Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

2-15-12943 Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale võib hageja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja kaudu määruskaebuse 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest. Asjaolud, menetluse käik AB Flivik Shipping esitas 01.09.2015.a Pärnu Maakohtule hagiavalduse Riina Coheni ja Jeffrey Gordon Coheni vastu tekitatud kahju hüvitamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt Riina Cohen oli JGC Forest OÜ (pankrotis) juhatuse liige alates 03.07.2012.a kuni 26.09.2014.a ja Jeffrey Gordon Cohen tegutses JGC Forest OÜ esindajana. AB Flivik Shipping ja JGC Forest OÜ sõlmisid 09.01.2014.a mereprahilepingu, mille alusel prahtis JGC Forest OÜ hageja omandis oleva laeva, et transportida kaubalaadungiks olnud saepalgilast St Peterburist Vene Föderatsioonist Kalmarisse Rootsi. 27.02.2014.a saabus laev St Peterburi terminali ning 28.02.2014.a lõpetati lastimine. Lastimisoperatsioonide lõppedes teavitasid Vene Föderatsiooni tollivõimud laeva, et esineb mittevastavus esitatud lasti mõõtmistulemuste ja tollideklaratsiooni andmete vahel. Vene toll nõudis lossimist ning lasti ülemõõtmist enne, kui laeval lubatakse uuesti last peale laadida ning merele minna. JGC Forest OÜ keeldus Vene Föderatsiooni tolliameti nõudmisi täitmast ja käskis hagejal mitte kaupa maha laadida. Hageja instrueeris laeva seejärel jääma kaikohale lastis laevaga, kuid rõhutas, et JGC Forest OÜ on vastutav lasti mõõtmise eest ning samuti üleseisuaja eest ning kõikide üleseisuajaga seonduvate kulude eest. Laev koos meeskonnaga jäi St Peterburi terminali seisma 1,5 kuuks. Hageja saatis JGC Forest OÜ-le mitmeid arveid (prahitasu, üleseisuajatasu ja hüvitise nõue vastavalt prahilepingule ja tingimustele). JGC Forest OÜ keeldus prahirahade ja üleseisuaja eest esitatud arveid tasumast. Samaaegselt aga ei suutnud JGC Forest OÜ kui prahtija seoses lastiga pakkuda välja ühtki läbimõeldut ja teostatavat lahendust. Lõpuks ei jäänud prahtijal muud üle kui lossida last ja lõpetada prahileping maksmata üleseisuaja tõttu. 15 -16.aprillil lossiti last ja 17.04.2014 lahkus laev St Peterburist. Hoolimata korduvatest suulistest ja kirjalikest meeldetuletustest ei ole JGC Forest OÜ hagejale arveid tasunud. Hageja esitas 30.01.2015.a JGC Forest OÜ-le pankrotihoiatuse nõudega 245 000 eurot. Pärnu Maakohus võttis 12.03.2014 määrusega menetlusse JGC Forest OÜ poolt esitatud võlgniku pankrotiavalduse (esitatud likvideerija Rein Vaiksaare poolt) ja nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Ly Müürsoo. JGC Forest OÜ pankrot kuulutati välja 28.04.2015.a. Hageja on seisukohal, et kostja 1 ja kostja 2 on teadlikult JGC Forest OÜ varadest tühjaks kandnud. Hageja hinnangul enne pankrotiavalduse esitamist on JGC Forest OÜ poolt täidetud rahalisi kohustusi lähikondsetest võlausaldajatele, nt tasuti 11 800 suurune arve lähikondsega seotud isikule, kokku tasuti 3 päeva enne pankrotiavalduse esitamist lähikondsetele 17 465 eurot. JGC Forest OÜ oli andnud laenu summas 18 947 eurot, mis kanti osaühingu poolt kulusse kui lootusetu nõue. Laenusaajaks oli RC Majad OÜ, mille juhatuse liikmeks oli samuti Riina Cohen. Lisaks on hageja saanud informatsiooni, et Kaley Trading LLC sai 187 398 euro suuruse ettemaksu JGC Forest OÜ-st ning osaühing kandis ka selle nõude lootusetu nõudena kuluks kandis, on kostjatega seotud ettevõte. JGC Forest OÜ-st võõrandati osa müügiootel varadest (kogusumma 52 932 eurot) tasaarvelduse korras Riina Cohenile ja müügist saadud kahjum kanti kuludesse. Maanteeameti päringust selgus, et JGC Forest OÜ nimele olid registreeritud kuni 15.12.2014 kolm sõidukit Hundai Santa Fe, mis võõrandati 15.12.2014 Kristjan Silvetile ja Riina Cohenile. Pärnu Maakohtu 02.09.2015.a määrusega kohus jättis hagiavalduse ja hagi tagamise avalduse käiguta ning andis hagejale puuduste kõrvaldamiseks tähtaja, s.o 10 päeva kohtumääruse kättesaamisest.

2-15-12943 Kohtumääruse põhjendus TsMS § 3401 lg 1 sätestab, et kui menetlusosalise esitatud avaldus ei vasta vorminõuetele või on esitatud muude puudustega, mida saab kõrvaldada määrab kohus tähtaja puuduse kõrvaldamiseks ja jätab menetlusdokumendi seniks käiguta. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus menetlusse võtmata ja tagastatakse, juba menetlusse võetud avaldus, taotlus või kaebus aga jäetakse läbi vaatamata. 02.09.2015.a määrusega kohus kohustas hagejat hagiavalduses välja tooma hageja selgelt väljendatud nõude ning esitama tõendeid, mis kinnitavad avalduse aluseks olevaid asjaolusid. Lisaks kohustas kohus hagejat tasuma tagatist hagi tagamise taotluselt. Hageja esindajale tehti kohtumäärus e-toimikus nähtavaks 2.09.2015.a ning kohtumäärus toimetati samal päeval hageja esindajale kätte. Hageja oli kohustatud hagiavalduse ja hagi tagamise taotluse puudused kõrvaldama hiljemalt 14.09.2015.a. Hageja puuduseid ei kõrvaldanud. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kuna hagejale on antud tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks ning hageja ei ole tähtaegselt puuduseid kõrvaldanud, tuleb keelduda hagi menetlusse võtmisest. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 ja 2 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 168 lg 1 järgi hageja kannab menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud hageja kanda. TsMS § 372 lg 5 alusel võib hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale hageja esitada määruskaebuse. /allkirjastatud digitaalselt/ Tambet Grauberg kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.