Perekonnaõigus › Abielulahutus

Hagi õigeksvõtul põhinev otsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Viktor Bome

Otsuse tegemise aeg ja koht

01. aprill 2019, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-19-2228

Tsiviilasi

R R hagi J T vastu abielu lahutamise nõudes

Menetlusosalised ja nende

Hageja R R (sünniaeg xxxx, elukoht xxxx), lepinguline esindaja Irina Vassiljeva (e-post [email protected]) Kostja J T (isikukood xxxx, elukoht xxxx, e-post) 01.04.2019

esindajad Kohtuistungi toimumise aeg

RESOLUTSIOON

Lahutada R R ja J T abielu, mis sõlmiti xxxx Iirimaal (reg nr xxxx). Menetluskulude jaotus Tagastada hagejale pool tasutud riigilõivust s.o 50 eurot. Abielulahutuse menetluskulud jätta kummagi poole enda kanda. Edasikaebekord Pooled loobusid edasikaebeõigusest. Hageja nõue Hageja palub lahutada poolte abielu, mis on sõlmitud xxxx Iirimaal (reg nr xxxx). Pooltel puudub nii ühisvara kui ka ühised lapsed. Hagiavalduse hetkeks poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud ning pooled elavad eraldi juba kauem kui kaks aastat. Hageja abielulisi suhteid taastada ei soovi. Hageja palus asja läbi vaadata Eestis ilma tema isikliku osavõtuta, kuivõrd hageja elab xxxx. Hageja esitas kohtule notariaalse kinnituse abielulahutuse soovi kohta oma isikusamasuse tõestusega.

Kostja seisukoht Kostja on abielulahutusega nõus, abielulisi suhteid taastada ei soovi. Kohus kuulas kostja ära 01.04.2019 kohtuistungil. Kohtuotsuse põhjendus Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. PKS §67 lg 2 järgi abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. PKS § 67 lg 3 kohaselt peab kohus tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik. Kohus võib anda pooltele kuni kuuekuulise leppimisaja. TsMS § 346 lg 2 sätestab, et abieluasjas ja põlvnemisasjas kohustab maakohus pooli isiklikult kohtusse ilmuma ja peab nad ära kuulama, välja arvatud juhul, kui poolel on kohtusse ilmumata jäämiseks mõjuv põhjus. Kui pool ei saa kohtusse ilmuda või kui temalt ei saa seda oodata, võib teda ära kuulata ja seletuse võtta asja erinõude alusel menetlev kohus. Kohus kuulas kostja ära isiklikult 01.04.2019 kohtuistungil. Hageja istungist osa ei võtnud, taotledes kohtult asja läbivaatamist ilma hageja isikliku osavõtuta hageja välismaal viibimise tõttu. Kohus loeb hageja välismaal viibimise mõjuvaks põhjuseks, miks hagejat kohtus isiklikult mitte ära kuulata. Hageja esitas kohtule notariaalse kinnituse abielulahutuse soovi kohta oma isikusamasuse tõestusega, mis on kohtu jaoks piisav tõend veendumaks, et hageja soovib abielu lahutamist. Kohus leiab, et poolte abielulised suhted on pöördumatult lõppenud ja nende taastamine võimalik ei ole. Hageja ja kostja elavad juba aastaid eraldi, sh eraldi riikides. Kohtu hinnangul ei eksisteeri seega poolte vahel enam abielulisi suhteid/kooselu. Kuivõrd kumbki pool enam abielulises suhtes omavahel olla ei soovi, ei ole abielulise kooselu taastamine ka võimalik. Kohtu hinnangul ei anna leppimisaja andmine asjale midagi juurde. Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtu hinnangul leppimisaja andmine põhjendatud. Kuivõrd kohtu hinnangul ei ole õigustatud kellegi vastu tahtmist väevõimuga abielus hoidmine, on hagi põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, mistõttu tuleb lahutada R R ja J T abielu, mis sõlmiti xxxx Iirimaal (reg nr xxxx). TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 164 lg-st 1 jätab kohus poolte menetluskulud nende endi kanda. Kuivõrd menetluskulud jäävad poolte endi kanda, puudub põhjendus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks. TsMS § 150 lg 2 p 3 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled loobuvad enne esimese astme kohtu otsuse tervikuna avalikkusele teatavaks tegemist apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. Pooled loobusid 01.04.2019 istungil edasikaebeõigusest, mistõttu tagastab kohus hagejale pool tasutud riigilõivust, s.o. 50 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/