AS-i hagi AAS BTA Baltic Insurance Company Eesti filiaali (endine ärinimi BTA Insurance Company SE Eesti filiaal) vastu kindlustushüvitise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 11. mai 2015 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AAS BTA Baltic Insurance Company Eesti filiaali ( endine BTA Insurance Company SE Eesti filiaal) apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
20 048,04 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: AS (isikukood xxxxxxxxxxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Alar Urm Kostja: AAS BTA Baltic Insurance Company Eesti filiaal (endine BTA Insurance Company SE Eesti filiaal,(registrikood 11223507), lepinguline esindaja Andrus Reidi
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 11.mai 2015 otsus muutmata.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
MENETLUSKULUD
Apellatsioonimenetluse kulud jäävad kostja kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline
menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.AS esitas 03.03.2014 Harju Maakohtule hagi BTA Insurance Company SE Eesti filiaali vastu kindlustushüvitise 17 451,15 euro saamiseks seoses sõiduauto hävimisega, viivise 149,58 euro ja viivise kindlustushüvitiselt (17 641,15 eurolt) VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras saamiseks alates 01.03.2014 kuni kindlustushüvitise tasumiseni ning kindlustushüvitise 735 euro saamiseks seoses asendusautoga, viivise 6,31 euro ja viivis kindlustushüvitiselt (735 eurolt) saamiseks alates 01.03.2014 kuni kindlustushüvitise tasumiseni.
2.Hageja oli sõiduauto Infiniti V64 G 37 Coupe reg märgiga xxxxxx vastutav kasutaja. Sõiduki omanikuks ja liisinguandjaks oli OÜ CL&R-ing, kes sõlmis 17.05.2013 hageja nimel koguriskikikindlustuse kindlustuslepingu sõiduauto kindlustamiseks, mille kohta väljastas kostja kindlustuspoliisi nr 91-A6-138377. Kindlustuslepingule kohaldusid sõidukikindlustuse tingimused nr A6-02 (edaspidi üldtingimused).
3.24.11.2013 kell 19.15 toimus Xxxxxxx, Xxxxx xxxx liiklusõnnetus, mille tagajärjel sõiduk hävines.
4.28.11.2013 sõlmis hageja SIA AC rental Eesti filiaaliga rendilepingu asendusauto rentimiseks perioodil 28.11.2013-19.12.2013 päeva hinnaga 35 eurot. 19.12.2013 esitas SIA AC rental Eesti filiaal hagejale arve 735 euro tasumiseks.
5.Tegemist on kindlustusjuhtumiga, kuid kostja keeldus 21.01.2014 alusetult kindlustushüvitise väljamaksmisest. Kostja vastuväited
6.Kostja vaidles hagile vastu. Kahju ei kuulu hüvitamisele, sest üldtingimuste p 2.3.17 järgi ei ole tegemist kindlustusjuhtumiga. Tehnoülevaatus oli läbitud ebaseaduslikult ja sõiduk oli sellises tehnilises seisundis, mis ei ole õigusaktidega lubatud.
7.Liisingväärtuse kindlustus ei kehti üldtingimuste p 2.11 alapunkt a järgi, sest sõiduki esmane registreerimine on tehtud 2007.a ja seda ei tehtud Eestis. Sõiduk registreeriti Eestis 2012.a.
8.Hageja esitas nii kindlustusandjale kui ka politseile liiklusõnnetuse toimumise kohta valeandmeid. Liiklusõnnetuse toimumist politsei poolt ei vormistatud. Tegemist oli tahtliku liiklusõnnetusega, s.t hageja sõitis tahtlikult vastu puud eesmärgiga saada kindlustushüvitist, mistõttu ei kuulu kahju võlaõigusseaduse (VÕS) § 452 lg 1 alusel hüvitamisele.
9.Võimalik nõude suurus on 16 000 eurot. Asendusauto kasutamine ei kuulu hüvitamisel, kui kahjunõue ei kuulu rahuldamisele. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
10.Maakohus rahuldas hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 5980,80 eurot.
11.Kohus tuvastas, et hageja kui vastutava kasutaja nimele oli registreeritud vastavalt 14.05.2013 väljastatud tehnilisele passile sõiduauto Infiniti V64 G 37 Coupe reg märgiga xxxxxx. Nimetatud sõiduki omanikuks ja liisinguandjaks oli OÜ CL&R-ing, kes sõlmis 17.05.2013 hageja nimel sõidukikindlustuse kindlustuslepingu, mille kohta väljastas kostja kindlustuspoliisi nr 91-A6-138377. Kindlustuslepingule kohaldusid sõidukikindlustuse tingimused nr A6-02.
12.24.11.2013 kell 19.15 toimus Xxxxxxx, Xxxxx xxxx liiklusõnnetus, mille tagajärjel sõiduk hävines. 28.11.2013 sõlmis hageja SIA AC rental Eesti filiaaliga rendilepingu asendusauto rentimiseks perioodil 28.11.2013-19.12.2013 päeva hinnaga 35 eurot. 19.12.2013 esitas SIA AC rental Eesti filiaal hagejale arve summas 735 eurot. 21.01.2014 keeldus kostja sõiduki hävimisest tuleneva kahju hüvitamisest.
13.Poolte vahel on vaidlus, kas tegemist on kindlustusjuhtumiga, kas hageja põhjustas liiklusõnnetuse tahtlikult, kui suur on kindlustushüvitis ja kas kostjal on alus keelduda kindlustushüvitise väljamaksmisest.
14.Vastavalt 17.05.2013 väljastatud kindlustuspoliisile oli kindlustatud riskiks mh koguriskikindlustus (tingimuste A6-02 p 2.1.1). Vastavalt üldtingimuste p-le 2.1.1 on koguriskikindlustuse kindlustuskokkuleppe puhul kindlustusjuhtum sõiduki mis tahes ootamatu ja ettenägematu kahjustumine, sealhulgas liiklusõnnetus ja loodusõnnetus, tulekahju, vandalism, vargus, röövimine, välja arvatud p-s 2.3 loetletud juhtumid. P-s 2.3 loetletud juhtumid ei ole kindlustusjuhtumid ja nende korral ei ole kindlustusandjal kunagi hüvitamise kohustust. P 2.3.17 kohaselt koguriskikindlustuse kindlustusjuhtumiks ei ole ning hüvitamisele ei kuulu kahju, kui liiklusõnnetuse toimumise hetkel sõiduk liikles sellises tehnilises seisundi (sh rehvide seisund), missuguses liiklemine ei ole õigusaktidega lubatud.
15.Üldtingimuste p 2.3.17 on tüüptingimus VÕS § 35 lg 1 mõistes. Tegemist on lepingupoolte huvisid arvestades kindlustusvõtjat ebamõistlikult kahjustava tingimusega, kuna see piirab kindlustusvõtja lepingu olemusest tulenevaid õigusi ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Keskmiselt kindlustusvõtjalt ei saa eeldada ja talle panna kohustust, et lisaks kohustusliku tehnoülevaatuse läbimisele peab ta regulaarselt kontrollima sõiduki tehnilist seisundit selliselt, mis vastaks õigusaktidega lubatule. Lisaks sellele ei ole vaidlusalune tingimus piisavalt konkreetne, kuna punkt viitab õigusaktidele neid määratlemata. See ei võimalda keskmisel kindlustusvõtjal tuvastada, milliste tehniliste puuduste olemasolu korral ei loeta liiklusõnnetust kindlustusjuhtumiks ja esineb alus kindlustushüvitise maksmisest keeldumiseks. Seda, kas sõiduk on sellises tehnilises seisundis, et liiklemine on õigusaktidega lubatud, hinnatakse tehnoülevaatusel. Keskmine mõistlik kindlustusvõtja saab eeldada, et kui sõiduk on läbinud tehnoülevaatuse, on sõiduk tehnilises seisundis, mis vastab õigusaktidele. Üldtingimuste p 2.3.17 on tühine ja see ei saanud kindlustuslepingu osaks.
16.Asjakohatud on kostja väited selle kohta, et p 2.3.17 ei saanud olla hagejale üllatuslik, kuna hagejat kohtumenetluses esindav lepinguline esindaja töötas varasemalt kostja juures ja töötas vastavad tingimused välja. Hageja lepingulise esindaja teadmisi ei saa üle kanda hagejale, kuna ei ole tõendatud, et hagejat kohtumenetluses esindav lepinguline esindaja oleks hagejat esindanud ka kindlustuslepingu sõlmimisel.
17.Juhul, kui p 2.3.17 puhul ei oleks tegemist tühise tüüptingimusega, tuleks seda keskmise mõistliku inimesena tõlgendada selliselt, et kindlustusjuhtumiga ei ole tegemist ja kahju ei hüvitata juhul, kui sõidukil puudub kehtiv tehnoülevaatus. Sõidukil oli liiklusõnnetuse toimumise hetkel läbitud tehnoülevaatus. RP 20.12.2013 eksperdiarvamuse ja Maanteeameti tehnoosakonna ülevaatuse talituse ekspert AH e-kirja alusel ei saa kohus hinnata tehnoülevaatuse õiguspärasust ning jätta kindlustushüvitist välja mõistmata. Tõendatud ei ole, et hageja oleks läbinud tehnoülevaatuse ebaseaduslikult. Keskmine mõistlik isik võib usaldada tehnoülevaatuse tulemusi ja ei pea neis kahtlema.
18.Võttes arvesse, et vaidlusaluse sõidukiga sõideti 24.11.2013 teelt kurvist välja vastu puud, mis on käsitletav liiklusõnnetusena, on üldtingimuste p 2.1. järgi tegemist koguriskikindlustuse kindlustusjuhtumiga.
19.Kindlustusandja vabaneb kindlustushüvitise maksmise kohustusest vaid siis, kui kindlustusvõtja ei ole end VÕS § 423 lg 2 tähenduses konkreetse riski vastu kindlustanud või ta on rikkunud mõnda kokkulepitud kohustust, millel oli mõju kindlustusjuhtumi toimumisele VÕS § 452 lg 2 p 2 tähenduses. Poliisi nr xx-xx-xxxxxxja üldtingimuse p 2.1.1 järgi kehtis kindlustuskaitse liiklusõnnetuse korral. Kostja ei ole tõendanud, et hageja oleks rikkunud kokkulepitud kohustust, millel oli mõju kindlustusjuhtumi toimumisele. Hageja teavitas politseid liiklusõnnetusest, mis nähtub Politsei- ja Piirvalveameti 02.12.2013 vastusest nr 2.2-2/6903-2. See, et politsei sündmuskohale kohale ei läinud, ei anna kostjale alust keelduda kindlustushüvitise maksmisest. Meelevaldsed ja tõendamata on kostja väited, nagu oleks hageja teinud kõik selleks, et politsei sündmuskohale ei tuleks.
20.Kostja etteheide, et hageja võttis politseid kohale kutsumata muuhulgas kostjalt võimaluse tuvastada jalgrattur, kellele kostja saaks hilisemalt esitada tagasinõude, ei oma asjas tähendust. Kindlustusandja kindlustushüvitise väljamaksmise kohustus ei sõltu sellest, kas on tuvastatud isik, kellele kindlustusandja saab hilisemalt esitada tagasinõude.
21.Tõendamata on kostja väide, et vaidlusalune liiklusõnnetus põhjustati tahtlikult. Sellisele järeldusele ei ole võimalik asuda ka asjas teostatud ekspertiisiakti nr 14E-LL0073 põhjal.
22.Kostja märkis, et vaidlusalune sõiduk on 2010.a saanud USA-s veekahjustusi ja maha kantud ning 2012.a osales see vähemalt kahes avariis, mis toimusid Leedus. Tõendatud ei ole, et nimetatud asjaolud oleks omanud mõju 24.11.2013 kindlustusjuhtumi toimumisele. Sõiduki võimalik osalus eelnevates juhtumites saab omada mõju sõiduki turuhinnale. Hageja ostis vaidlusaluse sõiduki Leedust. Ei ole tõendatud, et hageja oleks olnud teadlik sõiduki varasemast ajaloost. Eesti Liikluskindlustuse Fondi avalik päringuregister on andnud sõiduki päringu osas vastuseks järgneva: „Sõiduk (XXXXXXXX XXX XXXXX, XXXXXXXXXXXXXXXXX) on liiklusregistris registreeritud ja ei ole osalenud liikluskindlustuse kindlustusjuhtumis. Sõiduki kindlustusjuhtumis hävinenuks tunnistamise kohta registris teavet ei leidu.“ Seega ei oleks tavapärasel keskmisel inimesel antud asjaolu olnud võimalik ka üle kontrollida.
23.Kuna hageja oli kindlustanud end liiklusõnnetuse vastu ja ei ole tõendatud, et ta oleks rikkunud mõnda kokkulepitud kohustust, millel oli mõju kindlustusjuhtumi toimumisele, puudub kostjal alus keelduda kindlustushüvitise tasumisest.
24.Vastavalt 17.05.2013 väljastatud kindlustuspoliisile oli kindlustatud riskiks mh liisinguväärtuse kindlustus (kindlustusmakse 68 eurot) (tingimuste A6-02 p 2.11). Üldtingimuste p 2.11 kohaselt kehtib liisinguväärtuse kindlustus juhul, kui vastav kokkulepe on eraldi märgitud poliisile. Liisingulepingu raames loetakse sõiduki jääkväärtuseks ainult sõiduki liisingulepingu järgset väärtust vahetult enne kindlustusjuhtumi saabumist, mis ei sisalda endas rentniku mingeid muid võimalikke rahalisi kohustusi liisinguandja ees, sealhulgas intresse, liisingumaksete võlgnevusi, leppetrahve, lepinguga seotud kulutusi ega makseid. Kui kahju ei hüvitata uusväärtuskindlustuse alusel, on kahju suurus võrdne sõiduki liisingulepingu järgse väärtusega vahetult enne kindlustusjuhtumi saabumist, ent ei ületa 20% sõiduki turuväärtusest, kui kõik järgnevad tingimused on täidetud: a) sõiduki esmasest registreerimisest (esmane registreerimine peab olema tehtud Eestis) ei ole möödunud üle 6 aasta ning sõidukit ei ole kasutatud ega kasutata taksona, lühiajalisele üürile antava sõidukina ega turvafirma patrullsõidukina; b) nimetatud sõiduki liisingu jääkmaksumus ei ületa 40 000 eurot ning sõiduki turuväärtus vahetult enne kindlustusjuhtumi saabumist on väiksem kui sõiduki liisingulepingu järgne jääkväärtus vahetult enne kindlustusjuhtumi saabumist; c) liisinguandjaks või laenuandjaks on Eesti Vabariigis registreeritud pank või selle filiaal või nimetatud pangale või selle filiaalile kuuluv liisingfirma.
25.Liisinguväärtuse kindlustus kehtis, kuna vastav kokkulepe on eraldi märgitud poliisile, nagu näeb ette üldtingimuste p 2.11. Tegemist on VÕS § 480 lg-s 1 sätestatud kokkuleppelise kindlustusväärtusega. Hageja on tasunud vastavalt sellele kindlustusmakseid. Kindlustuslepingu sõlmimisel oli kostjal võimalik tuvastada sõiduki tehnilisest passist, et esmane registreerimine oli 2007.a ja esmane registreerimine Eestis 23.11.2012 ning jätta vajadusel liisinguväärtuse kindlustuse osas kindlustusleping sõlmimata. Seega tuleb kindlustushüvitise suuruse määramisel arvestada sõiduki liiklusõnnetuse eelse liisinguväärtusega.
26.Liisinguandja CL & R-ing OÜ e-kirjast nähtub, et liisingujääk seisuga 25.11.2013 oli 17 641,15 eurot. Poliisist nähtuvalt oli omavastutuse suuruseks 190 eurot. Vaidlusalune sõiduk jäi pärast liiklusõnnetust kostja valdusesse. Seega tuleb kostjal tasuda kindlustushüvitist 17 451,15 eurot, s.o 17 641,15 - 190. Kuna poliisi kohaselt oli soodustatud isikuks CL & R-ing OÜ, tuleb kindlustushüvitis juhindudes VÕS § 425 lg-st 1 tasuda nimetatud äriühingule.
27.VÕS § 450 lg-st 1 ja § 476 lg-st 1 tulenevalt muutub kindlustusandja lepingu täitmise kohustus sissenõutavaks kindlustusjuhtumi toimumise ja kindlustusandja täitmise ulatuse kindlaksmääramiseks vajalike toimingute lõpetamisega. Hageja on arvestanud VÕS § 113 lg 1 kohaselt kindlustushüvitiselt 17 451,15 eurolt viivist alates 21.01.2014, so kostja poolt keelduva otsuse tegemisest kuni 28.02.2014 summas 149,58 eurot. Kostja, olles kindlustushüvitise tasumise kohustusega viivituses, pidi arvestama viivise maksmise kohustusega.
28.Lisaks palus hageja mõista kostjalt välja viivise 17 451,15 eurolt VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates 01.03.2014 kuni kohustuse kohase täitmiseni tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 järgi. Alates 01.03.2014 kuni kohtuotsuse tegemiseni lisandub viivis 1698,55 eurot.Seega kuulub kostjalt CL & R-ing OÜ kasuks kohtuotsuse tegemise päeva seisuga väljamõistmisele viivis 1848,13 eurot, so 149,58 + 1 698,55 ja edasi viivis põhinõudelt 17 451,15 eurolt VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates 11.05.2015 kuni põhinõude tasumiseni.
29.Poliisi nr xx-xx-xxxxxx kohaselt on muuhulgas üheks valitud kindlustusvariandiks asendussõiduki kindlustus Variant B, päevalimiidiga 35 euro. Hageja nõue asendussõiduki kulude hüvitamise on tõendatud ja põhjendatud ning kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele kindlustushüvitis 735 eurot.
30.Hageja on arvestanud asendussõiduki hüvitiselt, so 735 eurolt viivist alates 21.01.2014 kuni 28.02.2014 seadusjärgse viivisemäära alusel 6,31 eurot. Hageja on arvestanud viivist õigustatult ja kostja, olles kindlustushüvitise tasumise kohustusega viivituses, pidi arvestama viivise maksmise kohustusega.
31.Lisaks palus hageja mõista kostjalt välja viivise 735 eurolt VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates 01.03.2014 kuni kohustuse kohase täitmiseni. Seega lisandub viivis 71,54 eurot. Kohtuotsuse tegemise päeva seisuga kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele viivis 77,85 eurot, s.o 6,31 + 71,54 ja edasi viivis põhinõudelt 735 eurolt VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates 11.05.2015 kuni põhinõude tasumiseni.
32.Hageja palus kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõivu 750 eurot ja õigusabikulud 6159,60 eurot käibemaksuga. Hageja märkis, et tema lepingulise esindaja poolt osutatud õigusabi maht oli 32 tundi ja 28 minutit (ajakulu 07.04.2015 kohtuistungiks valmistumiseks ja istungil osalemiseks, asja materjalidega tutvumiseks, hagiavalduse ja teiste menetlusdokumentide koostamiseks, eksperdi arvamusega tutvumiseks, vastaspoole menetlusdokumentidega tutvumiseks, menetlustoimiku koostamiseks ja kõige eelnimetatu kliendile tutvustamiseks ja selgitamiseks ning kliendi nõustamiseks. Kostja ei esitanud hageja menetluskuludele vastuväiteid.
33.Riigilõivu tasumine nähtub kohtutoimikust, see on põhjendatud ja vajalik kulu ning see kuulub kostjalt väljamõistmisele.
34.Hageja lepingulise esindaja ajakulu 32 tunni ja 28 minuti osas on ülemäärane. Hageja ei ole menetluskulude nimekirjas välja toonud, kui palju aega kulus tema lepingulisel esindajal erinevatele menetlustoimingutele. Nimekirjast nähtub, et hagiavalduse koostamise ja esitamisega seonduvatele toimingutele on hageja esindajal kulunud kokku 8 tundi ja 24 minutit. Põhjendatud ajakulu selles osas on 5 tundi. Arvestades vaidluse keerukust, esitatud menetlusdokumente ja tõendeid, toimunud kohtuistungit ja kostja vastuväidete puudumist, on põhjendatud ja vajalikuks õigusabi mahuks käesolevas asjas 29 tundi ja 4 minutit, s.o 29,06 tundi.
35.Hageja lepingulise esindaja tunnitasu on 189,72 eurot käibemaksuga. Põhjendatud on vähendada hageja lepingulise esindaja tunnitasu 150 eurole käibemaksuta, so 180 eurot käibemaksuga. Põhjendatud ja vajalikeks õigusabikuludeks on 5230,80 eurot käibemaksuga, s.o 180 x 29,06. Arvestades, et hageja ei ole käibemaksukohustuslane, tuleb õigusabikulud TsMS § 174 lg 10 järgi välja mõista käibemaksuga.
36.Kokku tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud 5980,80 eurot, s.o 750 + 5230,80. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
37.Kostja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
38.Maakohtu otsus on ebaselge ja arusaamatu. Kohtuotsuse resolutiivosa p 1 kohaselt kohus rahuldas hagi, kuid põhjendava osa p-s 12 oli seisukohal, et hagi ei ole põhjendatud ja rahuldamisele ei kuulu. Sellega rikkus TsMS §-s 442 otsusele kehtestatud nõudeid. Kohtuotsus ei ole üheselt mõistetav ja kuulub seega juba sellel põhjusel tühistamisele. määrust.
39.Kohus asus põhjendamatult seisukohale, et tulenevalt VÕS § 37 lg-st 3 ja § 42 lg-st 1 on üldtingimuste p 2.3.17. tühine. VÕS § 37 lõike 1 kohaselt on tüüptingimused lepingu osaks, kui tingimuse kasutaja enne lepingu sõlmimist või sõlmimise ajal neile selgelt viitas ja teisel lepingupoolel oli võimalus nende sisust teada saada. Tüüptingimused on lepingu osaks ka siis, kui lepingu sõlmimise viisist tulenevalt võis nende olemasolu eeldada ja teisel lepingupoolel oli võimalus nende sisust teada saada. 11.04.2014 menetlusdokumendis selgitas kostja oma seisukohti. Hageja ei ole kordagi pärast lepingu sõlmimist väitnud, et kostja ei ole tüüptingimusele viidanud või et tal ei olnud võimalik selle sisust teada saada.
40.Nõustuda ei saa kohtu seisukohaga, et hageja on keskmine mõistlik kindlustusvõtja, kes saab tugineda oma sõiduki seisukorra osas ainult tehnoülevaatuse tulemustele. Kohus jättis kostja 04.08.2014 menetlusdokumendis esitatud seisukohad ja tõendid tähelepanuta ning ei ole neile hinnangut andnud. Kostja selgitas selles menetlusdokumendis põhjalikult, tuginedes tõenditele, et hageja teadis hästi sõiduki seisukorda. Kuidas läbis sõiduk tehnilise ülevaatuse, teab ta vaid ise.
41.Arusaamatu on, miks kohus ei saanud ekspert RP20.12.2013 eksperdi arvamusele ja Maanteameti tehnoosakonna ülevaatuse talituse spetsialisti AH seisukohale tuginedes hinnata tehnoseisundi õiguspärasust. Nimetatud dokumentaalsed tõendid kinnitavad, et tehoülevaatus ei ole teostatud õiguspäraselt. Tõendeid kogumis hinnates võib teha tõsikindlalt järelduse, et hageja teadis oma sõiduki tehnoseisundit väga hästi ja on kindlustuslepingu sõlmimisel kostjat petnud, luues pettekujutelma sõiduki seisukorra suhtes. Kostja ei oleks hagejaga kindlustuslepingut sõlminud, kui ta oleks teadnud sõiduki tegelikku tehnoseisundit. Hagejale ei saanud vaidlusalune lepingu tingimus olla üllatuslik, kui eelnevalt oli teine kindlustusselts keeldunud sõidukit kindlustamast, kuna see oli varasemalt
kindlustusseltsi poolt tunnistatud mahakantuks. Selle e-kirja, mis oli OL poolt saadetud hagejale, esitas hageja ise kohtule.
42.Üldtingimuste p-s 2.3.17. ei ole võimalik tuua ammendavat õigusaktide loetelu, sest need on pidevas muutuses. Sõiduki valdaja hoolsuskohustused ei piirdu ainult sõitmise ja tehnoülevaatusel käimisega. Sõiduki omanik peab oma sõiduki tehnoseisundit igapäevaselt teadma ja kontrollima. Samuti peab ta teadma õigusakte, mis neid reguleerivad. Kuivõrd tegemist on suurema ohu allikaga, siis sellest tingitult on ka sõiduki valdajal suuremad hoolsuskohustused. Seega ei ole põhjendatud kohtu seisukoht, et keskmine kindlustusvõtja saab tugineda vaid tehnoülevaatuse tulemustele. Üldtingimuste p ei ole 2.3.17. tühine.
43.Kindlustusandjad ei kindlusta sõidukeid, mille tehnoseisund ei vasta õigusaktides esitatud nõuetele. Nimetatud asjaolu on kindlustusriski suurendavaks asjaoluks. Vaidlusalune säte on kindlustusandja kaitsesäte, vältimaks võimalikke kõrgemaid riske. Tõendid – sõiduki hindamine, tehnoülevaatuse läbimist tõendav dokument ja liisinguväärtuses kindlustamine viitavad selgelt sellele, et hageja eesmärk oli kahjujuhtumi korral saada maksimaalne kahjuhüvitis. Nagu nähtub eksperdi arvamusest, oli sõiduki tegelik turuväärtus tunduvalt väiksem.
44.Nõustuda ei saa kohtu seisukohaga, nagu ei oleks kostja tõendanud, et hageja oleks rikkunud kokkulepitud kohustust, millel oli mõju kindlustusjuhtumi tuvastamisele. Kostja selgitas 11.04.2014 menetlusdokumendis, et hageja rikkus tingimuste p 9.2.1. nõudeid, mis kohustas teda kahe osalisega liiklusõnnetuse puhul liiklusõnnetust nõuetekohaselt vormistama. Kui ta seda ei teinud, tuleb see kindlustustingimuste p 9.2.1. järgi lugeda kindlustusvõtja kohustuse oluliseks rikkumiseks, kuna see välistab muu hulgas sõidukijuhi joobe tuvastamise, mis omakorda ei võimalda kindlaks teha kindlustusandja kindlustuslepingu täitmise kohustuse ulatust.
45.Politsei kirjast ilmneb, et hageja täitis teatamise kohustust formaalselt, kuid vältis politsei kohaletulekut. Antud juhul on tegemist mitte kokkulepitud kohustuse rikkumisega, millel on mõju kindlustusjuhtumi toimumisele, vaid kohustuse täitmata jätmisega, mis tuli täita pärast kindlustusjuhtumi toimumist ja kindlustusvõtja rikkus seda tahtlikult või raskest hooletusest ning rikkumisel oli mõju kindlustusjuhtumi kindlakstegemisele ja kindlustusandja täitmise kohustusele VÕS § 452 lg 2 p-de 3 ja 4 tähenduses.
46.Kostja ei nõustu kohtuotsusega ka menetluskulude osas. Hageja esitas 07.04.2015 kohtuistungil menetluskulude nimekirja, mis on üldsõnaline ja vajalikeks toiminguteks läinud tegelik ajakulu on lahti kirjutamata. Kohus märkis, et kostja ei ole menetluskuludele vastu vaielnud. Kohus võttis menetluskulude nimekirja kohtuistungil vastu, kuid ei teavitanud pooli nende õigusest esitada nende osas oma seisukoht ja ei määranud selleks tähtaega. Seega ei saanudki kostja neile vastu vaielda. Kohus rikkus sellega oluliselt menetlusõiguse norme. Vastus apellatsioonkaebusele
47.Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
48.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Maakohus ei rikkunud menetlusõiguse norme ja kohaldas materiaalõiguse norme õigesti. Apellatsioonkaebuses kordab kostja suures osas väiteid, millele on maakohus oma otsuses juba hinnangu andnud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja TsMS § 654 lg 6 alusel neid ei korda. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
49.Ringkonnakohus ei nõustu kostja väitega, nagu oleks maakohtu otsus ebaselge ja arusaamatu. Iseenesest on õige, et maakohtu otsuse põhjendava osa p 12 on vastuolus resolutsiooni p-ga 1. Antud juhul tuleb lähtuda TsMS § 442 lg-s 5 sätestatust, mille kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded. Resolutsioon peab olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita. Otsuse põhjendava osa p-s 12 märgitud lause, et hagi ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele, on ilmselgelt sinna kirjutatud ekslikult, sest põhjendava osa muudel lehekülgedel (otsuse lk-d 3-8), põhjendab kohus seda, miks on hagi põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Seda, et kohus rahuldab hagi, on märgitud selgesõnaliselt ka põhjendava osa p-s 33. Tegemist ei ole olulise menetlusnormi rikkumisega, mis oleks maakohtu otsuse tühistamise aluseks, nagu kostja leiab.
50.Õige ei ole apellatsioonkaebuse väide, et kohus jättis tähelepanuta kostja 11.04.2014 ja 04.08.2014 menetlusdokumentides avaldatud seisukohad ja tõendid. Millised asjaolud või tõendid kohus kostja arvates tähelepanuta jättis, ei ole apellatsioonkaebuses konkreetselt märgitud. Kohtuotsuses ei ole hinnangut antud üksnes 04.08.2014 menetlusdokumendile lisatud AB Lietuvos draudimas poolt väljastatud liikluskindlustuse poliisile. Kostja eksitab eelnimetatud menetlusdokumendis kohut, märkides, et hagejale oli väljastatud Leedus vaidlusaluse sõiduki kindlustamiseks kindlustuspoliis kehtivusega 22.09.2010-21-10.2012 (II kd lk 3). Tegelikult väljastati poliis 22.09.2012 ja see kehtis üks kuu, s.o kuni 21.10.2012 (II kd lk 8). Hageja selgitas, et kindlustust oli vaja sõiduki Leedust Eestisse toomise ajaks (II kd lk 43). Selline põhjendus on usutav, kuid ringkonnakohtu hinnangul ei ole sellel dokumendil asja lahendamisel tähtsust.
51.Maakohus leidis põhjendatult, et üldtingimuste p 2.3.17 on VÕS § 37 lg 3 ja § 42 lg 1 järgi tühine ning seda ei saa lugeda lepingu osaks. Maakohus on oma seisukohta piisavas ulatuses põhjendanud. See, et kostja viitas kindlustuslepingut sõlmides üldtingimustele ja kostjal oli võimalik nendega tutvuda, ei tähenda iseenesest seda, et nimetatud lepingupunkt on kehtiv ja VÕS § 37 lg 1 järgi lepingu osaks, nagu kostja leiab.
52.Maakohus leidis õigesti, et hagejal kui keskmisel mõistlikul kindlustusvõtjal oli alus usaldada tehnoülevaatuse tulemusi ja ta ei pidanud neis kahtlema. Kohus leidis õigesti, et RP ja AI arvamuste alusel ei ole võimalik hinnata tehnoülevaatuse õiguspärasust. Tõendamata on asjaolu, et hageja oleks olnud enne kindlustuslepingu sõlmimist teadlik sõiduki varasemast ajaloost ja sõiduki puudustest ning kostjat kindlustuslepingu sõlmimisel petnud. Asjaolu, et teine kindlustusselts oli keeldunud eelmisele omanikule kuulunud sama sõiduki kindlustamisest, ei tähenda seda, et üldtingimuse p 2.3.17 on kehtiv.
53.Maakohus leidis õigesti ka seda, et kostja ei ole tõendanud hagejapoolset kokkulepitud kohustuse rikkumist, millel oleks olnud mõju kindlustusjuhtumi toimumisele (VÕS § 452 lg 2 p 2). Maakohus on seda seisukohta piisavas ulatuses põhjendanud ja ringkonnakohus neid põhjendusi ei korda.
54.Õige on apellatsioonkaebuse väide, et kohus oleks pidanud TsMS § 176 lg 8 järgi määrama menetlusosalistele tähtaja vastaspoole menetluskulude kohta seisukoha esitamiseks. Kohtuistungi protokollist ei nähtu, et kohus oleks seda teinud. Maakohus rikkus sellega menetlusõiguse norme, kuid ringkonnakohtu hinnangul ei anna see alust kohtuotsuse tühistamiseks ka menetluskulude osas.
55.Maakohus hindas TsMS § 175 lg 1 kohaselt ise, kui suures ulatuses on hageja lepingulise esindaja kulud vajalikud ja põhjendatud. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja esindaja kulud taotletust väiksemas suuruses, vähendades nii hüvitamisele kuuluvat ajakulu kui ka esindaja tunnihinna suurust. Apellatsioonkaebuses ei ole esitatud konkreetseid vastuväiteid menetluskulude suurusele, mistõttu ei ole ringkonnakohtul alust maakohtu diskretsiooniotsusesse sekkuda.
56.Lisaks eeltoodule ei ole õige kostja väide, et ta ei saanud menetluskulude kohta vastuväiteid esitada. Asjaolu, et kohus ei määranud tähtaega seisukoha esitamiseks, ei tähenda iseenesest seda, et kostjal ei olnud õigust või võimalust seda teha.
Menetluskulud Apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jäävad kaebuse rahuldamata jätmise tõttu TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda. Hageja ei esitanud taotlust menetluskulude kostjalt väljamõistmiseks.
Reet Allikvere /allkirjastatud digitaalselt/
Gaida Kivinurm /allkirjastatud digitaalselt/
Ande Tänav /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.