Eesti Vabariigi nimel
Kohtuasja number
2-18-14063
Otsuse tegemise aeg ja koht
29 aprill 2019, Jõhvi
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Olev Mihkelson
Kohtuasi
K. S. hagi J. L. vastu elatise nõudes
Kohtuistungi toimumise aeg
24.aprill.2019
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Hageja seaduslik esindaja: Kostja:
K. S. (ik xxx, aadress: xxx)
N. V. (ik xxx, aadress: xxx)
J. L. (ik xxx, aadress: xxx)
Menetlusosalised võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi või muu avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust.
K. S. esitas Viru Maakohtule hagi J. L. vastu põlvnemise tuvastamise ja elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt hageja seadusliku esindaja ja kostja suhetest on xxx sündinud tütar K. S.. Kostja ei ole isadust omaks võtnud. Laps on täielikult seadusliku esindaja ülalpidamisel ja elab koos temaga. Kostja hagejat materiaalselt ei toeta. Seoses sellega esitas hageja esindaja hagi põlvnemise tuvastamise ja elatise väljamõistmise nõudes. Viru Maakohtu 04.02.2019 õigeksvõtuotsusega kohus tuvastas, et hageja K. S. põlvneb kostja J. L.ist. Otsus põlvnemise kohta on jõustunud. 16.04.2019 vastuses J. L. soovis, et kohus lõpetaks asja menetluse, sest ta on lapse emaga saavutanud kokkuleppe elatise tasumise osas ja kostja juba täidab kohustust elatise tasumise osas (tl 75). Kohtu vastavale nõudele hageja seaduslik esindaja vastust ei esitanud. 24.04.2019 toimunud kohtuistungil hageja seaduslik esindaja kinnitas, et tal on kostjaga suuline kokkulepe, mille kohaselt kostja tasub 1 aasta ja kuue kuu kestel elatist 150 eurot kuus hageja kontole.
Kohus tutvunud tsiviilasja materjalidega ja poolte taotlusega, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Hageja seaduslik esindaja palub kostjalt välja mõista elatis alaealise K. S. ülalpidamiseks 150 eurot kuus. Kostja on oma vastuses kinnitanud, et on suuteline tasuma hagejale elatist 150 eurot kuus ja on juba ka asunud kohustust täitma. Viru Maakohtu 04.02.2019 õigeksvõtuotsusega kohus tuvastas, et hageja K. S. põlvneb kostja J. L.ist. Otsus põlvnemise kohta on jõustunud. Vastavalt PKS § 96, ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased). Ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps (PKS § 97 lg 1). Ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. (PKS § 100 lg 1, 2, 4). Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (PKS § 101 lg 1). Kuupalga alammäär 2019 aastal on 540 eurot ning elatise miinimummäär 270 eurot. Hageja nõuab oma seadusliku esindaja kaudu igakuist elatist alla perekonnaseaduses sätestatud miinimummäära, so 150 eurot kuus, seega ei ole lapse vajaduste tõendamine vajalik. Perekonnaseaduses ülalpidamist reguleerivate sätete mõtte ja eesmärgi kohaselt on terve ja tööeas vanem kohustatud tagama lapse ülalpidamise vähemalt seaduses sätestatud alammääras. Vastavuses hagi esemele mõistab kohus J. L.ilt välja elatise 150 eurot kuus hageja K. S. ülalpidamiseks alates 19. septembrist 2018 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Pooled on saavutanud kokkuleppe elatise suuruse osas ja kohus leiab, et nimetatud kokkulepe ei riku hageja
õigusi. Kohus selgitab pooltele, et maksete suurust või kestust mõjutavate asjaolude olulise muutumise korral võib kumbki pool nõuda uues hagis maksete suuruse ja tähtaegade muutmist (TsMS § 459), st hagejal võimalus nõuda elatise suurendamist ja kostjal vähendamist. Menetluskulude jaotus TsMS § 164 lg 1 kohaselt, hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Alates 01.01.2015 kehtiva Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2, 3 kohaselt ei võeta kohtuasjas riigilõivu elatise nõudmise hagilt ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamise eest ning põlvnemise tuvastamise hagilt, kui põlvnemise tuvastamise hagi esitatakse koos elatise nõudmise hagiga. Kuna hageja esitas põlvnemise nõude koos elatise nõudega, siis oli hageja põlvnemise hagis riigilõivu tasumisest vabastatud. Ülaltoodust lähtuvalt jätab kohus poolte menetluskulud poolte endi kanda. Viivitamatu täitmine Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult.
/allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.