Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

ASJAOLUD

Maakohtule esitatud hagiavalduses palub D. F.i, V. F. ja P. F. seaduslik esindaja A. F. elatist miinimumulatuses. Hagiavaldusest tulenevalt ei ela laste ema J. B. koos hagejatega alates 2017. aastast, ei osale laste elus ega toeta perekonda materiaalselt. Lapsed on hagejate seadusliku esindaja ülalpidamisel. Hagejate seaduslik esindaja palub välja mõista elatist miinimummääras vastavalt seadusele.

ASJA KÄIK

06.09.2018 esitas hagejate seaduslik esindaja kohtule hagi tagamise taotluse.

07.09.2018. a määrusega kohus rahuldas hagi tagamise taotluse ja kohustas J. B.t maksma kohtumenetluse ajal elatist alaealiste laste D. F.i, V. ja P. F. ülalpidamiseks igale lapsele summas 250 eurot kuus (3x250) alates 07. septembrist 2018.a kuni käesolevas tsiviilasjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni. Kohus on korduvalt üritanud kostjale hagimaterjale kätte toimetada, kuid tulemusteta. Kohtul ei õnnestunud kostjale hagimaterjale kätte toimetada ka e-posti xxx kaudu. 23.01.2019. a nõudekirjas palus kohus hagejate seaduslikku esindajat teatada 10 päeva jooksul käesoleva dokumendi kättesaamisest, kas hagejate seaduslik esindaja soovib menetlusdokumentide kostjale avalikku kättetoimetamist väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Kohus hoiatas hagejat, et kohtu nõudmise tähtpäevaks täitmata jätmisel on kohtul TsMS § 423 lg 1 p 8 kohaselt õigus jätta hagi läbi vaatamata. A. F. sai kohtunõude kätte isiklikult 30.01.2019, kuid kohtule vastust ei esitanud. Viru Maakohtu 27.02.2019. a määrusega jättis kohus hagi TsMS § 423 lg 1 p 8 alusel läbi vaatamata. Hagejate seaduslik esindaja esitas 07.03.2019 kohtule määruskaebuse Viru Maakohtu 27.02.2019. a määrusele. Kaebuse esitaja märgib, et ta ei saanud aru, mida ta peab tegema ning seoses sellega ei jõudnud kohtule vastata. 08.03.2019 esitas A. F. kohtule määruskaebuse täpsustuse, milles palus tühistada Viru Maakohtu 27.02.2019 määrus, samuti toimetada kostjale hagimaterjalid kätte avalikult, väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. 11.03.2019. a määrusega kohus rahuldada hagejate seadusliku esindaja A. F.i 07.03.2019. a määruskaebuse ja tühistas Viru Maakohtu 27.02.2019. a hagi läbivaatamata jätmise määruse. Seoses sellega, et kostja J. B. tegelik asukoht oli teadmata, toimetati hagimaterjalid kostjale kätte avalikult, avaldamisega Ametlikes Teadaannetes 12. märtsil 2019.a. Kostjale selgitati hagimaterjalide kättesaamise ja kohtule vastamise võimalust. Kostja kohtule vastanud ja vastuväiteid hagile esitanud ei ole. Hagiavalduses esitas hagejate seaduslik esindaja kohtule taotluse hagi rahuldamiseks tagaseljaotsusega vastavalt TsMS § 407 lg 1.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud hagiavaldusega ja hinnanud asjas olevaid tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 rahuldamisele tagaseljaotsusega. Vastavalt TsMS § 407 lg 1 ja lg 3 kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 3 lg 2 kohaselt seaduses ettenähtud juhul menetleb kohus tsiviilasja ka siis, kui isik pöördub kohtusse teise isiku või avalikkuse eeldatava seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. PKS § 120 lg 1 kohaselt hooldusõiguslik vanem on lapse seaduslik esindaja. Ühist hooldusõigust omavatel vanematel on ühine esindusõigus.

Hagiavaldusele lisatus sünni tõenditest nähtub, et hagejate esindaja A. F.on alaealiste laste D. F.i, V. F. ja P. F. isa, seega laste seaduslik esindaja. J. B. on D. F.i, V. F. ja P. F. ema. Vanemate õigused on sätestatud PKS 8-ndas peatükis. Vastavalt PKS § 96 ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased). Ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps (PKS § 97 lg 1). PKS § 100 lg 1, 2, 4 kohaselt, ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. PKS § 101 lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kuupalga alammäär 2018. aastal oli 500 eurot ja elatise miinimummäär 250 eurot, kuupalga alammäär 2019. aastal on 540 eurot ja elatise miinimummäär 270 eurot. Hagimaterjalid toimetati kostjale J. B.le Teadaannetes 12. märtsil 2019.a.

kätte

avalikult, avaldamisega Ametlikes

Kuna kostja ei esitanud kirjalikku vastust hagile, leiab kohus, et tal ei ole vastuväiteid hagile, mistõttu tuleb hagi rahuldada. Kohus mõistab kostjalt J. B.lt välja elatise alljärgnevalt:  Hageja D. F.i kasuks alates 26.07.2018 kuni 31.12.2018 summas 250 eurot kuus ning alates 01.01.2019 summas 270 eurot kuus, kuni D. F.i (sündinud xxx) täisealiseks saamiseni, so kuni xxx;  Hageja V. F. kasuks alates 26.07.2018 kuni 31.12.2018 summas 250 eurot kuus ning alates 01.01.2019 summas 270 eurot kuus, kuni V. F. (sündinud xxx) täisealiseks saamiseni, so kuni xxx;  Hageja P. F. kasuks alates 26.07.2018 kuni 31.12.2018 summas 250 eurot kuus ning alates 01.01.2019 summas 270 eurot kuus, kuni P. F. (sündinud xxx) täisealiseks saamiseni, so kuni xxx. Elatis ei või olla väiksem kui pool Vabariigi valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (PKS § 101 lg1). Kohus selgitab pooltele, et maksete suurust või kestust mõjutavate asjaolude olulise muutumise korral võib kumbki pool nõuda uues hagis maksete suuruse ja tähtaegade muutmist (TsMS § 459), st hagejatel võimalus nõuda elatise suurendamist ja kostjal vähendamist. Hagi rahuldatakse hagiavalduses märgitud ulatuses ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 407 lg 1, lg 3, § 415, § 416, § 442, § 444 lg 4, § 468 lg 1 p 2 sätete kohaselt tagaseljaotsusega. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 164 lg 1 kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. TsMS § 174 lg 1 kohaselt, menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui

menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta kohtuasjas riigilõivu elatise nõudmise hagilt ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamise eest. Sellest tulenevalt on nii hagejad kui kostja vabastatud riigilõivu tasumisest elatise hagis. Poolte menetluskulud jäävad poolte enda kanda. Viivitamatu täitmine Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2, kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult. Kohtuotsuse täitmisel arvestada kostja poolt elatisena tasutud summasid (sh hagi tagamise korras).

/allkirjastatud digitaalselt/ Helgi Vinni Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.