Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

äriühingul ei ole. Ettevõttes hetkel lepingulisi töötajaid ei ole ning juhatuse liikme kinnituse kohaselt on töölepingud lõpetatud, kuid töötasud välja maksmata. Täitemenetluse registris võlgniku kohta andmed puuduvad. Kokku on seega võlgniku teadaolevad võlakohustused seisuga 05.082015 summas ca 113 000 eurot. Eeltoodud summale lisanduvad arvestuslikud intressid, viivised jms. Pankadest saadud informatsiooni kohaselt olid võlgniku kontode jäägid pankades järgnevad: Swedbank AS, konto nr EE852200221046920622, 236,86 eurot; Versobank AS konto nr EE975500000551105690, 6,56 eurot. Allkirjaõiguslikuks isikuks AS-is Swedbank on XXX. Teistes pankades võlgnikul kontod puuduvad. Kokku rahalised vahendid krediidiasutustes: 243,42 eurot Kassa jääk 0 eurot. Kokku rahalised vahendid pankades ja kassas summas 243,42 eurot. Maanteeameti liiklusregistri andmeil kuulub võlgnikule üks sõiduk Škoda Octavia reg.märk XXX. Sõidukile on seatud käsutamise keeld Põhja Maksu- ja Tollikeskuse kasuks 07.03.2012 ja ajutise halduri kasuks 05.08.2015. Kinnistusraamatu andmeil kuulub võlgnikule kaks kinnistut asukohaga XXX küla. Kinnistutele on seatud kohtulik hüpoteek summas 33 419,05 eurot Eesti Vabariigi kasuks. Võlgniku poolt esitatud auditeerimata raamatupidamisbilansi andmeil on võlgniku põhivara väärtus arvestades kulumit 3976 eurot. Ajutise pankrotihaldurina olen arvamusel, et bilansis kajastatud põhivara väärtus võib olla suurem bilansis kajastatust. Äriühingu varale kommertspante seatud ei ole. Ajutine haldur on arvamusel, et praegusel ajal võlgnik mingit majanduslikku- ega põhikirjajärgset tegevust ei arenda, kuna äriühingul puuduvad selleks vajalikud käibevahendid. Äriühingu müügitulu 2015 oli kokku 96 596 eurot ning 2015 majandustegevuse tulemuseks on kahjum summas -73 955 eurot. Võlgniku maksevõime näitajad on mitterahuldavad, võlgnikul puudub likviidne vara, mille arvelt katta lühiajalisi kohustusi, eelkõige täita Maksu- ja Tolliameti maksunõuet summas 109 379,83 eurot. Üldkokkuvõttes võib aktsepteerida võlgniku pankrotiavalduses toodud selgitusi maksejõuetuse tekke põhjuste kohta. Äriühing muutus maksejõuetuks 2015 alguses kui jõustus Maksu- ja Tolliameti korraldus. Kuna võlgniku teadaolevad kohustused ületavad tema reaalset vara kordades, majandustegevus on seiskunud, olen arvamusel, et võlgnik on maksejõuetu ja see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutise iseloomuga. Maksejõuetuse tekke põhjuseks ei ole kuriteo tunnustega tegu ega raske juhtimisviga, maksejõuetuse tekke põhjuseks on käibekapitali puudujääk seega muu asjaolu Pankrotiseaduse tähenduses. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada XXXOÜ pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Kalev Mägi. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot. Halduri aruande kohaselt on haldurile teadaolevalt võlgnikul võlgasid ca 113 000 eurot, millele lisanduvad arvestuslikud intressid, viivised jms. Võlgnikul puudub likviidne vara, mille arvelt katta lühiajalisi kulutusi. Võlgniku varaks on rahalised vahendid 243,42 eurot, sõiduk Škoda Octavia, millele on seatud käsutamise keeld ja kinnistu asukohaga XXX, millele on seatud hüpoteek summas 33 419,05 eurot. Võlgnik on käesoleva seisuga püsivalt maksejõuetu. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Ajutise halduri hinnangul ajutise menetluse maht ei võimalda esitada käesoleval juhul selget tehingut või tehingute loetelu, mis oleksid kindlasti tagasivõidetavad. Ajutisel halduril puuduvad seni andmed, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga PankS § 28 mõttes.

PankrS § 86 lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. PankrS § 90 kohaselt, kui võlgnik on juriidiline isik, kohaldatakse PankrS §-is 86 sätestatut vastavalt § 19 lõigetes 1 ja 3 nimetatud isikute suhtes. Kohus on seisukohal, et vande andmiseks on kohustatud juhatuse liige XXX(isikukood XXX). Ajutine pankrotihaldur palub määrata ajutise halduri tasuks 1575 eurot + käibemaks ja kinnitada kuludeks 140,44 eurot. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama § lg 2 kohaselt tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise halduri tasuks 1575 eurot + käibemaks ja kinnitada kuludeks 140,44 eurot. PankrS § 150 lg 2 järgi, kui pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. PankrS § 23 lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.