Eesti Vabariigi nimel
Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Lea Pavelson, kohtuistungi sekretär Meeli Riismaa Otsuse tegemise aeg ja koht 26.06.2015, Rapla Tsiviilasja number 2-14-57844 Tsiviilasi Dick Filip Fogelbergi hagi Uno Pika vastu 750.- euro väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 750.- eurot Menetlusosalised ja nende esindajad hageja Dick Filip Fogelberg (isikukood xxxxxxxxxxx, xxxxx, xxxxxx xxxx x-xxx), hageja esindaja vandeadvokaat Vahur Krinal, kostja Uno Pikk (isikukood xxxxxxxxxxx, xxxxxxxx, xxxxx xx), kostja esindaja vandeadvokaat Marje Mängel Kohtuistungi toimumise aeg 28.05.2015 Resolutsioon Välja mõista Uno Pikalt 750.- eurot Dick Filip Fogelbergi kasuks. Menetluskulud jätta Uno Pika kanda. Uno Pika õigusabikulud jätta riigi kanda. Välja mõista Uno Pikalt riigilõiv 125.- eurot ning 360.- eurot tasu õigusabi eest Dick Filip Fogelbergi kasuks. Välja mõista Eesti Vabariigilt 316,32 eurot töötasu vandeadvokaat Marje Mängeli kasuks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses
sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue Hageja palub VÕS §de 1043; 1045 lg 1 p 5 alusel kostjalt välja mõista 750.-eurot ning menetluskulud 485.- eurot. Kostja seisukoht Kostja vaidleb hagile vastu. Kohtuotsuse põhjendus Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Teatest liiklusõnnetuse kohta nähtub, et 07.09.2013 toimus Tallinn-Pärnu-Ikla mnt 68ndal kilomeetril liiklusõnnetus, mille põhjustas kostja, kes Märjamaa alevi lähedal keeras ette hageja sõiduautole, mis liikus sunnal Tallinn-Pärnu. Kostja on 07.09.2013 oma allkirjaga liiklusõnnetuse teatel kinnitanud, et ta on vastutav liikluskahju põhjustamise eest. Õnnetuse tagajärjel deformeerusid mõlemad sõidukid ning kuulusid mahakandmisele. Kahju hüvitamise kokkuleppest nr xxxxxxx nähtub, et hageja andis kindlustusseltsile üle sõiduki Mercedes-Benz Sprinter reg nr xxxxxx 17.09.2013. Ergo Insurance SE hüvitas hagejale 17 972,80 eurot. Autorent OÜ arvest nr 0909-10 09.09.2013 nähtub, et hagejale esitati arve autorendi eest 750.eurot. Kviitungist nr 1445 nähtub, et Autorent OÜle tasuti 750.- eurot 09.09.2013. Kaubiku rentimise kuulutustest nähtub, et Pärnus on kaubiku rent 1 kuuks 1210 eurost 1320 euroni. Nimetatud tõenditega loeb kohus tuvastatuks, et 07.09.2013 põhjustas kostja liiklusõnnetuse, mille tagajärjel tekitati hageja kaubikule vigastusi ning kaubik kanti maha. Kindlustusseltsile auto üleandmise kohta andis hageja allkirja 17.09.2013. Ergo Insurance SE hüvitas hagejale 17 972,80 eurot. Hagejale kuulunud kaubikul ei olnud kaskokindlustust, vaid tavaline liikluskindlustus, seetõttu kindlustusselts asendusautot hagejale ei võimaldanud. Hageja rentis auto Tallinnast 1 kuuks. Kaubiku rentimise kuulutustega loeb kohus tuvastatuks, et 750.- eurot vastab rendiauto 1 kuu kasutamise turuhinnale. VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutav kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kohus leiab, et liiklusõnnetuse tagajärjel sõidukile vigastuste tekitamine on VÕS § 1045 lg 1 p 5 alusel kvalifitseeritav õigusvastase teona, kuivõrd sellega kahjustati hageja omandis olevat vallasasja. Teo õigusvastasust on võimalik välistada vaid VÕS § 1045 lg 2 alapunktides sätestatud asjaolude esiletoomisega. Kohus leiab, et ei ole alust VÕS § 1045 lg 2 kohaldamiseks. Samuti ei tegutsenud kostja hädakaitse- ega hädaseisundis ega teostanud omaabi enda õiguste teostamiseks. Seega puudub võimalus VÕS § 1045 lg 2 p-de 24 kohaldamiseks. Seega hageja sõiduki kahjustamine on õigusvastane VÕS § 1045 lg 1 p 5 tähenduses ning õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei ole kostja menetluses välja toonud. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-53-06 sedastanud, et deliktide puhul, kus teo õigusvastasus tuleneb kahjulikust tagajärjest, on üldjuhul seaduse kaitse-eesmärk VÕS § 127 lg 2 mõtte kohaselt piiritletud VÕSi 7.peatüki vastavate sätetega, mis reguleerivad hüvitisnõude ulatust
kahjustatud õigusobjektide liikide kaupa (VÕS §d 129-132). Seega tuleb tekitatud kahju ulatus kindlaks määrata VÕS § 132 järgi, mis reguleerib kahju hüvitamist seoses asja hävimise, kaotsimineku või kahjustumisega. VÕS § 132 lg 1 sätestab, et asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada. VÕS § 132 lg 2 sätestab, et kui uue samaväärse asja soetamine ei ole võimalik, kuulub hüvitamisele hävinud või kaotsiläinud asja väärtus. VÕS § 132 lg 3 sätestab, et kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kui asja parandamine on asja väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas, tuleb maksta hüvitist vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 1. VÕS § 132 lg 4 sätestab, et kui kahjustatud asi oli isikule vajalik või kasulik, eelkõige tema majandus- või kutsetegevuseks või tööks, hõlmab kahjuhüvitis ka samaväärse asja kasutamise kulusid kahjustatud asja parandamise või uue muretsemise aja jooksul. Kui isik samaväärset asja ei kasuta, võib ta nõuda asja parandamise või uue asja muretsemise aja jooksul saamata jäänud kasutamiseeliste hüvitamist. Kostja leiab, et kahju tekitamine ei ole tõendamist leidnud. Eelpool leidis tõendamist, et kostja tekitas vigastusi hagejale kuuluvale kaubikule, s.o väiksele furgoonautole. Äriregistri väljavõttest nähtub, et osaühing Sindi Mööbel (reg nr 10106432) juhatuse liige on hageja. Osaühingu asukoht on Paikuse vald, Tammuru küla ning osaühing tegeleb mööbli ja sisustusesemete parandusega. Hageja kasutas oma kaubikut mööbli ja sisutusesemete vedamiseks Eesti ja Soome Vabariigi vahel osaühingu Sindi Mööbel huvides. Kohus leiab seetõttu, et hageja poolt oli põhjendatud peale liiklusõnnetust kaubiku rentimine töö tegemiseks. Hageja on tõendanud asendusauto rendi suuruse arve ja kviitungiga. Kaubiku rentimise kuulutustega loeb kohus tuvastatuks, et 750.- eurot vastab kaubiku 1 kuu rendi turuhinnale. TsMS § 272 lg 1 sätestab, et dokumentaalne tõend on igasugune kirjalikult, pildistamisega või video-, heli- või elektroonilise salvestusega või muu andmesalvestusega jäädvustatud dokument või muu sellesarnane andmekandja, mis sisaldab andmeid asja lahendamiseks tähtsate asjaolude kohta ja mida on võimalik kohtuistungil esitada tajutaval kujul. Kohus loeb eelpoolnimetatud tõendid usaldusväärseteks tõenditeks. Arvest on näha, et arve 750.- euro tasumiseks esitati hagejale just autorendi eest. Asjaolud, et arvel puudub arve esitaja allkiri, ei nähtu, millist sõidukit renditi ja kui kauaks, ei pea kohus olulisteks rikkumisteks. Kviitung tõendab, et 750.- eurot on hageja tasunud arve väljastanud asutusele arve esitanud kuupäeval. Kviitung ja arve sisaldavad antud asja lahendamiseks tähtsaid asjaolusid ja need asjaolud on nimetatud tõenditel üheselt arusaadavad: hageja rentis sõiduki peale liiklusõnnetuse toimumist ning tasu suurus. Kostja ei ole tõendanud, et tema poja Jaanus Pika koostatud rendipakkumine hagejale 07.09.2013 esitati. Rendipakkumine on esitatud alles kohtule 11.11.2014. Kostja väited, et hageja on auto kindlustusele üleandmisega venitanud ning auto on üle antud mittekompleksnena, on paljasõnalised ega ole tõendamist leidnud. Hageja on veenvalt selgitanud, miks kindlustusselts hagejat asendusautoga ei kindlustanud. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Hageja menetluskulud kuuluvad jätmisele kostja kanda. Hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusest nähtuvalt on tema kantud menetluskulu 485.- eurot. Kostja hageja menetluskulude suuruse peale vastuväiteid esitanud ei ole. Eeltoodu alusel kuuluvad kostjalt väljamõistmisele menetluskulud summas 485.- eurot (riigilõiv 125.eurot ja õigusabikulud 360.- eurot). Kostja õigusabikulud jätta riigi kanda.
Riigi õigusabi seaduse kohaselt kuulub vandeadvokaat Marje Mängelile õigusabi eest tasu määramine järgmiselt: kohtulikuks menetluseks ettevalmistamine, kohtulikus menetluses osalemine, sõidukulud kokku 263,60 eurot, millele lisandub käibemaks 20%, s.o 52,72 eurot.
Kohtunik: (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.