeva eest summas 79,43 eurot. Seega on kostjalt väljamõistetava viivise suuruseks kokku 676,44 eurot (69,58 + 173,15 + 83,72+ 92 + 178,56+ 79,43).
25.Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus, võttes arvesse et kostjalt on varasema 20.02.2013 jõustunud kohtuotsusega välja mõistetud 2774,16 eurot, täiendavalt kostjalt hageja kasuks välja 1098,90 eurot, mis koosneb 361,36 eurot sissenõutavaks muutunud tasumata intressist, 38,34 eurot võla sissenõudmisega seotud kuludest, 22,76 eurot lepingu sõlmimise tasust ja 676,44 eurot viivisest.
Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
26.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus otsustab jätta menetluskulud täielikult poolte endi kanda.
27.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
28.Kuivõrd kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda mõistab kohus kummaltki poolelt teise poole kasuks null (0) eurot.
29.TsMS § 178 lg 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.
/allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Brügel kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.