Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

Järelmaksu müügilepingu (Leping) p. 2 kohaselt ostja kinnitas, et on teadlik müüja ja Elion Ettevõtted AS vahel sõlmitud faktooringulepingust, mille tingimustest tulenevalt on faktooril õigus lepingust tulenevaid nõudeid sisse nõuda ja makseid vastu võtta kuna müüja on loovutanud lepingust tulenevad nõuded ostja suhtes faktoorile. Lepingu tingimuste p. 3 kohaselt kohustus ostja tasuma lepingust tulenevad maksed vastavalt hageja poolt esitatud arvetele. Kostjal tekkis võlg arvete nr 02201401028704; 02201401077820; 03201401542552 tasumata jätmisest. Hageja ütles lepingu üles 28.02.2014.a. Hageja saatis kostjale arvetega koos võlanõuded ja lepingu ülesütlemise hoiatused 31.01.2014,

sissenõudmisega tekkinud kulud, sealhulgas hinnakirjas sätestatud kulud (t.l 29). Hinnakirja p 2.8 kohaselt on kohtumenetluse algatamise hind 40 eurot (t.l 40). VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 111 lg 1 p 1, 3, 4 ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, nõuda kahju hüvitamist, taganeda lepingust või öelda leping üles, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Lõike 2 järgi võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Eelkõige ei võta kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Pooled ei vaidle selle üle, et võlg põhinõude ja viiviste osas kokku summas 309,22 eurot on täielikult rahuldatud pärast maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamist. Kostja leiab, et kõik maksekäsu kiirmenetluses hageja poolt esitatud nõuded on sellega lõppenud, kuna sissenõudmiskulude suhtes temale 2.03.2015 tehtud makseettepanek puudus. Kohus tuvastas aga, et 19.02.2015 Pärnu Maakohtule esitatud maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja 2.03.2015 tehtud makseettepaneku (t.l 3) kohaselt nõuti kostjalt lepingust tulenevat põhi- ja kõrvalnõuetest koosnevat võlasummat kokku 349,22 eurot. Kuna hageja esitas 20.03.2015 makseettepanekule kogu ulatuses vastuväite (t.l 11), esitas hageja kiirmenetluse muutumisel hagimenetluseks haginõude tasumata, s. o 40 eurot sissenõudmiskulude osas. Kohus selgitab, et TsMS § 481 ja 482 järgi toimub maksekäsu kiirmenetlus kindla rahasumma saamiseks piiratud hulgal andmete alusel ning selles menetluses nõude tõendatust ei kontrollita. VÕS § 115 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Seega kahju hüvitamise nõude eeldused on kahju olemasolu ja põhjuslik seos kohustuse rikkumise ja kahju vahel. Vaidlus puudub kostja poolt maksekohustuse rikkumise üle. Hageja sissenõudmiskulu nõude aluseks on hageja hinnakirja punkt 2.8. ja järelmaksu lepingut punkt 13, mille kohaselt on hageja nõudmisel kostja kohustatud hüvitama hagejale võla sissenõudmisega tekkinud kulud, sealhulgas sellekohased hinnakirjas sätestatud kulud. Tegemist on võla sissenõudmisega kaasnevate kulutustega hagejale (võlanõude menetlemise infosüsteemi kulud, võlanõuete koostamise kulud, paberi ja postikulud, maksekäsu kiirmenetluse ja haginõuete koostamise otsesed kulud ning tööjõu kulu) , mida hageja saanuks vältida, kui kostja oleks lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt täitnud. Kohus loeb tõendatuks poolte lepingulistest suhetest tuleneva hageja nõude kohustuse täitmata jätmisel tekkinud kahju hüvitamiseks. Hageja on esitanud kulude nõude suurusega 40 eurot, mis on hagiavaldusele lisatud tõenditega tõendatud. Järelikult mõistab kohus kostjatelt hageja kasuks välja kulud summas 40 eurot. Hagihind TsMS § 124 lg1 alusel raha maksmisele suunatud hagi puhul määratakse hagihind nõutava rahasummaga. TsMS § 123 alusel võetakse tsiviilasja hinna arvestamisel aluseks hagi või muu avalduse esitamise aeg. TsMS § 147 lg 5 kohaselt maksekäsu kiirmenetluse hagimenetluseks ülemineku korral tasutakse hagilt täiendav riigilõiv ulatuses, mis ei ole kaetud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiselt tasutud riigilõivuga. Hageja poolt nõutavaks rahasummaks maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel oli 349,22 eurot. Tsiviilasja hinnale kuni 350 eurot vastav riigilõivu täismäär on 75 eurot. Hageja on maksekäsu kiirmenetluse avalduselt tasunud 45 3(4)

eurot ja täiendavalt riigilõivu 30 eurot hagi esitamisel. Hageja palub menetluskuludena kantud 75 eurot kostjalt välja mõista. Kohtukulud TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda. Kohus mõistab hageja poolt menetluskuluna kantud riigilõivu kokku 75 eurot välja kostjalt.

Pille Aver Kohtunik /digiallkiri/

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.