Otsuse tegemise aeg ja koht 11. mai 2015, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number
2-14-9639
Tsiviilasi
XXXhagi XXXEesti filiaali vastu kahju hüvitamise nõudes 20 048,04 eurot
Hagihind
Menetlusosalised ja nende Hageja XXX(isikukood XXX, elukoht XXX), lepinguline esindajad esindaja vandeadvokaat Alar Urm (Advokaadibüroo LEXTAL, Rävala pst 4, 10143 Tallinn, e-post [email protected]) Kostja XXXEesti filiaal (registrikood XXX, asukoht XXX), lepinguline esindaja Andrus XXX (e-post XXX) 07.04.2015 Kohtuistung Kohtuistungil isikud
osalenud Hageja Anton Semjonov Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Alar Urm Kostja lepinguline esindaja Andrus Reidi
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi.
2.Välja mõista XXXEesti filiaalilt kindlustushüvitis 17 451,15 (seitseteist tuhat nelisada viiskümmend üks eurot ja 15 senti) eurot ja viivis 1 848,13 (üks tuhat kaheksasada nelikümmend kaheksa eurot ja 13 senti) eurot XXX OÜ (registrikood XXX) kasuks.
3.Välja mõista XXX Eesti filiaalilt viivis kindlustushüvitiselt (17 451,15 eurolt) võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates 11.05.2015 kuni kindlustushüvitise tasumiseni XXX OÜ (registrikood XXX) kasuks.
4.Välja mõista XXXEesti filiaalilt kindlustushüvitis 735 (seitsesada kolmkümmend viis) eurot ja viivis 77,85 (seitsekümmend seitse eurot ja 85 senti) eurot XXXkasuks.
5.Välja mõista XXXEesti filiaalilt viivis kindlustushüvitiselt (735 eurolt) võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates 11.05.2015 kuni kindlustushüvitise tasumiseni XXXkasuks. Menetluskulude jaotus
6.Välja mõista XXXEesti filiaalilt menetluskulud 5 980,80 (viis tuhat üheksasada kaheksakümmend eurot ja 80 senti) eurot XXXkasuks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva
2-14-9639 jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Asjaolud ja menetluse käik
1.Hageja kui vastutava kasutaja nimele oli registreeritud vastavalt 14.05.2013 väljastatud tehnilisele passile sõiduauto Infiniti V64 G 37 Coupe reg märgiga XXX. Nimetatud sõiduki omanikuks ja liisinguandjaks oli OÜ XXX(I kd tl 8-9).
2.OÜ XXXsõlmis 17.05.2013 hageja nimel koguriskikikindlustuse kindlustuslepingu, mille kohta väljastas kostja kindlustuspoliisi nr XXXning millega kindlustati sõiduauto Infiniti V64 G 37 Coupe reg märgiga XXX (tl 10). Kindlustuslepingule kohaldusid Sõidukikindlustuse tingimused nr A6-02 (edaspidi Üldtingimused, I kd tl 11-19).
3.24.11.2013 kell 19.15 toimus Laitses, Lossi teel liiklusõnnetus, mille tagajärjel eelnevalt nimetatud sõiduk hävines (I kd tl 109 ja 130-132).
4.28.11.2013 sõlmis hageja SIA AddCar rental Eesti filiaaliga rendilepingu asendusauto rentimiseks perioodil 28.11.2013-19.12.2013 päeva hinnaga 35 eurot (I kd tl 44-46). 19.12.2013 esitas SIA AddCar rental Eesti filiaal hagejale arve summas 735 eurot (I kd tl 31).
5.21.01.2014 keeldus kostja sõiduki hävimisest tuleneva kahju hüvitamisest ( I kd tl 20-22).
6.03.03.2014 esitas hageja hagi kohtule kindlustushüvitise väljamaksmiseks. 10.03.2014 määrusega võttis kohus hagi menetlusse (I kd tl 36-38). Hageja nõue ja põhjendused
7.Hageja palub kostjalt välja mõista: a) XXXOÜ kasuks kindlustushüvitise seoses sõiduauto Infiniti V64 G 37 Coupe reg märgiga XXX hävimisega summas 17 451,15 eurot, viivise 149,58 eurot ja viivise kindlustushüvitiselt (17 641,15 eurolt) VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates 01.03.2014 kuni kindlustushüvitise tasumiseni ja b) hageja kasuks kindlustushüvitis seoses asendusautoga summas 735 eurot, viivis 6,31 eurot ja viivis kindlustushüvitiselt (735 eurolt) alates 01.03.2014 kuni kindlustushüvitise tasumiseni. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja tugineb oma nõudes VÕS § 37 lg 3, § 427 lg 1, § 452 lg 2 p 1, § 480 lg 1.
8.Hageja märgib, et: • kostja ei ole tõendanud, et esineb kindlustushüvitise maksmisest keeldumise alus, ehk seda et hageja on lepingut rikkunud; • tegemist oli kindlustusjuhtumiga, kuna hageja oli kindlustanud ennast liiklusõnnetuse vastu ja see risk realiseerus; • lepingu punkt 2.3.17 on tühine tüüptingimus, kuna tegemist on üllatusliku tingimusega ja see on vastuolus VÕS § 427 lg 1 ja VÕS § 452 lg 2 p 1; • liiklusõnnetus toimus seetõttu, et teele sattus tundmatu jalgrattur mitte sõiduki tehnoseisundi tõttu; • väidetav lepingurikkumine ei ole liiklusõnnetuse toimumisega põhjuslikus seoses; • hagejal puudus kahtlus, et tehnoülevaatus võis olla läbitud ebaseaduslikult, keskmine mõistlik inimene usaldab tehnoülevaatuse tulemusi;
2-14-9639 • • • •
kostja nõustus kindlustama seda konkreetset sõidukit, mistõttu on kõik väited sõiduki õnnetuse-eelse seisundi kohta asjakohatud; kokku on lepitud liisingväärtuse kindlustuses; hageja ei põhjustanud liiklusõnnetust tahtlikult; asjaolu, et politsei ei tulnud hageja teate peale õnnetuse toimumise kohale, ei mõjuta kostja kohustust kindlustushüvitis välja maksta.
Kostja vastuväited
9.Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
10.Kostja märgib, et: • tegemist ei ole kindlustusjuhtumiga tulenevalt kindlustuslepingu punktist 2.3.17; • tehnoülevaatus oli läbitud ebaseaduslikult ja sõiduk oli sellises tehnilises seisundis, missugune ei ole õigusaktidega lubatud; • liisingväärtuse kindlustus ei kehti, sest sõiduki esmane registreerimine on tehtud 2007 ja see ei toimunud Eestis; • võimalik nõude suurus on 16 000 eurot; • tegemist oli tahtliku liiklusõnnetusega; • asendusauto kasutamine ei kuulu hüvitamisel, kui kahjunõue ei kuulu rahuldamisele. Kohtuotsuse põhjendus
11.Kohus lahendab antud asja tulenevalt TsMS § 442 lg 7 ja § 444 lg 1 lihtsustatud kirjeldava osaga. Lihtsustatud kirjeldava osaga tehtud kohtuotsuse täiendamist ei saa mistahes asjaoludel nõuda.
12.Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ja hinnanud neid kogumis, on seisukohal, et hagi ei ole põhjendatud ja rahuldamisele ei kuulu alljärgnevatel põhjendustel.
13.TsMS § 5 lg 1 alusel hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 järgi kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti.
14.Kohus on tuvastanud ning puudub vaidlus, et hageja kui vastutava kasutaja nimele oli registreeritud vastavalt 14.05.2013 väljastatud tehnilisele passile sõiduauto Infiniti V64 G 37 Coupe reg märgiga XXX. Nimetatud sõiduki omanikuks ja liisinguandjaks oli OÜ XXX(I kd tl 8-9). OÜ XXXsõlmis 17.05.2013 hageja nimel sõidukikindlustuse kindlustuslepingu, mille kohta väljastas kostja kindlustuspoliisi nr XXXning millega kindlustati sõiduauto Infiniti V64 G 37 Coupe reg märgiga XXX (I kd tl 10). Kindlustuslepingule kohaldusid Sõidukikindlustuse tingimused nr A6-02 (I kd tl 11-19). 24.11.2013 kell 19.15 toimus Laitses, Lossi teel liiklusõnnetus, mille tagajärjel eelnevalt nimetatud sõiduk hävines (I kd tl 109 ja 130-132). 28.11.2013 sõlmis hageja SIA AddCar rental Eesti filiaaliga rendilepingu asendusauto rentimiseks perioodil 28.11.2013-19.12.2013 päeva hinnaga 35 eurot (I kd tl 44-46). 19.12.2013 esitas SIA AddCar rental Eesti filiaal hagejale arve summas 735 eurot (I kd tl 31). 21.01.2014 keeldus kostja sõiduki hävimisest tuleneva kahju hüvitamisest (I kd tl 20-22).
2-14-9639
15.Poolte vahel on vaidlus, kas tegemist on kindlustusjuhtumiga, kas hageja põhjustas liiklusõnnetuse tahtlikult, kui suur on kindlustushüvitis ja kas kostjal on alus keelduda kindlustushüvitise väljamaksmisest.
16.Kohus juhindub asja lahendamisel võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg-st 1, mille kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 101 lg 1 p 6 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 422 lg 1 kohaselt kohustub kindlustusandja kindlustuslepinguga kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju. Kindlustusvõtja kohustub tasuma kindlustusandjale kindlustusmakseid. VÕS § 423 lg 1 järgi on kindlustusjuhtumiks eelnevalt kokku lepitud sündmus, mille toimumise korral peab kindlustusandja täitma oma lepingust tuleneva kohustuse. VÕS § 425 lg 1 kohaselt soodustatud isik on isik, kellel on kindlustusjuhtumi toimumise korral õigus saada kindlustushüvitis, kokkulepitud rahasumma või muu kindlustusandja kohustuse täitmine vastavalt lepingule. VÕS § 480 lg 1 kohaselt kindlustusväärtuse võib kokkuleppel määrata eelnevalt kindla summana (kokkuleppeline kindlustusväärtus).
17.Vastavalt 17.05.2013 väljastatud kindlustuspoliisile oli kindlustatud riskiks mh koguriskikindlustus (tingimuste A6-02 punkt 2.1.1) (I kd tl 10). Vastavalt Üldtingimuste punktile 2.1.1 koguriskikindlustuse kindlustuskokkuleppe puhul on kindlustusjuhtum sõiduki mis tahes ootamatu ja ettenägematu kahjustumine, sealhulgas liiklusõnnetus ja loodusõnnetus, tulekahju, vandalism, vargus, röövimine, välja arvatud punktis 2.3 loetletud juhtumid. Punktis 2.3 loetletud juhtumid ei ole kindlustusjuhtumid ja nende korral ei ole kindlustusandjal kunagi hüvitamise kohustust. Punkti 2.3.17 kohaselt koguriskikindlustuse kindlustusjuhtumiks ei ole ning hüvitamisele ei kuulu kahju, kui liiklusõnnetuse toimumise hetkel sõiduk liikles sellises tehnilises seisundi (sh rehvide seisund), missuguses liiklemine ei ole õigusaktidega lubatud (I kd tl 11-12).
18.Pooled vaidlevad selle üle, kas vaidlusaluse liiklusõnnetuse puhul oli tegemist koguriskikindlustuse kindlustusjuhtumiga. Kostja leiab, et tegemist ei olnud koguriskikindlustuse kindlustusjuhtumiga tulenevalt Üldtingimuste punktist 2.3.17. Hageja leiab, et tegemist on tühise tüüptingimusega, kuna see on sisult VÕS § 37 lg 3 mõttes üllatuslik ning sedavõrd ebatavaline, et kindlustusvõtja ei võinud sellise tingimuse olemasolu lepingus mõistlikkuse põhimõttest lähtudes oodata. Hageja hinnangul keskmise mõistliku kindlustusvõtja jaoks ei ole ettenähtav, et välistatakse kindlustusjuhtumi toimumine, kui sõiduk ei ole subjektiivselt kindlustusandja arvates piisavalt heas tehnilises korras. Kostja leiab, et Üldtingimuste punkt 2.3.17 ei ole tühine ja see sai lepingu osaks. Kuna pooled vaidlevad punkti 2.3.17 sisu ja kehtivuse üle, annab kohus esmalt hinnangu sellele, kas Üldtingimuste punkt 2.3.17 on kehtiv.
19.VÕS § 35 lg 1 kohaselt tüüptingimuseks loetakse lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu. VÕS § 37 lg 1 kohaselt tüüptingimused on lepingu osaks, kui tingimuse kasutaja enne lepingu sõlmimist või sõlmimise ajal neile kui lepinguosale selgelt viitas ja teisel lepingupoolel oli võimalus nende sisust teada saada. Tüüptingimused on lepingu osaks ka siis, kui lepingu sõlmimise viisist tulenevalt võis nende olemasolu eeldada ja teisel lepingupoolel oli võimalus nende sisust teada saada. Lg 3 kohaselt lepingu osaks ei loeta tüüptingimust, mille sisu, väljendusviis või esituslaad on niivõrd ebatavaline või arusaamatu, et teine lepingupool ei võinud selle tingimuse olemasolu
2-14-9639 lepingus mõistlikkuse põhimõttest lähtudes oodata või seda tingimust olulise pingutuseta mõista. VÕS § 42 lg 1 kohaselt tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga.
20.Puudub vaidlus, et Üldtingimuste punkt 2.3.17 on tüüptingimus VÕS § 35 lg 1 mõistes. Kohus leiab, et tegemist on lepingupoolte huvisid arvestades kindlustusvõtjat ebamõistlikult kahjustav, kuna tüüptingimus piirab kindlustusvõtja lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Kohus leiab, et keskmiselt kindlustusvõtjalt ei saa eeldada ning panna talle kohustus, et lisaks kohustusliku tehnoülevaatuse läbimisele peab kindlustusvõtja regulaarselt kontrollima sõiduki tehnilist seisundit selliselt, mis vastaks õigusaktidega lubatule. Lisaks leiab kohus, et vastav tingimus ei ole piisavalt konkreetne, kuna punkt viitab õigusaktidele neid määratlemata. See ei võimalda keskmisel kindlustusvõtjal tuvastada, milliste tehniliste puuduste olemasolu korral ei loeta liiklusõnnetust kindlustusjuhtumiks ning esineb alus kindlustushüvitise maksmisest keeldumiseks. Seda, kas sõiduk on sellises tehnilises seisundis, missuguses liiklemine on õigusaktidega lubatud, hinnatakse tehnoülevaatusel. Keskmine mõistlik kindlustusvõtja saab eeldada, et kui sõiduk on läbinud tehnoülevaatuse, on sõiduk tehnilises seisundis, mis vastab õigusaktidele. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Üldtingimuste punkt 2.3.17 on tühine ning see ei saanud kindlustuslepingu osaks. Asjakohatud on kostja väited, milliste kohaselt ei saanud punkt 2.3.17 olla hagejale üllatuslik, kuna hagejat kohtumenetluses esindav lepinguline esindaja töötas varasemalt kostja juures ja töötas vastavad tingimused välja. Hageja lepingulise esindaja teadmisi ei saa üle kanda hagejale, kuna ei ole tõendatud, et hagejat kohtumenetluses esindav lepinguline esindaja oleks hagejat esindanud ka kindlustuslepingu sõlmimisel.
21.Kohus märgib, et juhul kui punkti 2.3.17 puhul ei oleks tegemist tühise tüüptingimusega, tuleks seda keskmise mõistliku inimesena tõlgendada selliselt, et kindlustusjuhtumiga ei ole tegemist ja kahju ei hüvitata juhul, kui sõidukil puudub kehtiv tehnoülevaatus. See, et sõidukil oli liiklusõnnetuse toimumise hetkel läbitud tehnoülevaatus, vaidlus puudub. Hageja on esitanud Raul Põdersalu 20.12.2013 eksperdiarvamuse, milles ekspert on tuvastanud sõidukil mitmeid puudusi (I kd tl 59-106) ja Maanteeameti tehnoosakonna ülevaatuse talituse ekspert Ahto Ilvese e-kirja, milles on viimane märkinud, et selliste puudustega sõidukit ei ole tohtinud tunnistada „tehniliselt korras“ olevaks (I kd tl 107). Kohus märgib, et esitatud tõenditele tuginedes ei saa kohus hinnata tehnoülevaatuse õiguspärasust ning jätta kindlustushüvitis välja mõistmata. Asjas ei ole tõendatud, et hageja läbis tehnoülevaatuse ebaseaduslikult. Kohus nõustub hageja seisukohaga, mille kohaselt keskmine mõistlik isik võib usaldada tehnoülevaatuse tulemusi ning ei pea neis kahtlema.
22.Seega võttes arvesse, et vaidlusaluse sõidukiga sõideti 24.11.2013 teelt kurvist välja vastu puud, mis on käsitletav liiklusõnnetusena, on tulenevalt Üldtingimuste punktist 2.1. tegemist koguriskikindlustuse kindlustusjuhtumiga.
23.Riigikohus on lahendi 3-2-1-59-05 punktis 12 märkinud, et kindlustusandja vabaneb kindlustushüvitise maksmise kohustusest vaid siis, kui kindlustusvõtja ei ole end VÕS § 423 lg 2 tähenduses konkreetse riski vastu kindlustanud või ta on rikkunud mõnda kokkulepitud kohustust, millel oli mõju kindlustusjuhtumi toimumisele VÕS § 452 lg 2 p 2 tähenduses. Nähtuvalt poliisist nr XXXja Üldtingimuse punktist 2.1.1 kehtis kindlustuskaitse liiklusõnnetuse korral. Kohus tuvastas eelnevalt, et tegemist oli kindlustusjuhtumiga. Kohtu hinnangul ei ole kostja tõendanud, et hageja oleks rikkunud kokkulepitud kohustust, millel oli mõju
2-14-9639 kindlustusjuhtumi toimumisele. Kostja leiab, et tal puudub kindlustushüvitise väljamaksmise kohustus, kuna hageja on rikkunud Üldtingimuste punkti 9.2.1, jättes liiklusõnnetuse kooskõlas juhtumi toimumise asukoha riigi õigusaktidega vormistamata. Kostja heidab ette seda, et hageja ei kutsunud sündmuskohale politseid. Asjaolu, et hageja politseid liiklusõnnetusest teavitas, nähtub Politsei- ja Piirvalveameti 02.12.2013 vastusest nr 2.2-2/6903-2 (I kd tl 109). See, et politsei sündmuskohale kohale ei läinud, ei anna alust kostjal keelduda kindlustushüvitise maksmisest. Meelevaldsed ja tõendamata on kostja väited, milliste kohaselt tegi hageja endast kõik, et politsei sündmuskohale ei tuleks. Kostja etteheide, mille kohaselt võttis hageja politseid kohale kutsumata muuhulgas kostjalt võimaluse tuvastada jalgrattur, kellele kostja saaks hilisemalt tagasinõude esitada, ei oma asjas tähendust. Kindlustusandja kindlustushüvitise väljamaksmise kohustus ei sõltu sellest, kas tuvastatud on isik, kellele kindlustusandja saab hilisemalt tagasinõude esitada.
24.Kostja väidete kohaselt põhjustati vaidlusalune liiklusõnnetus tahtlikult, mistõttu puudub kostjal kohustus kindlustushüvitise maksmiseks. Hageja on sellele vastu vaielnud. Kohus leiab, et asjas esitatud tõenditega ei ole võimalik tuvastada, et vaidlusalune liiklusõnnetus põhjustati tahtlikult. Sellisele järeldusele ei ole võimalik asuda ka asjas teostatud ekspertiisiakti nr 14ELL0073 põhjal (II kd tl 69-73). Seega, kuna tõendatud ei ole, et vaidlusalune liiklusõnnetus põhjustati tahtlikult, puudub sellele tuginedes kostjal alus kindlustushüvitise väljamaksmisest keelduda.
25.Lisaks on kostja märkinud, et vaidlusalune sõiduk on 2010.a USA-s saanud veekahjustusi ja maha kantud ning et 2012.a aastal on see osalenud vähemalt kahes avariis, mis toimusid Leedus. Kohus leiab, et tõendatud ei ole, et nimetatud asjaolud oleksid omanud mõju 24.11.2013 kindlustusjuhtumi toimumisele. Sõiduki võimalik osalus eelnevates juhtumites saab omada mõju sõiduki turuhinnale. Puudub vaidlus, et hageja ostis kõnealuse sõiduki Leedust. Ei ole tõendatud, et hageja oleks olnud teadlik sõiduki varasemast ajaloost. Eesti Liikluskindlustuse Fondi avalik päringuregister on andnud vaidlusaluse sõiduki päringu osas vastuseks järgneva: „Sõiduk (INFINITI G37 COUPE, XXX) on liiklusregistris registreeritud ja ei ole osalenud liikluskindlustuse kindlustusjuhtumis. Sõiduki kindlustusjuhtumis hävinenuks tunnistamise kohta registris teavet ei leidu.“ Seega ei oleks tavapärasel keskmisel inimesel antud asjaolu olnud võimalik ka üle kontrollida. Seega võttes arvesse, et hageja oli kindlustanud end liiklusõnnetuse vastu ning tõendatud ei ole, et hageja oleks rikkunud mõnda kokkulepitud kohustust, millel oli mõju kindlustusjuhtumi toimumisele, puudub kostjal alus keelduda kindlustushüvitise tasumisest.
26.Pooltel on vaidlus kindlustushüvitise suuruse üle, ehk selle üle, kas liisingväärtuse kindlustus kehtis. Kostja leiab, et liisingväärtuse kindlustus ei kehtinud, kuna sõiduki esmane registreerimine on tehtud 2007 ja see ei toimunud Eestis. Vastavalt 17.05.2013 väljastatud kindlustuspoliisile oli kindlustatud riskiks mh liisingväärtuse kindlustus (kindlustusmakse 68 eurot) (tingimuste A6-02 punkt 2.11) (I kd tl 10). Üldtingimuste punkti 2.11 kohaselt liisingväärtuse kindlustus kehtib juhul, kui vastav kokkulepe on eraldi märgitud poliisile. Liisingulepingu raames loetakse sõiduki jääkväärtuseks ainult sõiduki liisingulepingu järgset väärtust vahetult enne kindlustusjuhtumi saabumist, mis ei sisalda endas rentniku mingeid muid võimalikke rahalisi kohustusi liisinguandja ees, sealhulgas intresse, liisingumaksete võlgnevusi, leppetrahve, lepinguga seotud kulutusi ega makseid. Kui kahju ei hüvitata uusväärtuskindlustuse alusel, on kahju suurus võrdne sõiduki liisingulepingu järgse väärtusega vahetult enne kindlustusjuhtumi saabumist, ent ei ületa 20% sõiduki turuväärtusest, kui kõik järgnevad tingimused on täidetud: a) sõiduki esmasest registreerimisest (esmane registreerimine peab olema tehtud Eestis) ei ole möödunud üle 6 aasta ning sõidukit ei ole kasutatud ega kasutata taksona, lühiajalisele üürile antava sõidukina ega turvafirma patrullsõidukina; b) nimetatud sõiduki liisingu jääkmaksumus ei ületa 40 000 eurot ning sõiduki turuväärtus vahetult enne kindlustusjuhtumi saabumist on väiksem kui sõiduki liisingulepingu
2-14-9639 järgne jääkväärtus vahetult enne kindlustusjuhtumi saabumist; c) liisinguandjaks või laenuandjaks on Eesti Vabariigis registreeritud pank või selle filiaal või nimetatud pangale või selle filiaalile kuuluv liisingfirma (I kd tl 10 ja 13).
27.Kohus leiab, et liisingväärtuse kindlustus kehtis, kuna vastav kokkulepe on eraldi märgitud poliisile (I kd tl 10), nagu Üldtingimuste punkt 2.11 ette näeb. Tegemist on VÕS § 480 lg-s 1 sätestatud kokkuleppelise kindlustusväärtusega. Puudub vaidlus, et hageja on tasunud kindlustusmakseid vastavalt sellele. Kindlustuslepingu sõlmimisel oli kostjal võimalik tuvastada sõiduki tehnilisest passist, et esmane registreerimine oli 2007 aastal ning esmane registreerimine leidis aset Eestis 23.11.2012 (I kd tl 8) ning jätta vajadusel liisingväärtuse kindlustuse osas kindlustusleping sõlmimata. Seega tuleb kindlustushüvitise suuruse määramisel arvestada sõiduki liiklusõnnetuse eelse liisingväärtusega.
28.Hageja on esitanud liisinguandja XXX OÜ e-kirja, millest nähtub, et liisingujääk seisuga 25.11.2013 oli 17 641,15 eurot (I kd tl 23). Poliisist nähtuvalt omavastutuse suuruseks oli 190 eurot (I kd tl 10). Puudub vaidlus, et vaidlusalune sõiduk jäi pärast liiklusõnnetust kostja valdusesse. Seega tuleb kostjal tasuda kindlustushüvitis summas 17 451,15 eurot, so 17 641,15190. Võttes arvesse, et poliisi kohaselt oli soodustatud isikuks XXX OÜ, tuleb kindlustushüvitis juhindudes VÕS § 425 lg-st 1 tasuda XXX OÜ-le.
29.VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 450 lg-st 1 ja § 476 lg-st 1 tulenevalt muutub kindlustusandja lepingu täitmise kohustus sissenõutavaks kindlustusjuhtumi toimumise ja kindlustusandja täitmise ulatuse kindlaksmääramiseks vajalike toimingute lõpetamisega. Hageja on arvestanud kindlustushüvitiselt 17 451,15 eurolt viivist alates 21.01.2014, so kostja poolt keelduva otsuse tegemisest (I kd tl 20-22) kuni 28.02.2014 summas 149,58 eurot seadusjärgse viivisemäära alusel (I kd tl 7). Kohus leiab, et hageja on õigustatult arvestanud viivist. Kostja, olles kindlustushüvitise tasumise kohustusega viivituses, pidi arvestama viivise maksmise kohustusega.
30.Lisaks palub hageja mõista kostjalt välja viivise 17 451,15 eurolt VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates 01.03.2014 kuni kohustuse kohase täitmiseni. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Ajavahemikul 01.01.2014 kuni 30.06.2014 oli vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 ja VÕS § 94 lg-le 1 seadusjärgne viivisemäär 8,25% aastas. Ajavahemikul 01.07.2014 kuni 31.12.2014 oli see 8,15% aastas ja alates 01.01.2015 on seadusjärgne viivisemäär 8,05% aastas. Alates 01.03.2014 kuni kohtuotsuse tegemiseni, so 11.05.2015 (v.a) on 436 päeva, mistõttu lisandub viivis kuni kohtuotsuse tegemiseni summas 1 698,55 eurot, so 8,25/365/100x17451,15x122+8,15/365/100x17451,15x184+8,05/365/100x17451,15x130. Seega kuulub kostjalt XXX OÜ kasuks kohtuotsuse tegemise päeva seisuga väljamõistmisele viivis 1 848,13 eurot, so 149,58 + 1 698,55 ning edasi viivis põhinõudelt 17 451,15 eurolt VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates 11.05.2015 kuni põhinõude tasumiseni.
31.Kostja palub lisaks välja mõista enda kasuks kindlustushüvitis summas 735 eurot seoses asendussõiduki kasutamisega.
2-14-9639 Poliisi nr XXXkohaselt on muuhulgas üheks valitud kindlustusvariandiks asendussõiduki kindlustus Variant B, päevalimiidiga 35 eurot (I kd tl 10). Esitatud tõenditest nähtuvalt sõlmis hageja SIA AddCar Rental Eesti filiaaliga 28.11.2013 sõiduki rendilepingu perioodiks 28.11.2013-19.12.2013 päeva hinnaga 35 eurot (I kd tl 44-46). SIA AddCar Rental Eesti filiaal esitas hagejale 19.12.2013 arve nr 191211/1 autorendi eest summas 735 eurot (I kd tl 31). Kostja on leidnud, et asendusauto kasutamine ei kuulu hüvitamisele, kui kahjunõue ei kuulu rahuldamisele. Kohus leiab, et hageja nõue asendussõiduki kulude hüvitamise osas summas 735 eurot on tõendatud ja põhjendatud. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele kindlustushüvitis summas 735 eurot.
32.Hageja on arvestanud asendussõiduki hüvitiselt, so 735 eurolt viivist alates 21.01.2014 kuni 28.02.2014 seadusjärgse viivisemäära alusel summas 6,31 eurot (I kd tl 7). Kohus leiab, et hageja on õigustatult arvestanud viivist. Kostja, olles kindlustushüvitise tasumise kohustusega viivituses, pidi arvestama viivise maksmise kohustusega. Lisaks palub hageja mõista kostjalt välja viivise 735 eurolt VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates 01.03.2014 kuni kohustuse kohase täitmiseni. Seega lisandub viivis summas 71,54 eurot, so 8,25/365/100x735x122+8,15/365/100x735x184+8,05/365/100x735x130. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks kohtuotsuse tegemise päeva seisuga väljamõistmisele viivis 77,85 eurot, so 6,31 + 71,54 ning edasi viivis põhinõudelt 735 eurolt VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates 11.05.2015 kuni põhinõude tasumiseni.
33.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi. Kohus mõistab kostjalt XXX OÜ kasuks välja kindlustushüvitise summas 17 451,15 eurot, viivise 1 848,13 eurot ja viivise kindlustushüvitiselt (17 451,15 eurolt) VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates 11.05.2015 kuni kindlustushüvitise tasumiseni. Lisaks mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja kindlustushüvitise summas 735 eurot, viivise 77,85 eurot ja viivise kindlustushüvitiselt (735 eurolt) VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates 11.05.2015 kuni kindlustushüvitise tasumiseni. Menetluskulud
34.Kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1 jätab kohus hageja menetluskulud 100% ulatuses kostja kanda.
35.TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 8 kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. Hageja esitas 07.04.2015 menetluskulude nimekirja, milles palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõivu summas 750 eurot ja õigusabikulud 6 159,60 eurot käibemaksuga (II kd tl 102). Hageja märgib, et hageja lepingulise esindaja poolt osutatud õigusabi maht on 32 tundi ja 28 minutit. See sisaldab arvestuslikku ajakulu 07.04.2015 kohtuistungiks valmistumiseks ja istungil osalemiseks 3 tundi. Lisaks sisaldab see asja materjalidega tutvumist, hagiavalduse ja teiste menetlusdokumentide koostamist, eksperdi arvamusega tutvumist, vastaspoole menetlusdokumentidega tutvumist, menetlustoimiku koostamist ja kõige eelnimetatu kliendile tutvustamist ja selgitamist ning kliendi nõustamist. Kostja ei ole hageja menetluskuludele vastuväiteid esitanud.
2-14-9639
36.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 kohaselt muuhulgas menetlusosaliste esindajate kulud. Riigilõivu tasumine nähtub kohtutoimikust (I kd tl 32). Kohus leiab, et hageja poolt tasutud riigilõiv summas 750 eurot on põhjendatud ja vajalik kulu ning see kuulub kostjalt väljamõistmisele. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja ajakulu käesolevas tsiviilasjas 32 tunni ja 28 minuti osas on ülemäärane. Hageja ei ole 07.04.2015 menetluskulude nimekirjas välja toonud, kui palju aega kulus hageja lepingulisel esindajal erinevatele menetlustoimingutele. Hageja poolt 14.04.2014 esitatud menetluskulude nimekirjast nähtub, et hagiavalduse koostamise ja esitamisega seonduvatele toimingutele on hageja esindajal kulunud kokku 8 tundi ja 24 minutit (I kd tl 139). Arvestades esitatud hagiavaldust ning seda, et hagiavaldusele ei ole lisatud mahukaid tõendeid, peab kohus hagiavalduse koostamise ja esitamisega seotud menetlustoiminguid põhjendatuks 5 tunni ulatuses. Seega vähendab kohus hageja esindaja töömahtu 3 tunni ja 24 minuti võrra. Arvestades vaidluse keerukust, selles esitatud menetlusdokumente ja tõendeid, toimunud kohtuistungit ja kostja vastuväidete puudumist, peab kohus põhjendatud ja vajalikuks õigusabi mahuks käesolevas asjas 29 tundi ja 4 minutit, ehk 29,06 tundi. Riigikohus märkis 11.02.2015 määruse 3-2-1-115-14 punktis 14, et varasemas praktikas on kolleegium selgitanud, et menetlusosalise esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb TsMS § 175 lg 1 alusel lisaks esindamisele kulunud ajale hinnata ka ühe tööühiku hinna, s.o esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust. Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt nt Riigikohtu 13. novembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13, p 25). Varem on kolleegium pidanud mõistlikuks tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või -maksuta (vt nt Riigikohtu 1. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13; 2. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13; 13. novembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13; 9. detsembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-13).
14.oktoobril 2013 tsiviilasjas nr 3-2-1-98-13 tehtud määruses luges kolleegium tavapäraseks tunnitasu 147 eurot 49 senti (käibemaksuga). Tsiviilasjas 3-2-1-115-14 tehtud lahendis pidas kohus põhjendatuks tunnitasu 153 eurot ilma käibemaksuta, arvestades vaidluse kestust, keerukust, keskmisest suuremat tõendite mahtu ja asjaolu, et esindaja on kogenud ja kõrgelt kvalifitseeritud õigusteenuse osutaja (vandeadvokaat). Arvestades hageja poolt nimetatud töötunni mahtu 32 tundi ja 28 minutit ning õigusabikulu 6 159,60 eurot käibemaksuga, on hageja lepingulise esindaja tunnitasu 189,72 eurot käibemaksuga, so 6159,60/(32+28/60). Seega 158,10 eurot käibemaksuta. Arvestades käesoleva asja keerukust, selles esitatud tõendite mahtu, hageja lepingulise esindajate kvalifikatsiooni (vandeadvokaadid) ning Riigikohtu varasemat praktikat, on kohtu hinnangul põhjendatud vähendada hageja lepingulise esindaja tunnitasu 150 eurole käibemaksuta, so 180 eurot käibemaksuga. Eeltoodust arvestades peab kohus käesolevas asjas põhjendatud ja vajalikeks õigusabikuludeks 5 230,80 eurot käibemaksuga, so 180x29,06. Arvestades, et hageja ei ole käibemaksukohustuslane, tuleb õigusabikulud juhindudes TsMS § 174 lg-st 10 välja mõista käibemaksuga. Seega kokku mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulus summas 5 980,80 eurot, so 750 + 5 230,80. /allkirjastatud digitaalselt/
2-14-9639 Maire Lukk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.