2-15-6537/8 - Võlaõigus - Muud kasutuslepingud - Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja - lahend.ee

3.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb XXXOÜ-l tasuda XXXOÜ-le käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt kautsjon Rahandusministeeriumi arvelduskontole: SEB Pank EE571010220229377229, Swedbank - EE062200221059223099, Danske Bank EE513300333522160001, Nordea Bank - EE221700017003510302. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi alus XXXOÜ (hageja) ja XXXOÜ (kostja) sõlmisid 20.02.2014 üürilepingu, millega hageja andis tasu eest kostja valdusesse Tallinnas XXXkinnistul asuva hoone ruumid üldpinnaga 156,3 m2. Vastavalt üürilepingu p-le 2.2.1. kohustus kostja igakuiselt tasuma üüri 718,98 eurot ja sellele lisanduva käibemaksu. Üürilepingu p 2.3 kohaselt on kostja kohustatud lisaks üürile tasuma lisa- ja kommunaalteenuste eest. 29.04.2015 seisuga on kostjal tasumata üür ja kommunaalkulud alates detsember 2014 kuni aprill 2015 eest kogusummas 5492,98 eurot. Vastavalt TsMS §-le 369 nõuab hageja hagiavalduses kostjalt ka etteulatuvat üürilepingus kokkulepitud igakuist üüri alates 01.05.2015 kuni 31.07.2015, hagi esitamise ajal summas (3 x 862,78) 2588,34 eurot. Kohtu selgitused TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Juhindudes TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja, millest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks hagimenetluses tasutud riigilõiv 700 eurot,

2-15-6537 pangaülekannete tasu 0,20 eurot, kohtutäituri tasu 374,32 eurot, tasu äriregistri ja kinnistusraamatu päringute eest 6 eurot ning õigusabikulu 2549 eurot, tunnitasuga 175,79 eurot (ilma käibemaksuta). Seoses hageja õigusabikulude väljamõistmisega peab kohus vajalikuks märkida järgmist. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt nt Riigikohtu 13.11.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13, p 25). Riigikohtu tsiviilkolleegium on senises praktikas pidanud mõistlikuks tunnitasuks 120 eurot käibemaksuga või -maksuta (vt nt Riigikohtu 01.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13; 02.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13; 13.11.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13; 09.12.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-13). Seejuures Riigikohtu halduskolleegiumi praktika kohaselt, millele saab ka maakohus tugineda, on menetluskulude väljamõistmisel ja vajalike ning põhjendatud menetluskulude suuruse hindamisel oluliseks peetud järgmisi kriteeriume: avalduse koostamiseks läbitöötamist vajavate materjalide mahukus; avalduse koostamise keerukus ja aeganõudvus; kohtumenetluse ajaline kestus; tõendamisesemesse kuuluvate asjaolude erakordselt suur maht; istungite arv; kui palju korratakse varasemaid seisukohti; jõupingutused tõendamisel; kirjalik või suuline menetlus; vaidluse olemus (vt nt Riigikohtu määrus haldusasjas nr 3-3-1-26-13, p 14, otsus haldusasjas nr 3-3-1-53-11, p 31; otsus haldusasjas nr 3-3-1-20-11, p 18; otsus haldusasjas nr 3-3-1-17-11, p 18; otsus haldusasjas nr 3-3-1-36-10, p 34). Samuti on Riigikohtu tsiviilkolleegium asjas nr 3-2-1-143-11 (p 14) rõhutanud, et menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb arvestada mh ka kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega. Kohtu hinnangul ei ole aga käesoleva tsiviilasja puhul tegemist keerulise menetlusega, Kostja vastu suunatud nõude esemeks oli üürilepingust tulenev üüri-, kommunaalkulude ning viivisevõlgnevus. Menetluse käigus ei toimunud ühtegi kohtuistungit, asja menetleti kirjalikus menetluses ning üksnes maakohtus. Kuivõrd kostja ei ole hagile vastanud, siis ei pidanud hageja ka kostja vastuväiteid analüüsima ning nende osas kohtule seisukohta esitama. Lisaks ei ole antud kohtuasja materjalide kogus suur (1 köide) ning menetlus ei kestnud ajaliselt kaua. Eeltoodust tulenevalt ei olnud kohtu hinnangul antud tsiviilasi hageja esindaja jaoks õiguslikult niivõrd keerukas, et hageja poolt nimetatud õigusabi tunnitasu (175,79 eurot) oleks antud asjaoludel mõistlik ja põhjendatud. Kohus leiab, et käesolevas asjas on põhjendatud lugeda hageja esindaja õigusabi osutanud advokaadibüroo mõistlikuks tunnihinnaks 120 eurot (käibemaksuta). Arvestades, et kohus peab esindaja põhjendatud tunnitasu määraks 120 eurot (käibemaksuta), on 14,5 tunni eest nõutav tasu (14,5 x 120) 1740 eurot. Seega rahuldab kohus hageja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskuludena õigusabikulud summas 1740 eurot (käibemaksuta). Kohus jätab hageja avalduse rahuldamata õigusabikulude 809 euro ulatuses. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista riigilõiv 700 eurot, pangaülekannete tasu 0,20 eurot, kohtutäituri tasu 374,32 eurot, tasu äriregistri ja kinnistusraamatu päringute eest 6 eurot ning õigusabikulu 1740 eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4). TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.