Võlaõigus › Alusetu rikastumine

kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 142 lg 2). Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele, kas: SEB Pank – a/a EE571010220229377229 Swedbank – a/a EE062200221059223099 Danske Bank – a/a EE513300333522160001 Nordea Bank – a/a EE221700017003510302 Maksekorralduse selgituse reale märkida: Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja, tsiviilasja number ja isiku nimi, kelle eest kautsjoni tasuti. Maksedokument kautsjoni tasumise kohta või maksedokumendil olevad kõik andmed selle elektrooniliseks kontrollimiseks tuleb esitada kohtule. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Põhjendused Kooskõlas VÕS § 101 lg 1 p 1, VÕS § 108 lg 1, VÕS § 396 lg 1 tuleb kostjalt hagejale välja mõista 18.07.2014 laenulepingu nr XXX järgne põhivõlg 900 eurot. Hageja nõuab kostjalt sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmist summas 36,04 eurot. Viivise arvutamisel on hageja lähtunud viivise seadusjärgsest määrast ja arvestanud viivist 16.11.2014 – 15.05.2015. Kohus leiab, et hageja viivisenõue summas 36,04 eurot on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Lisaks nõuab hageja kostjalt viivist TsMS § 367 alusel alates 16.05.2015 seadusjärgses määras. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Üldise kohtupraktika, Riigikohtu seisukohtade ja hea usu põhimõtte kohaselt ei mõisteta võlaõiguslike lepingute alusel viiviseid välja suuremas ulatuses kui põhinõue. Kooskõlas eelnevas punktis märgituga mõistab kohus kostjalt hagejale välja alates 16.05.2015 viivise põhinõudelt VÕS § 113 lõike 1 lauses 2 sätestatud määras kuni põhinõude 900 euro tasumiseni, kuid mitte rohkem kui 863,96 eurot (900 põhinõude summa – 36,04 eelmises punktis väljamõistetud viivis). Hageja nõuab kostjalt laenulepingu ültingimuste p 9.3 alusel võla sissenõudekulude hüvitamist summas 44 eurot. Kohus leiab, et hageja nõue kostjalt võla sissenõudmiskulude väljamõistmiseks tuleb rahuldada osaliselt, so summas 5 eurot. Maakohus leiab, et hageja põhjendatud toiminguteks võla sissenõudmisel tuleb lugeda 10.09.2014 lepingu ülesütlemise hoiatuse saatmist

(pealkirjastatud võlateatis). Korduvate meeldetuletuste saatmist ei pea kohus põhjendatuks ja leiab, et nende saatmisega on hageja ise end kahjustanud. Ka ei nähtu üldtingimustest ja hinnakirjast, et hagejal oleks õigus nõuda tasu teate eest nõude menetlemise kohta. Hageja on märkinud, et esimese võlateatise saatmine maksab 12 eurot, mis on maakohtu hinnangul ülemäärane. Kohus peab ühe teatise põhjendatud hinnaks 5 eurot, mis võiks hõlmata endas nii postiteenuse tasu, töövahendite ja tööjõukulu teatise koostamisel. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 jäävad menetluskulud kostja kanda. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks kohtuotsuses TsMS § 174 lg 1 ja 2 ning § 177 lg 1 järgi. Hageja on enda menetluskuluks, mille hüvitamist ta kostjalt taotleb, märkinud hagilt tasutud riigilõivu 200 eurot, õigusabikulu 120 eurot ja kohtutäituri tasu 36 eurot, kokku 356 eurot. Kohtutäituri tasu kuulub hagejale hüvitamisele käibemaksuta summas ehk summas 30 eurot, sest hageja on käibemaksukohustuslane ja saab tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Seega on hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud kokku 350 eurot.

Moonika Tähtväli kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.