Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Asjaolud

2(6)

seadusele. Hageja sõiduki kahjustamine on õigusvastane VÕS § 1045 lg 1 p 5 tähenduses ning õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei ole kostja menetluses välja toonud. VÕS § 132 lg 4 sätestab, et kui kahjustatud asi oli isikule vajalik või kasulik, eelkõige tema majandus- või kutsetegevuseks või tööks, hõlmab kahjuhüvitis ka samaväärse asja kasutamise kulusid kahjustatud asja parandamise või uue muretsemise aja jooksul. Kostja leiab, et kahju tekitamine ei ole tõendamist leidnud. Eelpool leidis tõendamist, et kostja tekitas vigastusi hagejale kuuluvale kaubikule. Äriregistri väljavõttest nähtub, et osaühing S (reg nr XXXXXXXX) juhatuse liige on hageja ning osaühing tegeleb mööbli ja sisustusesemete parandusega. Hageja kasutas oma kaubikut mööbli ja sisutusesemete vedamiseks Eesti ja Soome Vabariigi vahel osaühingu S huvides. Seetõttu oli hageja poolt põhjendatud peale liiklusõnnetust kaubiku rentimine töö tegemiseks. Hageja on tõendanud asendusauto rendi suuruse arve ja kviitungiga. Kaubiku rentimise kuulutustega on tuvastatud, et 750 eurot vastab kaubiku 1 kuu rendi turuhinnale. Eelpoolnimetatud tõendid on usaldusväärsed. Arvest on näha, et arve 750 euro tasumiseks esitati hagejale just autorendi eest. Asjaolud, et arvel puudub arve esitaja allkiri, ei nähtu, millist sõidukit renditi ja kui kauaks, ei ole olulised rikkumised. Kviitung tõendab, et 750 eurot on hageja tasunud arve väljastanud asutusele arve esitanud kuupäeval. Kviitung ja arve sisaldavad antud asja lahendamiseks tähtsaid asjaolusid ja need asjaolud on nimetatud tõenditel üheselt arusaadavad: hageja rentis sõiduki peale liiklusõnnetuse toimumist ning tasu suurus. Kostja ei ole tõendanud, et tema poja JP koostatud rendipakkumine hagejale 07.09.2013 esitati. Rendipakkumine on esitatud alles kohtule 11.11.2014. Kostja väited, et hageja on auto kindlustusele üleandmisega venitanud ning auto on üle antud mittekompleksnena, on paljasõnalised ega ole tõendamist leidnud. Hageja on veenvalt selgitanud, miks kindlustusselts hagejat asendusautoga ei kindlustanud.

3(6)

ohule, st asendusauto vajadusele, mistõttu käesoleval juhul kahju tekkis osaliselt hagejast kui kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel ning seetõttu tulnuks kahjuhüvitist vähendada nullini, st ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist (VÕS § 139 lg 1 ja lg 2). Kuna kostja taotles eeltoodud asjaoludel kahjuhüvitise mitteväljamõistmist, st vähendamist, pidanuks kohus asja läbivaatamisel võtma selge seisukoha, kas kostja esitatud asjaolud annavad aluse VÕS § 139 lg 2 või § 140 lg 1 alusel kahjuhüvitist (nullini) vähendada (Riigikoht lahend 3-2-1-90-14 p 16). Samuti ei olnud istungil üldse küsimuseks see, palju säästis hageja enda sõidukit mitte kasutades. Kohus on jätnud põhjendamata, miks ei kuulu kohaldamisele VÕS § 127 lg 5, mille kohaselt tuleb kahjuhüvitisest maha arvata igasugune kasu, mida kahjustatud isik sai kahju tekitamise tagajärjel, välja arvatud juhul, kui kasu mahaarvamine oleks vastuolus kahju hüvitamise eesmärgiga. Kahju hüvitamise tulemuseks ei või olla kannatanu rikastumine. Määruse põhjendused

4(6)

väljavõte tõendiks, mida tingimata peaks esitama menetlusosaline ise. Lisaks võib kohus lihtmenetluses koguda tõendeid omal algatusel (TsMS § 405 lg 1 p 8). Maakohtule võib ette heita üksnes seda, et ta tõendit kogudes seda vastaspoolele teada ei andnud. Kuivõrd apellatsioonimenetluseks on aga tõendi sisu kostjale teada, ei saa ka selline maakohtu menetluslik minetus tuua endaga kaasa maakohtu otsuse tühistamist. Samuti ei ole põhjendatud kostja väide, et hageja ei ole esitanud tõendeid, kas hagejale kuulunud tarbesõiduk oli ettenähtud inimeste või kaupade veoks. Liiklusõnnetuses osalenud hageja sõidukiks oli Mercedes-Benz Sprinter XXX XXX, mis vastavate sõidukite müügikataloogidest nähtuvalt on kaubik ja eelduslikult sobiv just kaupade veoks. Nimetatud asjaolu on alust lugeda ka üldtuntuks. Pealegi on kostja selle väite esitanud alles apellatsioonkaebuses ja seega hilinenult hilinemise põhjust esitamata ning seetõttu on TsMS § 331 lähtuvalt alus jätta see väide arvestamata. Eeltoodust lähtuvalt ei ole põhjendatud ka kostja väide, et maakohus kohaldas vääralt VÕS 132 lg 4, mille järgi kui kahjustatud asi oli isikule vajalik või kasulik, eelkõige tema majandus- või kutsetegevuseks või tööks, hõlmab kahjuhüvitis ka samaväärse asja kasutamise kulusid kahjustatud asja parandamise või uue muretsemise aja jooksul. Käesoleval juhul on hageja poolt kantud samaväärse kaubiku rendikulu kvalifitseeritav nimetatud kahjuna. Kostja esitas menetluses vastuväited, mille kohaselt oleks hageja pidanud teavitama kostjat asendusauto üürimise soovist ja üürihinnast, mis oleks võimaldanud kostjal omalt poolt pakkuda asendusautot soodsama hinnaga. Kuigi maakohus on selles osas rikkunud menetlusõiguse norme ja jätnud need väited analüüsimata, ei ole see ringkonnakohtu hinnangul toonud kaasa ebaõiget lahendit. Hageja ei saanud eluliselt ette näha, et kostja poja äriühingul on spetsiifiline auto, mida oleks võimalik hagejale soodsama rendihinnaga pakkuda. Auto kui suurema ohu allika rentimisel on lisaks oluline tingimus rentniku usaldus renditeenuse pakkuja suhtes, mistõttu puudus kostjal ka mõistlik põhjus eeldada, et hageja oleks olnud nõus kasutama asendussõidukina just kostja pakutavat sõidukit. Põhjendamatu on ka kostja väide, et maakohus jättis põhjendamatult kahjuhüvitise vähendamata VÕS § 139 lg 1 ja 2 ja § 140 lg 1 alusel. Ringkonnakohus leiab, et maakohtul oleks olnud iseenesest õigus vähendada kahjuhüvitist nimetatud alustel ka omal algatusel, kuid asjaolusid arvestades ei olnud maakohtul põhjust kahjuhüvitist vähendada, kuna poolte vahel ei olnud vaidlust, et liiklusõnnetuse põhjustas ainult kostja tegevus. VÕS § 139 lg 2 kohaldamiseks ei olnud alust isegi juhul, kui kahjuhüvitist oleks olnud alust vähendada sama paragrahvi lõike 1 alusel, kuna asjas ei ole esitatud lõike 2 kohaldamiseks vajalikke asjaolusid (ebatavaliselt suure kahju tekkimise oht). Asendusauto üürimise kulu ei ole mõistliku aja piires (1-2 kuud) üldjuhul alust käsitada ebatavaliselt suure kahjuna. Lisaks heidab kostja maakohtule ette VÕS § 127 lg 5 kohaldamata jätmist. Nimetatud normi kohaselt tuleb kahjuhüvitisest maha arvata igasugune kasu, mida kahjustatud isik sai kahju tekitamise tagajärjel, eelkõige tema poolt säästetud kulud, välja arvatud juhul, kui kasu mahaarvamine oleks vastuolus kahju hüvitamise eesmärgiga. Ringkonnakohus leiab, et kuivõrd kostja maakohtu menetluses VÕS § 127 lg 5 kohaldamiseks vajalikke asjaolusid kohtule ei esitanud, on etteheide põhjendamatu. Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul alus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks ja see tuleb tagastada apellatsioonkaebuse esitajale. Kuivõrd apellatsioonkaebus on kohtule esitatud elektroonselt, siis kaebuse tagastamist paberkandjal ei toimu.

5(6)

Kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad ringkonnakohtu menetluskulud kaebuse esitaja kanda, va kostja õigusabi kulud, mis jäävad riigi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv

/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots

/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.