XXX, XXX, XXX, XXX, XXX ja XXX ei vastuta jaanuaris 2014 XXX korteris nr 43 tekkinud veeavarii ega selle tagajärjel korteris nr 39 tekkinud kahjude eest. Menetluskulude jaotus
6.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses hagejate kasuks.
7.Jätta rahuldamata hagejate nõue menetluskulude hüvitamiseks summa 1258 eurot osas.
9.Kostjal KÜ XXX tasuda hagejate taotlusel kostjalt välja mõistetud menetluskulude hüvitis XXX arvelduskontole nr XXXXXXXXXXX. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Juhindudes TsMS § 444 lg 1 ja 3 võib kohus teha õigeksvõtul põhineva otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Õigeksvõtul põhineva otsuse täiendamist kirjeldava ja põhjendava osaga ei saa nõuda mistahes asjaoludel, sealhulgas otsust ei täiendata kaebuse esitamise korral. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Menetluskulud
1.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 173 lg 1 järgi asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud kostja kanda.
2.TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 järgi maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
3.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 alusel kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised
kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
4.TsMS § 174 lg 8 kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013, 3-2-1-65-13 p 14). Kohus märgib, et kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise aluseks ei ole mitte lepingulise esindaja poolt esitatud arved, vaid kulude põhjendatus ja vajalikkus.
5.Hagejad paluvad kostjalt välja mõista menetluskulud summas 2669 eurot (sh käibemaks) ning viivis ja tagastada hagejatele 19.02.2015 määruskaebuselt tasutud riigilõiv summas 50 eurot. Hagejate menetluskuludeks on hagiavalduselt tasutud riigilõiv summas 475 eurot, määruskaebuselt tasutud riigilõiv summas 50 eurot ja õigusabikulud 2244 eurot.
6.Tsiviilasja toimikust nähtuvalt on hagejate eest hagi esitamisel tasutud riigilõivu 475 eurot (tl 147148) ning määruskaebuse esitamisel riigilõivu 50 eurot. Kohus leiab, et tegemist on kuluga, mis kuulub kostjalt väljamõistmisele. Kohus märgib, et kuna menetluses osaleb mitu isikut ja kohus on jätnud menetluskulud kostja kanda, siis juhindudes TsMS § 150 lg 1 p 5 tuleb kostjalt välja mõista ka hagejate poolt määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv ning rahuldamata tuleb jätta hagejate taotlus määruskaebuselt tasutud riigilõivu summas 50 eurot tagastamiseks hagejatele.
7.Edasi kontrollib kohus hagejate lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Hagejate avalduse kohaselt paluvad hagejad kostjalt välja mõista lepingulise esindaja kulud summas 2244 eurot (sh käibemaks). Menetluskulude avaldusest nähtuvalt on hagejate lepinguline esindaja osutanud õigusabi kokku 31 tundi ja 10 minutit. Tunnihind on 60 eurot käibemaksuta.
8.Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on hagejate esindajal kulunud 16.01.2015 ettevalmistumiseks kliendiga kohtumiseks, kaasuse asjaoludega ja võimalike õiguslike alustega tutvumiseks 2 tundi ja 45 minutit ning kliendiga kohtumiseks 1 tund ja 40 minutit; 19.01.2015 on esindajal kulunud kohtumisel saadud materjalidega tutvumiseks, juriidiliseks analüüsiks, nõude aluste kaardistamiseks, hagiavalduse koostamiseks, telefoninõupidamiseks klientide esindajaga 4 tundi ja 15 minutit. Kohus on seisukohal, et tegemist ei ole põhjendatud kuluga TsMS § 175 lg 1 tähenduses, mida kostja peaks hagejale hüvitama. Menetluskuludeks TsMS-i mõttes on need menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud, mis on seotud konkreetse tsiviilasjaga, st hagiavalduse koostamise ja edasise menetlemise kulud. Kohtueelses menetluses kantud õigusabikulude hüvitamist ei saa nõuda TsMS-i menetluskulude hüvitamise regulatsiooni alusel (vt Riigikohtu otsus kohtuasjas nr 3-2-1-63-10). Kui hagejad kasutasid hagi koostamiseks rohkem õigusabiteenust, siis ei saaks seda lugeda vajalikuks ega põhjendatuks.
9.Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on hagejate esindajal kulunud 20.01.2015 hagiavalduse koostamiseks, sh faktiliste asjaolude kaardistamiseks ja tõendite kogumiseks, telefoninõupidamiseks klientide esindajaga, volikirjade koostamiseks 5 tundi ja 30 minutit; 21.01.2015 hagiavalduse koostamiseks 1 tund; 22.01.2015 hagiavalduse koostamiseks 1 tund ja 15 minutit, 23.01.2015 küsimuste lahendamiseks seoses riigilõivu ja täiendavate tõenditega, e-kirjavahetuseks ja telefonikõneks ning hagiavalduse tõendite kogumiseks ja komplekteerimiseks 2 tundi ja 15 minutit; 26.01.2015 nõupidamiseks klientide esindajaga seonduvalt hagiavalduse faktiliste asjaolude
täpsustamisega, riigilõivu tasumise andmete edastamiseks, hagiavalduse koostamiseks ja täiendamiseks, hagiavalduse lõplikuks vormistamiseks ja esitamiseks kohtule 3 tundi ja 50 minutit. Kõik kokku 13 tundi ja 50 minutit. Kohtu hinnangul on tegemist ülepaisutatud kuluga. Kohus, tutvudes esitatud hagiavalduse ja selle lisadega, on seisukohal, et kõige rohkem võis esindajal kuluda hagiavalduse koostamiseks, telefonikõnedeks, asjaolude täpsustamiseks, komplekteerimiseks ja edastamiseks 7 tundi.
10.Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt kulus hagejate esindajal 04.02.2015 hagi menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tutvumiseks, analüüsiks ja nõupidamiseks 1 tund ja 20 minutit. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud ajakuluga.
11.Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt kulus hagejate esindajal 05.02.2015 analüüsiks seonduvalt hagi menetlusse võtmisest keeldumisega, nõupidamiseks ja nõustamiseks 45 minutit. Kohus leiab, et tegemist on põhjendamata ajakuluga, kuna hagejate esindaja on kõigele sellele juba kulutanud eelneval päeval, so 04.02.2015, 1 tund ja 20 minutit.
12.Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on hagejate esindajal kulunud 06.02.2015 tutvumiseks kliendi seisukohaga seonduvalt määruskaebuse esitamise ja 11.02.2015 KÜ üldkoosolekuga 10 minutit. Kohus leiab, et tegemist on põhjendamata ajakuluga, kuna kohtule ei ole vastavaid seisukohti esitatud.
13.Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on hagejate esindajal kulunud 16.02.2015 tutvumiseks kliendi e-kirjaga 11.02.2015 KÜ protokolli kohta ja päringutega edasise tegevuskava osas, analüüsiks seonduvalt riigilõivu tagastamise võimalustega hagi menetlusse võtmisest keeldumise korral ning hagist loobumise korral enne ja pärast hagi menetlusse võtmist, päringuks kohtule KÜ võimaliku hagi kohta ja ülevaateks kliendile 45 minutit. Kohus on seisukohal, et tegemist ei ole menetluskuluga TsMS § 175 lg 1 tähenduses, mida kostja peaks hagejale hüvitama.
14.Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on hagejate esindajal kulunud 18.02.2015 kohtu päringu vastuse edastamiseks kliendile, tutvumiseks kliendi e-kirjaga ja analüüsiks seonduvalt määruskaebuse esitamisega 10 minutit. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud ajakuluga.
15.Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on hagejate esindajal kulunud 19.02.2015 majasiseseks nõupidamiseks seonduvalt määruskaebuse otstarbekusega, analüüsiks, määruskaebuse koostamiseks ja kohtule esitamiseks 3 tundi. Kohus on seisukohal, et kulu, hageja esindaja majasisene nõupidamine, näol ei ole tegemist sellise kuluga mida peaks kostja hagejatele hüvitama. Kohus, tutvudes määruskaebusega, on seisukohal, et, kuna enamus määruskaebuse sisust on sama, mis hagiavaldus, siis võis esindajal kuluda määruskaebuse põhjenduste koostamiseks kõige rohkem 1 tund ja 30 minutit, millise ajakulu loeb kohus põhjendatuks.
16.Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on hagejate esindajal kulunud 20.02.2015 majasiseseks nõupidamiseks seonduvalt määruskaebuse esitamisega 5 minutit. Kohus on seisukohal, et tegemist ei ole kuluga TsMS § 175 lg 1 tähenduses, mida kostja peaks hagejale hüvitama.
17.Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on hagejate esindajal kulunud 27.02.2015 kõneks kliendiga ja telefonikõneks kohtuga 15 minutit. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud ajakuluga.
18.Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on hagejate esindajal kulunud 02.04.2015 tutvumiseks Tallinna Ringkonnakohtu määrusega, analüüsiks ja ülevaate andmiseks klientidele 20 minutit. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud ajakuluga.
19.Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on hagejate esindajal kulunud 06.04.2015 määruskaebuselt tasutud riigilõivu tagastamise taotluse koostamiseks ja esitamiseks 25 minutit. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud ajakuluga.
20.Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on hagejate esindajal kulunud 22.04.2015 tutvumiseks Tallinna Ringkonnakohtu määrusega ja analüüsiks 20 minutit. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud ajakuluga.
21.Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on hagejate esindajal kulunud 10.06.2015 Harju Maakohtu 10.06.2015 kohtumääruse kiirülevaateks 5 minutit; 11.06.2015 kohtumääruse analüüsiks, klientidega nõupidamiseks 25 minutit ja 15.06.2015 e-kirjavahetuseks kliendiga seoses Harju Maakohtu 10.06.2015 määrusega 10 minutit, kokku 40 minutit. Kohus leiab, et tegemist on ülepaisutatud kuluga. Kohus leiab, et esindajal võis kuluda kõige rohkem määrusega tutvumiseks ja kliendiga nõupidamiseks 20 minutit, millise ajakulu loeb kohus põhjendatuks.
22.Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on hagejate esindajal kulunud 17.06.2015 puuduste kõrvaldamise avalduse koostamiseks ja esitamiseks kohtule 20 minutit. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud ajakuluga.
23.Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on hagejate esindajal kulunud 29.06.2015 tutvumiseks menetlusse võtmise määrusega, analüüsiks, edastamiseks kliendile ja nõupidamiseks kliendiga 10 minutit. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud ajakuluga.
24.Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on hagejate esindajal kulunud 01.07.2015 klientide nõustamiseks seonduvalt menetluse edasise käiguga ja strateegiaga 10 minutit. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud ajakuluga.
25.Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on hagejate esindajal kulunud 02.07.2015 kõneks kohtuga 5 minutit. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud ajakuluga.
26.Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on hagejate esindajal kulunud 06.07.2015 ülevaateks kostja hagi õigeksvõtuga, analüüsiks seonduvalt kompromissi otstarbekusega ja menetluskulude analüüsiks 25 minutit. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud ajakuluga.
27.Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on hagejate esindajal kulunud 07.07.2015 küsimusteks menetluskulude suurusega ja nõupidamiseks klientidega seoses võimaliku kompromissiga 10 minutit. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud ajakuluga.
28.Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on hagejate esindajal kulunud 08.07.2015 menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ja nimekirja koostamiseks 45 minutit. Kuna menetluskulude avalduse ja nimekirja koostamine ei nõua õigusalaseid eriteadmisi ja need saab kohtule esitada ka menetlusosaline ise ilma lepingulise esindajata, ei ole tegemist põhjendatud ja vajalike kuludega TsMS § 175 lg 1 mõttes (Riigikohtu otsus kohtuasjas 3-2-1-45-15, p 13).
29.Eeltoodust tulenevalt on hagejate lepingulise esindaja kulud põhjendatud 13 tunni ulatuses ehk summas 936 eurot koos käibemaksuga.
30.Eeltoodust tulenevalt on hagejate menetluskulud põhjendatud ja vajalikud kokku summas 1461 eurot (475+50+936). Taotlus jääb rahuldamata summa 1258 euro ulatuses (taotletud summa 2719 eurot – rahuldatud osa 1411).
31.TsMS § 177 lg 4 alusel kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
32.TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või
selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.