2-15-11173
Tagaseljaotsus Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Kristiina Kruusel
Otsuse tegemise aeg ja koht
16. september 2015, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja
Tsiviilasja number
2-15-11173
Tsiviilasi
Eesti Haigekassa hagi XXXOÜ vastu kahjuhüvitise 318,54 euro saamiseks
Tsiviilasja hind
318,54 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Eesti Haigekassa (registrikood 74000091, asukoht Lembitu 10, 10114 Tallinn), lepinguline esindaja Tiivi XXX (e-post [email protected]) Kostja XXXOÜ (registrikood XXX, asukoht XXX), seaduslik esindaja juhatuse liige XXX(e-post XXX)
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
2-15-11173 Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt kautsjon Rahandusministeeriumi arvelduskontole: SEB Pank - EE571010220229377229, Swedbank - EE062200221059223099, Danske Bank - EE513300333522160001, Nordea Bank - EE221700017003510302. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi alus Eesti Haigekassa (hageja) ravikindlustuse andmekogu andmetel oli XXXOÜ (kostja) poolt perioodil 15.03.2013-25.04.2014 haigekassas ravikindlustatud isikuna arvel XXX(isikukood XXX, töötaja). Kindlustuskande aluse kanne on tehtud 04.03.2013 töösuhte algusega 01.03.2013. Kindlustuskaitse tekkis 15.03.2013. Maksu- ja Tolliameti andmetel on maksnud kostja nimetatud töötaja eest sotsiaalmaksu viimati 2013. aasta juunikuu eest. Kuna kostja enam töötaja eest sotsiaalmaksu tasunud, siis ei olnud täidetud ka kindlustuskaitse tingimused. Hageja lõpetas eelnimetatud asjaolust teadasaamisest töötaja kindlustuskaitse 25.04.2014. Kostja töötaja omas perioodil 01.09.2013-25.04.2014 haigekassas kindlustuskaitset kostja poolt, milleks töötajal aga õigust ei olnud, kuna kindlustuskaitse tingimused ei olnud enam täidetud. Kostja kui tööandja oli nimetatud perioodil ainukeseks kindlustuskaitse aluseks. Kuna töötaja omas kostja poolt alusetult kindlustuskaitset, siis kontrollis hageja, kas töötaja sai alusetul ravikindlustusperioodil 01.09.2013-25.04.2014, mil kostja oli ainukeseks kindlustuskaitse tekkimise aluseks, erinevaid mitterahalisi ja rahalisi ravikindlustushüvitisi. Kontrolli tulemusena selgus, et töötaja sai alusetul ravikindlustusperioodil erinevaid mitterahalisi ja rahalisi ravikindlustushüvitisi kokku summas 318,54 eurot. Hageja on võtnud üle ravikindlustushüvitiste eest tasu maksmise kohustuse kokku summas 318,54 eurot, kuid alusetu kindlustuskaitse eest vastutab kostja. Kohtu selgitused TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 1 määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Sama paragrahvi 2. lõike järgi määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Käesoleva tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja hagiavalduse kohtusse
2-15-11173 esitamisel tasunud 17.06.2015 riigilõivu summas 75 eurot. Kohus peab põhjendatuks nimetatud summa kostjalt väljamõistmist. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kruusel kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.