lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-14-62611/8

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 16.09.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-14-62611/8
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
16.09.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1178
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 16. septembril 2015 Kentmanni 13 Tallinnas e-toimiku ja tsiviilkantselei kaudu

Tsiviilasja number

2-14-62611

Kohtuasi

XXX hagi XXX vastu 1119,70 euro saamiseks

Hagihind

1180,83 eurot

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja: XXX(isikukood: XXX, elukoht: XXX) Kostja: XXX(isikukood: XXX, elukoht: XXX), lepinguline esindaja advokaat Allan Valk

Ärakuulamise aeg

17. august 2015

Resolutsioon

XXX hagi XXX vastu 1119,70 euro saamiseks jätta rahuldamata

Menetluskulude jaotus

Jätta hagimenetluse kulud XXX kanda Välja mõista XXX menetluskulu 540 (viissada nelikümmend eurot) XXX kasuks

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele ei saa esitada apellatsioonkaebust, väljaarvatud TsMS § 637 lg 21 sätestatud alustel

Hagiavalduse asjaolud

1.Hagiavalduse kohaselt andis hageja juunis 2012.a kostjale sularahas laenu 700 eurot, mille kohta kirjalikku lepingut ei sõlmitud, kuna kostjaga olid usaldusväärsed suhted ja kostja oli hagejalt varemgi raha laenanud ning korrektselt tagastanud. Lepiti kokku selles, et kostja tagastab laenu 2012. aasta oktoobri lõpuks. Poolte vahel oli 700 eurose laenu väljastamise hetkel pooleli ka kostjale varem väljastatud laenu 250 euro tasumine. 250 eurost 200 eurot tasus kostja 27.09.2012 pangaülekandega hageja kontole. Seega 250 eurosest laenust jäi

tasumata 50 eurot. Kostja ei tagastanud laenu oktoobri lõpuks. Hageja väitel muutus kostja kohustus sissenõutavaks 31.10.2012 aastal.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
2.Lisaks eelnevale soovib hageja kostjalt varalise kahju hüvitamist summas 240 eurot, mis tekkis kohtuväliselt õiguskonsultatsioonist koos võla sissenõude menetlusega. Kostja oma kohustuse mittetäitmisega andis hagejale aluse pöörduda Riivits Legal & Finance õigusbüroo poole. Sellega tekitas kostja hagejale täiendava rahalise kahju õigusabile tehtud kulutuste näol.
3.Hagiavalduse kohaselt hageja mõistab, et laenusuhet pole tal võimalik dokumentaalselt kohtule tõendada. Hageja arvestab viivist alates kokkulepitud maksetähtajast järgnevast päevast. Hageja palub mõista kostjalt välja põhivõlg koos viivistega summas 879,70 eurot ja tekitatud kahju 240 eurot. Kostja vastuväited
4.Kostja hagi ei tunnistanud ja palus selle täies ulatuses rahuldamata jätta. Vastuväidete kohaselt on hagis esitatud nõuded täies ulatuses põhjendamatud ja alusetud. Hageja ja kostja vahel ei ole sõlmitud laenulepingut. Sularaha summas 700 eurot ei ole kostja hageja käest kunagi saanud, hageja ei ole sellist summat kostjale andnud. Samuti ei võlgne kostja hagejale 50 eurot, mille kohta hageja hagis alusetult väidab, et kostja on jätnud hagejale tasumata 250 euro suurusest laenust 50 eurot. Kostja ei ole hagejaga kunagi sõlminud ühtegi laenulepingutei suuliselt ega kirjalikult. Laenulepingu sõlmimise kohta puuduvad igasugused tõendid.
5.Kostja ei tunnista hageja nõuet mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis summas 129,70 eurot ja aastas lisanduvad viivised. Kuna hageja põhivõla väljamõistmise nõue on täiesti põhjendamatu ja alusetu, siis on alusetu ja põhjendamatu ka hageja nõue viivise väljamõistmiseks.
6.Kostja ei tunnista hageja nõuet mõista kostjalt hageja kasuks välja väidetavalt tekitatud kahju summas 240 eurot. Vastuväite kohaselt ei ole kostjal hageja ees mingeid laenusuhtest tulenevaid kohustusi. Hageja on sellest ise täiesti teadlik ning õigusbüroo poole pöördus hageja arvatavasti ajendatuna sellest, et tekitada kostjale võimalikult palju probleeme. Lisaks leiab kostja, et nõutava kahjusumma 240 euro puhul ei ole igal juhul tegu mõistlike väidetava võla sissenõudmiskuluga. Kostja on seisukohal, et hageja kõnealune nõue on alusetu ja põhjendamatu ning kostja palub jätta kõnealune hageja nõue rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendused
7.Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja on andnud kostjale laenu summas 700 eurot ning kas kostjal on jäänud tasumata eelnevalt antud 250 eurosest laenusummast 50 eurot.
8.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.
9.Laenusuhte olemasolu ja raha üleandmist kostjale peab tõendama hageja, kes on hagiavalduses tuginenud poolte vahel suuliselt sõlmitud laenulepingutele ja raha üleandmisele sularahas. Kostja laenulepingute sõlmimist ega laenuna raha saamist omaks ei võta ja poolte ärakuulamisel

antud seletused on laenulepingute sõlmimise ja raha üleandmise osas omavahel vastuolus (tlk 40). Hageja seletustest nähtuvalt andis ta kostjale laenu 700 eurot oma kodus aadressil Kooli 282 ning laenu tagastamise tähtaeg oli oktoobris 2012.a. Sularahas andis ta üle ka 250 eurose laenu, millest kostja tagastas pangaülekandega 200 eurot. Kostja seletustest nähtuvalt olid pooltel lähedased suhted, mille kestmise ajal abistas hageja palju kostjat ja tema lapsi vabatahtlikult, andes kostjale muuhulgas raha. Hageja tegi kostjale ka abielu ettepaneku ja andis üle sõrmuse. Kui kostja pooltevahelise lähedase suhte katkestas, siis kandis ta hageja pangakontole 200 eurot hageja tehtud kulutuste katteks ja tagastas hageja soovil talle sõrmuse, pidades sellega nende suhted lõpetatuks.

10.27.09.2012 pangakonto väljavõttest (tlk 5), mille hageja on esitanud kohtule pooltevahelise laenusuhte tõendamiseks ei ilmne, et kostja oleks tagastanud hagejale laenu 200 eurot. Pangakonto väljavõttest nähtuvalt on kostja teinud 27.09.2012 hagejale küll ülekande summas 200 eurot, kuid makse selgitusest „ülekanne“ ei saa järeldada laenu tagastamist. Järelikult ei tõenda ülekande tegemine pooltevahelise laenusuhte olemasolu ega kostjapoolset laenuraha tagastamist. Antud ülekanne on kooskõlas kostja vastuväidetega selle kohta, et ta tagastas suhte lõpetamisel osa hageja poolt tehtud kulutustest. Hageja poolt esitatud tõendid – e-kirjavahetus (tlk 8-10) ei tõenda samuti, et kostja oleks hagejalt raha laenuks saanud, kuna kostja eitab ekirjas laenusuhte olemasolu ja selgitab võla sissenõudjale Riivits legal & finance õigusbüroo juristile Tanel Riivitsale, et poolte vahel olid lähedased suhted, mille käigus hageja toetas kostjat vabatahtlikult.
11.Eelnimetatud tõendite alusel asub kohus seisukohale, et hageja ei ole tõendanud VÕS § 396 lõikes 1 sätestatud laenulepingute olemasolu poolte vahel ega laenuraha üleandmist kostjale. Üksnes hageja seletusega, mida ei toeta ükski muu tõend, ei saa kohus lugeda hagi põhjendatuks ega tõendatuks. Järelikult tuleb hageja laenulepingust tulenev nõue 750 eurot jätta rahuldamata.
12.Pooled vaidlevad ka selle üle, kas hagejal on õigus nõuda varalise kahju hüvitamist summas 240 eurot, mis tekkis Riivits legal & finance õigusbüroo poolt koostatud võlanõude kirja koostamisest.
13.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg 4 sätestab, et isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Käesoleval juhul ei ole hageja tõendanud laenu andmist kostjale kogusummas 750 eurot, seega ei ole hagejale võla sissenõudmisega tekkinud kahju põhjuslikus seoses kostja käitumisega, mistõttu ei teki kostjal kohustust tasuda hageja poolt nõutavat kahjusummat. Seega tuleb hagi tekitatud kahju 240 euro nõudes jätta rahuldamata.
14.Kuna kohus jätab hageja põhinõuded rahuldamata, siis tuleb jätta rahuldamata ka põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 alusel arvestatud viivise nõue. Seega tuleb hagi jätta täies ulatuses rahuldamata. Menetluskulude jaotus
15.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jättis hagi rahuldamata, siis kannab menetluskulud täies ulatuses hageja.
16.Kostja esitas kohtule 30.01.2015 menetluskulu nimekirja ja kuludokumendi - arve nr 15056 23.01.2015 summas 540 eurot koos käibemaksuga. Menetluskulu seisnes esindaja õigusabikuludes (TsMS § 144 lg 1). Kulu õigusabile koosneb hagimaterjalidega tutvumisest,

asjaolude analüüsist, nõupidamistest kliendiga ja hagile vastuse koostamisest, kokku 4,5 tundi töötunni hinnaga 120 eurot, sh käibemaks. Kostja kinnitas, et ei saa menetluskulult käibemaksu tagasi arvestada ning kõik kulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega. Kostja ärakuulamisele kulunud aja eest esindaja õigusabikulu nõuet ei esitanud.

17.Hageja kostja menetluskulule vastuväiteid ei esitanud.
18.Kohus on seisukohal, et kulu õigusabile on põhjendatud, õigusabi on osutatud mõistliku hinnaga ja vajalikus ulatuses. Seega on menetluskulu nõue täies ulatuses põhjendatud ja tõendatud ning kuulub täies ulatuses rahuldamisele. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja